lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hageja hagi omal algatusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Menetlusdokumendid on kostjale isiklikult allkirja vastu kätte antud (tl 20).
2. AS Hansapank, AS Hansa Liising Eesti (Hageja) ja kostja vahel sõlmitud Ego järelmaksukaardi kasutamise lepinguga (Leping) võtsid lepingupooled endale kohustused, mida nad olid kohustatud nõuetekohaselt täitma. Hagi asjaolude kohaselt võimaldati kostjale Lepingu alusel krediidilimiiti 6000 krooni ning väljastati talle krediitkaart tehingute krediteerimiseks. Kostja oli Lepingu alusel kohustatud tasuma kasutatud krediidilimiidi eest intressi vastavalt Lepingule ja AS Hansa Liising hinnakirjale üks kord kuus 10-ndal kuupäeva ning tagastama krediidilimiidi Lepingus kokkulepitud püsimakse suuruses, st 300 krooni kuus. Kostja neid kohustusi ei täitnud. Kostja tegi krediitkaardiga tehinguid 1043.86 krooni väärtuses, kuid jättis kasutatud krediidilimiidilt intressi tasumata ning püsimakse tagastamata. Sellega rikkus kostja oma lepingulisi raha maksmise kohustusi, milline asjaolu annab õigustatud lepingupoolele aluse nõuda temalt nende rahaliste kohustuste täitmist. 23.12.2003.a AS-i Hansa Liising Eesti ja AS-i Hansapank vahel sõlmitud lepingu alusel võttis Tsiviilasi nr 2-06-2669 AS Hansapank üle kõik õigused ja kohustused, mis tulenevad 01.01.2004.a seisuga kehtivatest Ego järelmaksukaardi kasutamise lepingutest, st ka kostjaga sõlmitud Lepingust tulenevad õigused ja kohustused. Sellega omandas hageja õiguse nõuda kostjalt Lepingust tulenevate kohustuste täitmist. Asjaolu, et kostja vaatamata hageja meeldetuletusele, oma Lepingust tulenevat võlga hageja määratud tähtajaks ei tasunud, andis hagejale õigustuse Leping üles öelda ja nõuda kostjal võla tasumist kohtu kaudu. Hagi asjaolude kohaselt võlgneb kostja Lepingu järgi hagejale seisuga 23.01.2006.a kokku 1276.41 krooni, millest 1043.86 krooni moodustab põhiosa võlgnevus, 32.55 krooni intressivõlgnevus ja 200 krooni leppetrahv. Kuna kostja hagile ei vastanud loetakse, et kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude hagiavalduses märgitud ulatuses ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 1276.41 krooni. 3.
lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud, sealhulgas nii hageja kohtukulud (riigilõiv) kui asja läbivaatamiskulud (menetlusdokumentide kättetoimetamise kulud) pool, kelle kahjuks otsus tehti, st kostja. Sirje Lahesoo Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.