KOHTUOTSUS (tagaseljaotsus) EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Sirje Lahesoo Otsuse tegemise aeg ja koht 06.märts 2006.a Paide Tsiviilasja number 2-06-198 Tsiviilasi OÜ Türi Elamu hag

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hageja hagi omal algatusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Menetlusdokumendid on kostjale isiklikult allkirja vastu kätte antud (tl 14,18).

§ 407lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine.

1. Võlaõigusseaduse (VÕS) 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupoolele täitmiseks kohustuslik. Poolte vahel 03.11.2004.a sõlmitud võla tagastamise leping on käsitatav võlatunnistusena VÕS § 30 lg 1 mõttes, millega poolte vahel loodi iseseisev lepinguline kohustus. Seda kohustust (lepingut) oli kostja kohustatud nõuetekohaselt täitma. Hagi asjaolude kohaselt pidi kostja kokkuleppe p 5.2.
2. kohaselt tasuma esimese osamakse 2004.a novembrikuu viimaseks päevaks. Kostja seda ei teinud. Esimese makse tasus kostja alles 2005.a jaanuaris. Ülejäänud summad jättis kostja lepinguga ettenähtud suuruses ja tähtajal tasumata. Kostjal Tsiviilasi nr 2-06-198 on hagejale täitmata kokkuleppe (lepingu) järgne põhikohustus 2282.40 krooni ulatuses. Sellega on kostja rikkunud lepingulist raha maksmise kohustust, milline asjaolu annab hagejale õigustuse nõuda temalt selle kohustuse täitmist, st võlgnetava rahasumma tasumist. Hageja nõue 2282.40 krooni põhivõla väljamõistmiseks kostjalt on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.
3. VÕS § 113 lg 1 ja Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 14 mõtte kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda ka lepingus kokkulepitud määras. Asjaolu, et kostja ei tasunud hagejale võlga lepingus kokkulepitud suuruses ja tähtaegadel, annab tunnistust sellest, et kostja on viivitanud rahalise kohustuse täitmisega. See asjaolu annab hagejale õigustuse nõuda kostjalt viivist ja seda ka lepingus kokkulepitud määras. Hageja nõuab kostjalt viivist kokku 392 päeva eest (ajavahemik 01.12.2004.a kuni 27.12.2005.a) summas 908.65 krooni. Viivise arvestamise metoodikat on hageja hagiavalduses kirjeldanud. Kostja ei ole hageja nõutud viivise suurust ja arvestuslikku õigsust vaidlustanud. Hageja nõue viivise saamiseks on õiguslikult põhjendatud ja tuleb hagis nõutud ulatuses, st summas 908.65 krooni, rahuldada.
4. VÕS § 158 lg 1 kohaselt leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. 03.11.2004.a võla tagastamise lepingus võttis kostja endale kohustuse maksta hagejale 1000 krooni leppetrahvi juhul, kui ta lepingus nimetatud võlgnevust õigeaegselt hagejale ei tasu. Kostja ei tasunud võlgnevust kokkuleppes sätestatud tähtajaks ega ole seda teinud käesoleva ajani. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue leppetrahvi saamiseks õiguslikult põhjendatud ning tuleb hagis nõutud ulatuses kostjalt välja mõista. 5.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud, sealhulgas nii hageja kohtukulud (riigilõiv) kui asja läbivaatamiskulud (postikulu) pool, kelle kahjuks otsus tehti, st kostja. Sirje Lahesoo Kohtunik 2