Obsah (5)

§ 29§ 141§ 11§ 1027§ 1028

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiit Kollom, Mare Merimaa, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 22. aprill 2008, Tallinn Tsiviilasja number 2-07-14099 Ts

) § 156 lg-le 1 on käsirahaks ühe lepingupoole poolt teisele lepingupoolele lepingu sõlmimise tõendamiseks ja selle täitmise tagamiseks antud rahasumma. Hageja ei eita, et ta soovis osta kostjalt maja. Maja ostule viitab ka viidatud dokumendi tekst otseselt. Pooltel on üksmeel ka selles, et enne maja ostmist pidi kostja tegema teatud tööd. Mis need tööd olid, selles lähevad poolte seisukohad lahku – hageja väitel pidi kostja tagama veevarustuse, kostja väitel pidi tegema siseseinte demonteerimistööd ja elektrimontaažitööd. Sõltumata sellest, milliseid töid pidi kostja tegema, asub kohus seisukohale, et poolte tahe oli suunatud müügilepingu sõlmimisele ning antud dokument ja raha maksmine pidi selle lepingu sõlmimist tagama.

§ 29

lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kohus asus seisukohale, et poolte tahe oli suunatud käsiraha maksmisele, mitte laenulepingu sõlmimisele. 5. Hageja viitas asjaolule, et käsiraha kokkulepe on vormivea tõttu tühine. Kohus nõustus selle seisukohaga. Vastavalt

§ 141

p 2 on kõrvalkohustuseks käsiraha andmisest tulenevad kohustused.

§ 11

lg 3 sätestab, et kui leping tuleb sõlmida teatud vormis, tuleb selles vormis sõlmida ka kokkulepped tagatiste ja teiste kõrvalkohustuste kohta, samuti lepingust tulenevate nõuete loovutamise või kohustuste ülevõtmise kohta, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kuivõrd käsiraha andmise kohustus on kõrvalkohustus, tuleb ka see leping sõlmida põhilepinguga samas vormis. Põhilepinguks oli kinnisasja müügileping, mis tuleb asjaõigusseaduse (AÕS) § 199 lg 1 järgi sõlmida notariaalselt tõestatud vormis. Seega pidanuks olema ka käsiraha andmise leping notariaalselt tõestatud vormis. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 83 lg 1 järgi on seaduses sätestatud vorminõude täitmata jätmisel tehing tühine. Vastavalt TsÜS § 84 lg-le 1 ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kuivõrd pooltel ei olnud tahet sõlmida laenuleping, leidis kohus, et kohaldada tuleb alusetu rikastumise sätteid.

§ 1027

alusel peab isik käesolevas peatükis sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. Seetõttu peab kostja hagejale tagastama saadud 15 000 krooni. Apellatsioonkaebuse põhjendused

1. Kostja palus kohtuotsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Kaebuse põhjenduste kohaselt kohaldas kohus ebaõigesti materiaalõiguse ja menetlusõiguse norme ning hindas tõendeid valesti, mille tõttu tehti ebaõige kohtulahend.
2. Kohus ületas nõude piire ja otsus tehti nõude kohta, mida hageja ei ole esitanud. Hagi esemeks oli võlgnevuse sissenõudmine ja tegemist oli lepingulise kohustuse täitmisele suunatud nõudega. Hagi aluseks oli laenuleping. Maakohus tuvastas, et tegemist ei ole laenulepinguga, vaid käsirahalepinguga, mis oli sõlmitud kinnisasja müügilepingu tulevikus sõlmimise tõendamiseks. Sellest järeldas kohus, et käsirahaleping on vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine ja selle alusel saadu kuulub tagastamisele alusetu rikastumise sätete alusel. Hageja ei nõudnud pooltevahelise lepingu tühisuse tuvastamist. Lepingu tühisuse tuvastamisega ületas kohus esitatud nõude piire. Hageja ei tuginenud alusetu rikastumise sätetele ega nõudnud tühise lepingu alusel saadu tagastamist. Hageja nõudis lepingulise kohustuse täitmist. Kohus oleks pidanud lahendama asja hageja esitatud nõude ulatuses, so 3 otsustama, kas kostja on kohustatud laenu tagastama või mitte. Kohus leidis, et kostja on kohustatud tagastama hageja poolt ilma õigusliku aluseta antud raha, kuigi sellist nõuet ei esitatud. Seega tegi kohus otsuse nõude kohta, mida ei ole üldse esitatud. Hageja hagi eset ja alust ei muutnud. Vastus apellatsioonkaebusele
3. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
4. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.
5. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et kostja on 07.09.2006 allkirjastanud dokumendi, mille kohaselt ta sai hagejalt 15 000 krooni ettemaksu maja ostu eest aadressil xxxxx x (t/lk 29, 30). Vaidlust ei ole ka asjaolu üle, et hageja on kostjale nimetatud rahasumma üle andnud. Vaidlus on selle üle, kas kostja on kohustatud hagejale selle tagastama. Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus õigesti, et poolte tahe oli suunatud käsirahalepingu sõlmimisele, kuid käsiraha kokkulepe on notariaalse vormi järgimata jätmise tõttu tühine tulenevalt

§ 11lg-s 3, AÕS § 199 lg-s 1 ja Ts

ÜS § 83 lg-s 1 sätestatust. Vastavalt TsÜS § 84 lg-le 1 ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi ja tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega peab kostja

§ 1028lg 1 alusel hagejale 15 000 krooni tagastama.

1. Ekslik on apellatsioonkaebuse väide, nagu oleks maakohus ületanud nõude piire ja teinud otsuse nõude kohta, mida hageja ei esitanud. Maakohus lahendas hageja nõuet kostjalt 15 000 krooni saamiseks. Kostja jätab tähelepanuta, et kohus ei ole seotud õigusliku kvalifikatsiooniga, mille pool õigussuhtele annab. Nõude kvalifitseerimisel on kohus seotud nende hagi aluseks olevate asjaoludega, millele pool on viidanud. Sellist seisukohta on korduvalt avaldanud ka Riigikohus (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 27.03.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11-08,
2. 06.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-07,
3. 04.2002 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-51-02,
4. 04.2003 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-03). Juhul, kui laenuleping ei osutu tõendatuks ja leiab tõendamist, et poolte tahe oli suunatud käsiraha maksmisele, kuid käsiraha kokkulepe on vormivea tõttu tühine, on kohtul samade asjaolude alusel võimalik hageja nõue kvalifitseerida alusetust rikastumisest tuleneva nõudena. Tehingu tühisuse kohta pidi maakohus andma hinnangu olenemata sellest, kas hageja seda nõudis või mitte. Riigikohus on oma mitmetes otsustes (vt tsiviilkolleegiumi 30.04.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-150-06, 08.05.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-32-06) rõhutanud, et iseäranis tehingu seadusest tuleneva vorminõude järgimata jätmine on asjaolu, mida kohus peab arvestama sõltumata sellest, kas pooled sellele ise tuginevad.
5. Kuna ringkonnakohus jätab vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, kannab TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, so antud juhul kostja. Tiit Kollom Mare Merimaa Ande Tänav 4