lg 2 nõudeid, mille tõttu ei ole tal istungile ilmumata jätmiseks mõjuvat põhjust.
kohaselt kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse. Hagi on hagiavalduses toodud asjaoludel õiguslikult põhjendatud ning tuleb tagaseljaotsusega rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused OÜ Trans Best esitas otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tagaseljaotsuse tühistada ning saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Kostja teavitas kohut enne kohtuistungit tema seadusliku esindajaga juhtunud mootorrattaõnnetusest. Kostja seaduslik esindaja oli liikumisvõimetu ja kohtuistungile ilmuda ei saanud. Samuti ei saanud kostja seaduslik esindaja käia endale
nõuetele vastavat tõendit hankimas. Kohus oli nõudnud kostja seadusliku esindaja kohtuistungil viibimist ja kostja seaduslik esindaja soovis kohtuistungist osa võtta. Kohus ei kontrollinud tagaseljaotsuse tegemise eeldusi. Kostja esitab tõendi seadusliku esindaja haiguse kohta. Vastus apellatsioonkaebusele OÜ Inndex leidis, et ringkonnakohus võttis apellatsioonkaebuse ebaõigesti menetlusse, kuna riigilõivu on tasutud vaid poolelt hagihinnalt. Hageja palus jätta apellatsioonkaebuse läbi vaatamata. Apellatsioonkaebuse läbivaatamise korral palus hageja jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leidis, et Harju Maakohtu otsus tuleb tühistada
lg 2 ja
alusel protsessinormi olulise rikkumise tõttu ning asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks maakohtule. Maakohus rikkus tagaseljaotsust tehes
Kuivõrd ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse
alusel üksnes kaebuse põhjal, ei pea ringkonnakohus vajalikuks asjas kohtuistungit pidada. Vaidlust ei ole, et maakohtu istung käesolevas asjas oli määratud 31.01.2008. 22.01.2008 kostja seaduslikule esindajale kättetoimetatud kohtukutses kohustas kohus kostja seaduslikku esindajat kohtuistungist isiklikult osa võtma. Kostja seaduslik esindaja teatas kohtule 29.01.2008, et ta sattus 27.01.2008 mootorrattaõnnetusse ja palus kohtuistungi edasi lükata. Avalduses teatas kostja seaduslik esindaja, et esitab kohtule haiguslehe.
lg 3 p 2 kohaselt ei tee kohus tagaseljaotsust, kui kostja on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja on seda põhistanud. Seega peab kohus juhul, kui kostja asja arutamiseks määratud kohtuistungile ei ilmu, kuid on kohtule eelnevalt teatanud istungile ilmumata jätmise põhjusest, ja hageja taotleb tagaseljaotsuse tegemist, hindama, kas kostja istungile ilmumata jätmise põhjust saab kostja põhjendust arvestades lugeda mõjuvaks. Vastavalt
lg-le 1 on mõjuvaks põhjuseks kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske 2
lg 1 kohaselt.
Ringkonnakohus selgitab vastustajale, et apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmiseks puudub alus.
Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei arvestata hagihinda arvutades kõrvalnõuetena esitatud nõudeid intressidele, muu hulgas viivisele. Kohus arvestab kõrvalnõudeid mõistlikus ulatuses, kui kõrvalnõuete summa on põhinõudest suurem või sellega võrdne. Riigikohus asus lahendis nr 3-2-1-137-06 seisukohale, et nimetatud sätte tõlgendamisel tuleks kõrvalnõuetena esitatud intressi- ja viivisenõudeid, mis kogumis või eraldi ületavad põhinõuet, arvestada tsiviilasja hinna määramisel vähemalt üldjuhul põhinõuet ületavas osas tervikuna. Samad põhimõtted kehtivad
lg 1 järgi apellatsioonkaebuse esitamisel, st kui maakohtu otsust vaidlustatakse üksnes kõrvalnõuete osas, tuleb kaebuse hinna arvutamisel arvestada, kas kõrvalnõuded ületavad vaidlustatud osas põhinõuet. Kui see nii ei ole, on kaebus kõrvalnõuete osas hinnata ja sellelt riigilõivu tasuda ei tule. Käesolevas asjas palus hageja kostjalt välja mõista põhinõudena 145 350 krooni ja kõrvalnõudena 144 650 krooni. Kuivõrd põhinõue ületab kõrvalnõuet, on hagi hinnaks põhinõude summa 145 350 krooni. Apellant vaidlustas apellatsioonkaebuses tagaseljaotsust, st temalt väljamõistetud summat kogu ulatuses. Seega tuli tal tasuda riigilõivu hagi hinnalt 145 350 krooni, millele vastab riigilõivuseaduse lisa 1 kohaselt riigilõivumäär 7750 krooni. Apellant tasus apellatsioonkaebuselt riigilõivu õigesti summas 7750 krooni ja ringkonnakohus võttis apellatsioonkaebuse õigesti menetlusse. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu tagaseljaotsuse ja saadab asja uueks menetlemiseks maakohtule, siis menetluskulud tuleb kindlaks määrata ja jagada asja uuel läbivaatamisel maakohtus. Margo Klaar Ülle Jänes Reet Allikvere 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.