lg 2 järgi on leping täitmiseks kohustuslik.
Vastavalt
§-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Poolte vahel 24.novembril 2004.a. sõlmitud käenduseta väikelaenulepinguga nr 04-593828VL andis hageja kostjale laenu summas 50 000.00 krooni (tl 6-7). Lepinguga võtsid pooled endale kohustused, mida kumbki pool kohustus täitma. Hageja täitis oma lepingust tulenevad kohustused ning andis kostja kasutusse laenu, kuid kostja lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, teostades viimase makse 09.aprillil 2005.a. summas 3000.00 krooni (tl 9-10).
lg 1 punktid 1 ja 4 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja öelda leping üles. Hageja on kostjale teinud ettepaneku oma lepingulised kohustused täita (tl 11), kuid kostja seda ei teinud ning hageja on õigustatud lepingu üles ütlema ja nõudma temalt kohustuse täitmist.
ja § 113 lg 1 alusel on hageja õigustatud nõudma vastavalt lepingu p-dele 7.1; 7.2 ja 7.3 on intressi ja viiviseid. Kostja põhiosa võlg hagejale on 45 130.48 krooni, intress 5282.57 krooni ja viivis 691.90 krooni. TsMS § 60 lg 1 alusel mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks otsus on tehtud, teiselt poolelt välja selle poole kasuks vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Seega kuulub kostjalt välja mõistmisele hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv 3750.00 krooni ning 200.00 krooni riigilõivu kohtukutse avaldamise eest Ametlikes Teadaannetes. Lisaks tuleb kostjalt riigituludesse välja mõista riigi vahendite arvelt asja läbivaatamiseks tehtud kulutused – 45.30 krooni posti kättetoimetamise kulusid. Ingrid Niinemägi Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.