§-dest 173 lg 1, 174, 191 lg 1, 192, 222 lg 1, 231 lg 1 ning TsMS §-dest 4 lg 1 ja 60 lg 1 palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevuse 5976.20 krooni, viivise 5976.20 krooni, hagi esitamisel tasutud riigilõivu 1050 krooni ning kulud õigusabile 597.62 krooni. Menetluse käik Kostjale on hagimaterjalid ja eelmenetlusteade väljastatud hagiavalduses antud aadressil, kuid edasiandmine ei olnud võimalik, sest ei ela sellel aadressil. Registris andmed puuduvad, nagu puuduvad andmed viimase aasta töökoha kohta. Kutset kohtuistungile ei olnudki võimalik üle anda, kuna on lahkunud sellest elukohast. Hageja ei suutnud samuti asukohta leida. Hageja taotles kutsete avaldamist väljaandes Ametlikud Teadaanded, tasudes avaldamise kulu. Kohus rahuldas taotluse. Kohus leiab, et kostja on teadlik kohtuistungist kutsetega, mis on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded kahel korral. Kostja ei ole kohtule esitanud vastuväiteid 2 ega teatanud mitteilmumise põhjust või seadusliku takistuse olemasolu. Samuti ei ole esitanud kohtuistungi edasilükkamise taotlust. Kostjat on avaldatud kutsetega hoiatatud ja ta on teadlik ilmumatajätmise tagajärjest. Hageja taotles tagaseljaotsust. Kohus rahuldas taotluse. Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt rahuldatakse tagaseljaotsusega hagi ulatuses, milles hageja nõue on kostjale teatavaks tehtud, kui hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Tuginedes dokumentaalsetele tõenditele leiab kohus, et hagi on seaduslik ja õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Vastavalt TsMS §-dele 407 lg 1 ja § 413 lg 1 teeb kohus tagaseljaotsus. Kohustise tekkealuseks oleva tehingu sõlmimise ajal kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 58 lg 1 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja – kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asja materjalidest nähtub, et pooled on sõlminud liitumislepingu (tl 10). Lepingu osapoolte õigused ja kohustused on kindlaks määratud eurotelefoni kasutamise eeskirjaga (tl 22-23). Tasumine teenuse osutamise eest toimus eeskirja sätestatud korra kohaselt. Seega eksisteerib poolte vahel tehingust tekkinud kohustus, millist reguleerivad võlasuhet puudutavad õigusnormid. Alates 01.07.2002.a reguleerib võlasuhetel põhinevaid kohustusi võlaõigusseadus (VÕS). Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRakS) § 2 ja 11 sätestavad, et võlasuhtele, mis on tekkinud enne 1. juulit 2002.a kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. Kohaldamisele kuuluvad tsiviilkoodeksi (
) sätted.
lg 1 kohaselt tuleb kohustis täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingu sätetele.
Hageja on oma kohustuse täitnud, kuid kostja ei ole siiani endale võetud kohustust täitma asunud. Hageja püüdlused asja kohtuväliseks lahendamiseks ei ole tulemusi andnud.
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral on võlgnik kohustatud maksma viivist 3% aastas viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teist protsendimäära. Käesolevas asjas on viivise määr (0,5% tasumata summalt päevas) kindlaks määratud Eurotelefon 256 GSM-Mobiiltelefoniteenuse hinnakirjas. Kohtukulud lahendakse kuni
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.