Obsah (4)
§ 407§ 444§ 468§ 1622-06-38232 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Roomet Sõnna Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 8.märts 2007 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus
§ 407lg 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid.
Neil asjaoludel lahendab kohus
§-de 407 lg 1, 3, 5 sätteid arvestades asja tagaseljaotsusega. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele.
§ 407
lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata.
§ 444
lg 1 alusel võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa, välja arvatud juhul, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kuna otsus ei kuulu täitmisele väljaspool Eesti Vabariiki, jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Kostja on hagiavalduse koos selle lisadega kätte saanud ja seega on kostjale teatavaks tehtud hagiavalduses kirjas olev hageja nõudmine kostjalt hageja kasuks võlgnevuse 36 329, 72 krooni ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 30.märtsil 2005 vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu, mille alusel hageja andis kostja kasutusse vaba tagasimaksega krediitkaardi, mis oli seotud limiidikontoga ja arvelduskontoga ning võimaldas kostjale krediidilimiiti tehingute teostamiseks 4 000 krooni ulatuses. Kasutuses olevalt krediidilimiidilt kohustus kostja tasuma intressi 16 % aastas. Vastavalt lepingu p
- 4 oli hagejal õigus leping kohe üles öelda, kui kostja ei täida lepingu tingimusi. Hageja lõpetas kostjaga lepingu 21.veebruaril
- Seisuga 7.detsember 2006 moodustab kostja vaba tagasimaksega krediitkaadri kasutamise lepingust tulenev võlgnevus hageja ees kokku 5 009, 05 krooni, millest põhiosa võlgnevus 3 994, 88 krooni, intressivõlgnevus 385, 17 krooni, leppetrahv 300 krooni ja tähtaegselt tasumata summadelt arvestatud viivised kokku 329 krooni. Pooled sõlmisid 25.veebruaril 2005 käenduseta väikelaenulepingu, mille alusel andis hageja kostjale väikelaenu summas 30 000 krooni intressiga 18% aastas ja laenusumma tagastamise lõpptähtpäevaga 12.veebruar
- Hageja ütles kostjaga sõlmitud laenulepingu 2.veebruaril 2006 avaldusega 2
(3)üles, kuna kostja ei ole laenulepingust tulenevat kohustust nõuetekohaselt täitnud. Seisuga 7.detsember 2006 moodustab kostja laenulepingust tulenev võlgnevus kokku 31 320, 67 krooni, millest põhiosa võlgnevus on 25 692, 18 krooni, intress 2 801, 30 krooni, leppetrahv 589, 94 krooni, viivised põhiosalt 2 216, 34 krooni ja viivised leppetrahvilt 20, 91 krooni. Hageja on esitanud avalduse hagi nõude muutmiseks ( tl 32-33). Neil asjaoludel nõuab AS Hansapank hagis G. O. vastu välja mõista vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust tulenev võlgnevus summas 5 009, 05 krooni ning viivis alates 7.detsembrist 2006 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress+7% aastas; hetkel määr 0,027% päevas) ja välja mõista käenduseta väikelaenulepingust tulenev võlgnevus summas 31 320, 67 krooni ning viivis alates 7.detsembrist 2006 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress+7% aastas; hetkel määr 0,027% päevas). Hageja on hagiavalduses õiguslikult põhjendanud hagis märgitud asjaolusid, viidates VÕS §-dele 8; 100; 101 lg 1 p 1, 6; 103; 108 lg 1 millede kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik, kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui VÕS §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel kuulub hagi
§ 407
lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust tulenev võlgnevus 5 009, 05 krooni ning viivis alates 7.detsembrist 2006 kuni põhinõude, so 3 994, 88 krooni, täitmiseni VÕS §-s 113 lg 1 sätestatud määras ning välja mõista käenduseta väikelaenulepingust tulenev võlgnevus 31 320, 67 krooni ning viivis alates 7.detsembrist 2006 kuni põhinõude, so 25 692, 18 krooni täitmiseni VÕS §-s 113 lg 1 sätestatud määras.
§ 468
lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse.
§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Kohus, rahuldades hagi, jätab
§ 162lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Kohtunik: 3
(3)