← Eesti

2-06-39342/7

2-06-39342 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Roomet Sõnna Otsuse avalikult 20.märts 2007 Võru kohtumaja teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-06-39342 Hagi es

§-de 173 lg 1, 174 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt lepingule; ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ei ole lubatud.

§ 191

lg 1 kohaselt loetakse leppetrahviks (viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral.

§ 194

lg 1 kohaselt, kui tasumisele kuuluv leppetrahv (viivis) on ülemäära suur, võrreldes kreeditori kahjudega, on kohtul õigus viivist vähendada. Liitumislepinguga (tl 7) on tõendatud, et pooled on sõlminud 17.juulil 2001.a. lepingu, mille kohaselt on R. T. nõustunud EMT teenuste kasutamise üldtingimustega, mis moodustab liitumislepingu lahutamatu osa. EMT teenuste kasutamise üldtingimuste (tl 12-16) p 5.1.2 kohaselt on klient kohustatud tasuma õigeaegselt ja regulaarselt teenuste arveid; p 5.1.3 kohaselt ise jälgima krediidilimiidi või erikrediidi limiidi piirsummat. Arvete koopiatest (tl 9-11) nähtuvalt on kostja võlgnevus 854,50 krooni. EMT teenuste kasutamise üldtingimuste p 8.10 kohaselt on EMT-l õigus nõuda kliendilt viivist arvete tasumisega hilinemise eest, kusjuures viivist arvestatakse maksetähtajale järgnevast kalendripäevast 0,15% tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Kostja ei ole vaidlustanud hageja poolt esitatud põhinõude suurust, kuid ta ei ole nõus viiviste tasumisega nõutud suuruses. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja rikkus oma maksekohustust ja selle eest oli liitumislepingus ettenähtud viivis 0,15% tasumata 2

(3)summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Hageja on arvestatud viiviste nõuet 2307,84 krooni vähendanud mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt 853,50 kroonile, mis on väiksem põhivõlast. Viivise rakendumine sõltub reeglina võlgnikust enesest ja seetõttu ei saa viivisekokkulepe kohustust täitvat võlgnikku kahjustada. Kohtuotsusest nähtuvalt (tl 3742) on kostjale mõistetud 2003.a. 8-kuuline vabadusekaotus ja ta on teises asjas uuesti vahi alla võetud 27.detsembril 2004.a. Seega ei ole kostja viibinud kogu viivitusesoleku perioodil kinnipidamiskohas. Kohus leiab, et kuna hageja on ise juba vähendanud viiviste nõuet ligi kolm korda, nõudes seda väiksemas ulatuses kui põhivõlg, ei ole põhjendatud viiviste veelkordne vähendamine kohtu poolt. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kostja ei ole tõendanud, et hageja poolt nõutav viivis on hageja kahjuga võrreldes ebaproportsionaalselt suur, millele on hageja kostja tähelepanu juhtinud ka oma kirjalikus seisukohas kostja vastusele (tl 33-34). Neil asjaoludel ja eeltoodud tõenditele tuginedes kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ja kostjalt välja mõista hageja kasuks võlgnevus koos viivistega 1708 krooni. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, jätab TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Kohtunik: 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.