) sätted vaatamata sellele, et leping on sõlmitult tähtajatult, kuid lepingu täitmine on lõppenud vahetult peale võlaõigusseaduse kehtima hakkamist. Võlaõigusseadus on säilitanud samad alused, mis kehtisid varem.
lg 1 kohaselt tuleb kohustis täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingu sätetele.
sätestab kohustise täitmisest ühepoolse keeldumise lubamatuse ja § 194 reguleerib viivise vähendamist. Hageja on oma kohustuse täitnud, kuid kostja ei ole siiani endale võetud kohustust täitnud. Hageja püüdlused asja kohtuväliseks lahendamiseks ei ole andnud tulemust.
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral on võlgnik kohustatud maksma viivist viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti.
lg 1 alusel on õigustatud viivise vähendamine, kui viivis on ülemäära suur, võrreldes kreeditori kahjudega. Arvestatud ja nõutav viivis on igal juhul ülemäära suur. Samas ei ole hageja põhjendanud ega käsitlenud kahjude tekkimist ega seda, miks ta viimastel aastatel piirdus pretensiooni ja ootamisega ning midagi rohkemat ette ei ole võtnud. Sama paragrahvi järgi tuleb arvesse võtta võlgniku poolt kohustise täitmise ulatust, kohustisest osavõtvate kodanike varalist olukorda, mitte ainult varalist, vaid ka igasugust muud tähelepanuväärivat kreeditori huvi. Kohus leiab, et kostjal tuleb hagejale viivist maksta arvestades, et on lepingut osaliselt täitnud. Hagejal aga on tekkinud kohtmenetlusega kulutusi peale riigilõivu tasumise. Kuna kostja on kohtule selgitanud, kuidas ta muutus rahatuks ja tema rahaline olukord ei ole siiani taastunud, siis on põhjendatud varalise olukorra arvestamine ja viivise tunduv vähendamine. Seejuures on hageja paremas majanduslikus seisuses kui kostja. Uue tsiviilmenetluse seadustiku (TsMS) ja täitevmenetluse seaduse rakendusseaduse § 3 järgi lahendatakse menetluskulud senini kehtinud korras. TsMS 60 lg 1 alusel kohus mõistab välja poolele, kelle kasuks on otsus tehtud, kohtukulud võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega. Tsiviilasja menetlemisel tegi kohus veel riigivahendite arvelt kulutusi hagimaterjali kättetoimetamiseks 22.50 krooni. Nimetatud kulutus on käsitletav asja läbivaatamiskuluna, milline tuleb riigituludesse sisse nõuda. Kostjalt kuulub välja mõistmisele hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõivust 550 krooni. Otsuse tegemisel juhindub kohus TsMS §-dest 438; 440; 442; 453 lg 2; 632 lg 1 ning
§-dest 173, 174 ja 194. Heino-Vello Pihlak Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.