← Eesti

2-05-15591/1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Pärnu Maakohus Sirje Lahesoo Otsuse tegemise aeg ja koht 03.märts 2006.a Paide Tsiviilasja number 2-05-15591 Tsiviilasi OÜ Soveska hagi Vello Lepp’ vast

) 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Sama põhimõte sisaldus ka kestvuslepingu sõlmimise ajal kehtinud tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg-s 1.

§ 8

lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 101

lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Tõendatud on, et 29.04.1998.a sõlmisid Jäneda EKK ja Vello Lepp lepingu külma vee- ja kanalisatsiooniteenuste osutamiseks (edaspidi Leping) (tl 7-8). Hageja põhikirja p 1.

  1. kohaselt on hageja Jäneda EKK õigusjärglane ja seda ka lepingutest tulenevate õiguste ja kohustuste osas (tl 13-14). Lepingus ( p 2.1.
  2. ja 2.1.2.) leppisid pooled kokku, et hageja müüb ja kostja ostab aastaringselt külma vett ja kanalisatsiooniteenuseid ning prügiveo vahendusteenust. Lepingu p-des 3.
  3. ja 3.1.
  4. leppisid pooled kokku, et kostja tasub talle müüdud külma vee ja kanalisatsiooniteenuste ning vahendatud prügiveoteenuse eest tariifide alusel, millised on kehtestanud hageja õiguseellane ja kinnitanud Lehtse Vallavalitsus ning et tasumine toimub möödunud kuul saadud teenuste eest järgneva kuu 25.kuupäevaks. Hagi asjaolude ja asjas uuritud „Võla kujunemise käigu“ kohaselt, mida kostja vaidlustanud ei ole, esitas hageja ajavahemikus märts 1999.a kuni veebruar 2005.a kostjale iga kuu arved müüdud külma vee ja kanalisatsiooniteenuste ning vahendatud prügiveoteenuse eest tasumiseks. Kostja arveid ei tasunud. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele ei ole kostja vaidlusalusel perioodil müüdud/vahendatud teenuste eest hagejale tasunud. Kostjal on Lepingu alusel hagejale tasumata eelmärgitud perioodi eest kokku 4620.60 krooni. Eelmärgitud summa ei hõlma kostja võlgnevusi perioodi eest enne 01.03.1999.a ja ajavahemiku 01.02.2000.a kuni 30.06.2002.a eest, kuna võlgnevuste tasumiseks on pooled sõlminud eraldi kokkulepped. Kohus on seisukohal, et kostja on rikkunud oma lepingulist raha maksmise kohustust, milline asjaolu annab hagejale õigustuse nõuda temalt selle kohustuse täitmist. Hageja nõue tasumata 4620.60 krooni saamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. 3.

§-de 113 lg 1 ja 94 lg 1 koosmõju kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda ka lepingus kokku lepitud intressimääras. Lepingu p-s 3.1.

  1. leppisid pooled kokku, et hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist 0,15% iga maksetähtaja ületanud päeva eest. Kohus otsuse punktis 2 tuvastas, et kostja ei tasunud tähtaegselt talle ajavahemikus märts 1999.a kuni veebruar 2005.a Lepingu alusel müüdud/vahendatud teenuste eest, st viivitas lepingulise rahalise kohustuse täitmisega. See asjaolu annab hagejale õigustuse nõuda kostjalt viivist ja seda lepingus kokkulepitud määras. Hageja on arvestanud kostjale viivist 6294.15 krooni. Samas on hageja otsustanud nõuda kostjalt viivist mitte täies ulatuses, vaid ainult põhivõla (4620.60) ulatuses. Hageja on õigustatud valima, millises ulatuses ta viivist nõuab. Viivise määra ja arvestuslikku õigsust kostja vaidlustanud ei ole. Hageja nõue viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses on põhjendatud ning tuleb rahuldada.
  2. Enne 01.07.2002.a kehtinud TsK § 173 lg 1 mõtte kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Tõendatud on, et 08.04.1999.a sõlmisid pooled kirjaliku kokkuleppe Lepingu alusel enne 01.03.1999.a tekkinud põhivõla ja viivise tasumiseks summas 875.20 krooni maksegraafiku alusel (tl 10). Seda kokkulepet kostja täitnud ei ole. Tõendatud on, et 29.07.2002.a sõlmisid pooled kokkuleppe Lepingu alusel ajavahemikus 01.02.2000.a kuni 30.06.2002.a tekkinud põhivõla ja viivise tasumiseks summas 2811.80 krooni maksegraafiku alusel (tl 11). Ka seda kokkulepet kostja täitnud ei ole. Seega ei ole kostja täitnud endale lepinguga võetud kohustusi ja seda vaatamata hageja korduvatele meeldetuletustele. Hageja on

§ 101lg 1 p 1 alusel õigustatud nõudma kostjalt võetud rahaliste kohustuste täitmist. 2

(2)Tsiviilasi nr 2-05-15591
  1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Käesoleva tsiviilasja menetlust alustati enne 01.01.2006.a. Seega tuleb menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kohaldada kuni 01.jaanuarini 2006.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.
  2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 60 lg 1 kohaselt mõistetakse hagi rahuldamise korral hageja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud välja kostjalt. Hageja tasus 1050 krooni riigilõivu hagiavalduse esitamisel, lisaks 200 krooni riigilõivu menetlusdokumentide avaliku kättetoimetamise eest (tl 18,55). Vajadus teha sellises ulatuses kulutusi riigilõivu tasumiseks tuleneb seadusest. Sellest tulenevalt on hageja kulutus riigilõivule vajalik ja põhjendatud ning tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
  3. Tsiviilasja menetlemisel tegi kohus riigi vahendite arvelt 82.40 krooni kulutusi menetlusdokumentide kättetoimetamiseks. Tegemist on asja läbivaatamiskuluna enne 01.01.2006.a kehtinud TsMS § 52 p 5 mõttes, milline tuleb kostjalt riigituludesse välja mõista. Sirje Lahesoo Kohtunik 3
(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.