KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Malle Seppik, liikmed Margo Klaar ja Urmas Reinola Otsuse tegemise aeg ja koht 24. jaanuar 200

) § 51 lg. 5 ja § 47 lg. 1 alusel, et kostjale kuuluv kasuliku mudeli EE nr. 00123 registreering tuleb tühistada, kuna see kasulik mudel ei ole uudne ega tööstuslikult kasutatav. Kasuliku mudeli nõudlus ei ole selge ja täpne ega ole esitatud oluliste tunnuste kogumina. Mudel ei ole uudne ja kasulik mudel ei vasta

§ 7

lõikes 1 sätestatule, kuna kasuliku mudelina kaitstud lahenduse olulised tunnused on varem avaldatud avalikkusele kättesaadavas teabes ning lahendusel ei ole ühtegi uut olulist tunnust. Mudelis kirjeldatud tehniline lahendus on samaväärne NSVL-i patendis kirjeldatud tehnilise lahendusega: nõudlustes kirjeldatud avade süsteem ja avade diameetri ning arvu vahelise seose valemid on kattuvad. Sarnase lahenduse on kostja ja Valentin Jakovlev esitanud ka ratsionaliseerimisettepanekus, kus leiutise tööpõhimõte ning eesmärk on täielikult kattuvad kasuliku mudeli nõudluses esitatuga. Kasulik mudel erineb NSVL patendist ja ratsionaliseerimisettepanekust vaid selle poolest, et mudelis on lisatud tihendusharjade ja staatori lõtku erineva suuruse tunnus. Nii ratsionaliseerimisettepanek kui NSVL patent on avaldatud ja seega kuuluvad need tehnilist taset määravate dokumentide hulka. Seega ei ole kasulik mudel uudne. Mudel ei ole tööstuslikult kasutatav. Tööstuslikult kasutatavuse kriteeriumi sätestab

§ 7lg.

1. Üheks kasuliku mudeli tunnuseks on augud bandaažis. Käesoleval ajal loetakse aukude esinemine bandaažides defektiks ja turbiini purunemise ohuteguriks. Seega on kasuliku mudeli kasutuselevõtt sisuliselt turbiini rikkumine ja muutmine selliseks, mida ohutusnõuetest tulenevalt ei tohiks käitada. Seetõttu ei ole aukude puurimine bandaažidesse tööstuslikult kasutatav. Ka kasuliku mudeli teine tunnus - tihendusharjade erinev kõrgus ja sellest tulenev harja ja staatori vahelise lõtku erinev suurus - ei ole tööstuslikult kasutatav. Tihendusharju ei ole võimalik seadistada „auru käigu ajal“ nagu kirjeldatud kasuliku mudeli nõudluses. Harjade seadistamine on võimalik vaid siis, kui turbiin on avatud, mitte aga siis, kui turbiin töötab. Samuti ei ole harjade kõrguse erinevust võimalik tagada nii, nagu see on kirjeldatud nõudluses. Balti EJ turbiini nr. 11 suhtes
2. a. Tallinna Tehnikaülikooli Soojustehnika Instituudi teadurite poolt koostatud ülevaate kohaselt kuluvad harjad ebaühtlaselt ning seetõttu on võimatu tagada pilude vastavus kasulikus mudelis nõutule. Kui seadistada üks harjadest kõrgemaks, kulub just see hari töö käigus kiiremini madalamaks võrreldes harjaga, mis seati madalamaks. Tegelikkuses puudub kasulikul mudelil ka kasulikkus - Foster Weeleri inspektsiooni aktis on fikseeritud, et soolaladestused esinesid nii 3 nendel bandaažidel, kus on augud, kui ka sama turbiini nendel bandaažidel, kus auke ei ole puuritud. Soolaladestusi aitab kõige paremini vältida kasutatava vee demineraliseerimine. Mudeli nõudlus ei ole esitatud selgelt ja täpselt.

§ 9lg.

1 kohaselt peab kasuliku mudeli nõudlus olema esitatud selgelt ja täpselt ning sama seaduse § 5 lg. 4 kohaselt on kasuliku mudeli nõudluse sisu aluseks kasuliku mudeli õiguskaitse ulatuse määramisel. Seega on kasuliku mudeli nõudluse selgus ja täpsus olulised. Nõudlus koostatakse kaheosaliselt: piiravas osas määratakse kindlaks leiutise objekt ja need olulised tunnused, mis on ühised tehnika tasemes tuntud kõige lähedasema tehnilise lahendusega, eristavas osas aga need tunnused, mis eristavad leiutist tehnika tasemes tuntud kõige lähedasemast lahendusest ehk uued tunnused. Käesoleva kasuliku mudeli nõudluses puuduvad juhised selle kohta, kuidas saavutada olukord, kus tihendusharja ja staatori vahelist lõtku oleks võimalik reguleerida auru käigu ajal. Samuti ei ole nõudluses märgitud, kui suures ulatuses peavad lõtkud omavahel erinema – on vaid märgitud, et teine pilu h2 < esimene pilu h1. Auruturbiinide tootjatehase spetsifikatsioonis on ette nähtud harjade kõrguste seadistamine teatud tolerantsiga ja seega on juba tootja poolt ette nähtud harja ja staatori vahelise lõtku kõikumine teatatud piires. Leiutise olemus ei ole esitatud oluliste tehniliste tunnuste kogumina, nagu nõutud

§ 9lõikes 2.

Vaidlusaluse mudeli eesmärgiks oli bandaažialuste sadestiste vältimine. Soolaladestused tekkisid nii nendel bandaažidel, kuhu augud olid puuritud, kui ka nendel sama turbiini bandaažidel, kuhu auke ei ole puuritud. Seega oli efekt saabunud ka ilma harjade lõtkude erineva suuruseta ja kuna selle tunnuse täitmist ei ole võimalik turbiini töö ajal tagada, ei ole lõtkude erinev suurus kasuliku mudeli oluliseks tehniliseks tunnuseks. Eestis ei kontrolli Patendiamet kasuliku mudeli taotluses esitatud lahendust sisuliselt. Vastavalt

§ 21lg.

1 kontrollib Patendiamet vaid registreerimistaotluse dokumentide vormi ja leiutise vastavust

§ 5lõigetes 2 ja 6 sätestatule - seega toimub vaid formaalne kontroll.

Kasuliku mudeli registreerimine Patendiameti poolt ei tähenda, et leiutis on uudne, sellel on leiutustase ja see on tööstuslikult kasutatav. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja seisukoht tugineb tsiviilasjas nr. 2/4/228/8045/00 läbi viidud ekspertiisi tulemusele. Ekspertiisiaktis on eksperdid jõudnud järeldusele, et kasulik mudel on tööstuslikult kasutatav ning et kasuliku mudeli nõudlus on selge ja täpne. Nimelt on kasulik mudel kasutuses Balti EJ-s ja kasuliku mudeli kasutamiseks on kostjaga sõlminud litsentsilepingu AS-i Eesti Energia Iru Elektrijaam, seega on see tööstuslikult kasutatav. Eksperdid kinnitasid teises tsiviilasjas

1. novembril
2. a. toimunud kohtuistungil, et ekspertiisi aluseks olev materjal oli piisav arvamuse andmiseks. Leiutis on uudne, kuna ka hageja ise on hagis kinnitanud, et kasulikus mudelis kirjeldatu erineb NSVL patendis ja ratsionaliseerimisettepanekus kirjeldatud leiutisest lisatunnuse poolest. Kuigi hageja kinnitab, et nimetatud lisatunnus (tihendusharja ja staatori vaheliste lõtkude erinevus) ei ole tööstuslikult kasutatav, on eksperdid kinnitanud kasuliku mudeli nõudluses kirjeldatu kasutamist turbiini konstruktsioonides. Kuna kostja nimele on registreeritud EV kasulik mudel EE nr. 00123, NSVL patent nr. 1712631 ja USA patent US 6,632,069 B1, kaitsevad tema autoriõigusi Berni konventsioon ja autoriõigusseaduse (AutÕS) § 4 lõiked 4 ja 5.

§ 51lg.

5 ei näe ette registreeringu tühistamist. Kasulik mudel omab uut leiutuslikku taset. Balti EJ ja Eesti EJ olid suletud ettevõtted, mistõttu ratsionaliseerimisettepanek ei olnud avalik. Kasulikul mudelil on kaks eesmärki: vibratsiooni ja soolaladestuste tekke vähendamine. Kasuliku mudeli eesmärk saavutatakse tunnuste koos kasutamisel. Kuna on sõlmitud litsentsileping, siis see tõendab, et kasulik mudel on ka kasutusel. A. Zarjankin ei olnud asjas pädev ekspertiisi läbi viima ning kasulik mudel on ekspertiisis esitatud leiutistest taseme võrra kõrgem. 4 Esimese astme kohtu otsus 28. mai 2007. a. otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi ja tühistas kostja nimele registreeritud kasuliku mudeli EE nr. 00123 registreeringu. Kostjalt mõistis kohus hageja AS-i Narva Elektrijaamad kasuks välja kohtukulu 54.798 krooni ja riigituludesse menetluskulu 2233, 30 krooni.

§ 51lg.

5 sätestab, et isikul, kelle vastu on esitatud hagi sama seaduse § 50 alusel või alustatud väärteo või kuriteo menetlemist seoses kasuliku mudeli omaniku ainuõiguse väidetava rikkumisega, on õigus § 47 lõike 1 kohaselt esitada kasuliku mudeli omaniku vastu kohtusse hagi registreeringu tühistamiseks. Kostja esitas hageja vastu 14. septembril 2000. a. hagi

§ 50alusel, nõudes kasuliku mudeli kasutamise eest hüvitist – tsiviilasi nr.

2/4/228/8045/00, mis on Tallinna Ringkonnakohtu menetluses (menetlus peatatud). Seega on hageja õigustatud esitama kohtusse hagi vastavalt

§ 41lõikele 1.

Nimetatud sätte kohaselt võib isik, kes leiab, et registreeritud kasulik mudel ei vasta sama seaduse §-des 5 – 9 sätestatule või leiutis ei vasta esialgses registreerimistaotluses avatud olemusele, esitada kohtusse kasuliku mudeli omaniku vastu hagi registreeringu tühistamiseks.

§ 5lg.

1 kohaselt on kasulik mudel leiutis, mis on uudne, millel on leiutustase ja mis on tööstuslikult kasutatav. Hageja väitis, et kasuliku mudeli registreering tuleb tühistada, kuna kasulik mudel ei vasta nimetatud eeldustele –

§ 7lõigetes 1 ja 4 ning § 9 lõigetes 1 – 3 sätestatule.

Kostja leidis, et kasulik mudel ja selle nõudlus vastavad kõigile

-s esitatud kriteeriumidele.

§ 9lg.

1 kohaselt on kasuliku mudeli nõudlus leiutise olemuse selge, täpne ja lühike sõnaline väljendus ning lg. 2 kohaselt esitatakse leiutise olemus kasuliku mudeli nõudluses oluliste tehniliste tunnuste kogumina. Kasuliku mudeli EE nr. 00123 dokumentide kohaselt on kasulikul mudelil kaks tunnust: bandaažipealse tihendi teise harja 5 radiaallõtk h2 fikseeritakse auru käigu ajal vähemana kui bandaažipealse tihendi harja 4 lõtk h1 (h2<h1). Samal ajal on bandaaži osades 13, 14, 16 olemas koormust vähendavate avade süsteem

§ 9lg.

3, et kasuliku mudeli nõudlus koosneb ühest sõltumatust või sõltuvatest punktidest. Kasuliku mudeli nõudlus võib sisaldada rohkem kui ühe sõltumatu punkti vaid juhul, kui leiutise moodustavad mitu kokkukuuluvat toodet, ja tingimusel, et leiutise ühtsuse nõue on täidetud. Kasuliku mudeli ühtsusega on aga vastavalt

§-le 8 tegemist siis, kui tegemist on ühe leiutisega. Seega saab eeltoodud sätetest järeldada, et kahte käesoleva kasuliku mudeli nõudluses esitatud tunnust saaks ühe leiutisena kasutada vaid koos. Kuid mil moel need kaks tunnust omavahelises seoses on, nõudlusest ei selgu. Kostja küll selgitas kohtuistungil, et leiutise eesmärgiks on vibratsiooni ja soolaladestuste tekke vähendamine ja mõlemat tunnust tuleks kasutada ainult koos, kuid kasuliku mudeli dokumentatsioon ei kajasta nimetatud 6 asjaolusid üheselt. Dokumentatsioonist puudub ka täielikult selgitus ja arvutused, milline on ikkagi kummagi tunnuskomponendi panus eesmärkide saavutamisse. Kuigi kostja väidab, et kasuliku mudeli eesmärgid saavutatakse tunnuste koos kasutamisel, ei ole seda väidet võimalik hinnata. A. Zarjankini poolt koostatud ekspertiisiaktist selgub, et püstitatud eesmärki ei ole võimalik saavutada just kasuliku mudeli kõigi tunnuste koos kasutamisel. Kummagi tunnuse eraldi kasutamisel on aga eksperdi arvates tulemus järgmine: „Kui jätta ära bandaažipealse tihenduse teine kamm, siis on pakutav mudel täielikult identne autoritunnistusega nr. 1182183 (lisa 3). Kui jätta ära avad bandaažis, siis kasvavad teise kammi vähenenud pilu puhul nii bandaažipealsed kui ka pärgjõud, mis on vastuolus lahendatava ülesandega.“. Ekspert on selgitanud, et kasulikku mudelit soovitakse kasutada bandaažipealsete jõudude vähendamiseks, kuid nimetatud jõudude vähendamisel suurenevad pärgjõud ja lõpptulemusena rootori vibratsioon ei muutu või halvemal juhul võib väheneda turbiini lävivõimsus. Seega ei vii kasulikus mudelis esitatud tunnus - harjade kõrguste erinev reguleerimine - soovitud eesmärgini. Ekspert leidis ka, et aukude puurimine ei pruugi viia soovitud eesmärgini ning võib tuua kaasa hoopis energiakulu kasvu ja astme kasuteguri langemise. Hinnates kõiki eeltoodud asjaolusid ja ekspertiiside tulemeid kogumis, tuleb järeldada, et kasuliku mudeli nõudlus ei ole esitatud piisavalt täpselt, selgelt ning selles ei ole kajastatud kõik olulised tehnilised tunnused.

§ 7lg.

1 sätestab, et leiutis on uus, kui see erineb tehnika tasemest. Tehnika tase määratakse kindlaks kogu teabe põhjal, mis enne kasuliku mudeli registreerimise taotluse esitamise kuupäeva või prioriteedinõude puhul enne prioriteedikuupäeva on ükskõik millises maailma osas avalikkusele teatavaks saanud kirjaliku või suulise kirjeldamise kaudu, kasutamise läbi või mis tahes muul viisil. Uudsuse määramisel võetakse arvesse ka enne registreerimistaotluse esitamise kuupäeva või prioriteedinõude korral enne prioriteedikuupäeva sama seaduse § 33 järgi avaldatud registreerimistaotluste ja patendiseaduse (PatS) § 24 järgi avaldatud patenditaotluste sisu, kui nende esitamise kuupäev või prioriteedinõude korral prioriteedikuupäev on varasem. Kostja esitas prioriteedinõude

1. mail
2. a. patenditaotluse alusel, mille ta esitas patendiametile
3. märtsil
4. a. Menetluse käigus on tuvastatud mittevaieldavad asjaolud, mille kohaselt oli juba
5. augustil
6. a. kostja ja Valentin Jakovlevi poolt esitatud ratsionaliseerimisettepanek, mis käsitles aukude puurimist bandaažidesse, samad isikud esitasid
7. juulil
8. a. NSVL Riiklikule Leiutiste ja Avastuste Komiteele kaitsmiseks samasisulise tehnilise lahenduse, mille kohta neile väljastati patent. Lähtudes tsiviilasjas nr. 2/4/228-8045/00 Patendiameti poolt esitatud seisukohtadest, omab ratsionaliseerimisettepanek küll vaid tähtsust siis, kui see oli avaldatud. Kohtule ei esitatud tõendeid, kas ettepanek oli avalikustatud või mitte, kuid see ei oma asjas ka tähtsust, kuna kasulikus mudelis on esitatud kaks tunnust, ratsionaliseerimisettepanekus aga vaid üks - aukude puurimine bandaaži. Seega ei ole need nagunii võrreldavad. Käesolevas asjas tehtud ekspertiisi akti kohaselt kasutatakse augustatud pindu voolu parameetrite tasakaalustamiseks turbiiniehituses juba 30 aastat ning ekspert on esitanud andmed ka nelja autoritunnistuse kohta, mis on väljastatud aastatel 1977 –
9. Nimetatud leiutistes on esitatud erinevaid viise aukude puurimisel bandaaži ning nimetatud leiutiste eesmärke ja tulemeid. Seega ei ole aukude puurimine bandaaži uus meetod. Esitatud leiutistes ei ole esitatud aukude puurimise tunnust koos harjade erinevate lõtkude tunnusega. Vaidlusaluses kasulikus mudelis on esitatud kaks tunnust - tegemist peaks olema kasuliku mudeli ühtsusega (

§ 8ja § 9 lg.

3). Lähtudes sellest, et kasulikul mudelil on esitatud kaks tunnust, on tegemist uue leiutisega. Samas tuleb siiski kasulikku mudelit hinnata

§ 5

lõikes 1 esitatud tunnustest lähtudes kogumis – leiutis peab üheaegselt olema uudne, sellel peab olema leiutustase ja see peab olema tööstuslikult kasutatav. Kohus ei tuvastanud, et kasulikus mudelis esitatud 7 lahendus tuleneks endastmõistetavalt tehnika tasemest. Seega on kasulikul mudelil ka leiutustase.

§ 7lg.

4 sätestab, et leiutis on tööstuslikult kasutatav, kui seda saab toota või kasutada majanduses. Vaidlust ei ole selle üle, et kasuliku mudeli alusel midagi toota ei ole võimalik. Pooled ei vaidle selle üle, et Eesti EJ ja Balti EJ on turbiinidel kasutanud üht kasuliku mudeli tunnust - aukude puurimist bandaažile. Seda kinnitavad näiteks vastavad aktid ja ka tsiviilasjas nr. 2/4/228-8045/00 läbi viidud ekspertiisid - V. Borovkov ja A. Zvirgzds on tuvastanud aukude puurimise 10 turbiinis; O. Moorlat on nimetatud küsimusele andnud jaatava vastuse, kuid märkinud, et kõik avad on puuritud enne kasuliku mudeli registreerimist. Kasuliku mudeli teise tunnuse - tihendusharjade reguleerimine eri kõrgusele - lühidalt h1>h2, kasutamise osas ei ole ühest tulemit. V. Borovkov ja A. Zvirgzds märkisid ekspertiisis, et tihendusharjade kõrgusi on mõõdetud turbiinil nr. 11, kus osal astmetest vastasid harjakeste kõrguste vahed kasulikus mudelis kirjeldatule, kuid leidsid, et nimetatud tunnus on teisejärgulise tähtsusega ning seda võib kasutada või mitte. Balti EJ turbiini nr. 11 osas on hageja esitanud tõendina ka kasuliku mudeli nr. 00123 rakenduse ulatuse hinnangu, mille on koostanud H. Tallermo, I. Klevtsov ja D.Nešumajev ning mida on kasutanud ka eksperdid teises tsiviilasjas. Nimetatud ülevaate tabelist 1 nähtub, et ülevaatuse tegemise ajal

1. novembril
2. a. vastas pilude erinevus kasulikus mudelis kirjeldatule astmetel 5, 6, 7 ja 15, oli vastupidine aga astmetel 3, 4, 16 ning erinevus puudus astemetel 14 ja
3. Seega olid pilud nõuetekohased 4 juhul 9-st ehk alla poolel juhtudest. Ülevaate tabelis nr. 2 esitatud andmete alusel asusid ülevaate koostajad punktis 6 seisukohale, et
4. a. toimunud kapitaalremondi käigus seati tihendusharjade pilud vastavalt tehase nõudele (h2=h1) ja neid ei seadistatud vastavalt kasulikus mudelis esitatule. Nimetatud ülevaates leiti ka, et turbiinil nr. 11 ei ole augud puuritud, lähtudes kasulikus mudelis esitatust. Turbiini nr. 11 on uurinud ka Foster Wheeleri hindajad
5. novembril
6. a. Nende akti p.
7. 9 kohaselt on samuti fikseeritud aukude puurimine: kõrgrõhu rootori
8. ja
9. ning
10. –
11. astme bandaažidel, kusjuures p.
14. 4 esitatud lühikokkuvõttes märgiti, et bandaažides olevad augud tuleb kinni keevitada (sama tabelis vahetamist ja remonti vajavatest detailidest ja sõlmedest p. 12). OY Energico
15. juuli
16. a. aktis on asutud sarnasele seisukohale. Viimase akti koostaja on auruturbiinide peakonstruktor A. Lisjanski, seega vastava ala spetsialist. Tihendusharjade pilude osas kummaski aktis seisukohta ei esitatud. Kasuliku mudeli nõudluses on märgitud, et „…teise harja 5 radiaallõtk h2 fikseeritakse auru käigu ajal …vähemana kui … esimese harja lõtk h1“. Kostja ei selgitanud, kuidas on võimalik nimetatud lõtkusid reguleerida „auru käigu ajal“, s. t. turbiini töötamise ajal. Nimetatud asjaolu võimatusele on tähelepanu pööranud ka eksperdid. Kostja ise kinnitas, et tihendusharjade kõrgusi saab reguleerida turbiini remondi käigus, mida on kinnitanud ka hageja. Tõendit selle kohta, et nimetatud tunnust oleks realiseeritud tegelikkuses mõne turbiini remondi käigus, esitatud ei ole. Asjaolu, et turbiinil nr. 11 vastas mõnel astmel tihendusharjade omavaheline kõrguste suhe kasulikus mudelis kirjeldatule, on juhulik ja tingitud harjade kulumisest töötamise käigus. Ka ekspert A. Zarjankin on asunud seisukohale, et kasulikul mudelil puudub tööstuslik kasutatavus, kuna see ei lahenda püstitatud ülesandeid. Ekspert asus seisukohale, et erinev pilude fikseerimine on küll võimalik, kuid need ei jää fikseeritud tasemele, kuna töö käigus harjad kuluvad ja pilud suurenevad vältimatult. Kasuliku mudeli tööstusliku kasutamise tingimus on täidetud ikkagi vaid siis, kui mõlemad kasuliku mudeli tunnused on realiseeritud üheaegselt. Seda käesoleval juhul ei ole toimunud. Asjaolu, et mõnda osa kasulikust mudelist kasutatakse, ei tee tööstuslikult kasutatavaks tervet kasulikku mudelit. Kasuliku mudeli dokumentatsioonis ja ka muidu puuduvad tõendid selle kohta, et kasulikku mudelit oleks kasvõi katseliselt kasutatud. Seega kõike eelpool esitatut arvestades tuleb asuda seisukohale, et kasulik mudel ei vasta

§ 5lg.

1 ja § 7 nõuetele kogumis, kuna: esitatud tunnuste koos kasutamine ei ole esitatud viisil 8 tööstuslikult võimalik ning aukude puurimise tunnust eraldi kasutades kordab see juba varem teada olevat tehnilist lahendust ega vasta enam kasuliku mudeli registreeringule. Eeltoodust tulenevalt ei vasta kasulik mudel EE nr. 00123

§dele 9 ja 7 ning sama seaduse § 47 lg. 1 nimetatud kasuliku mudeli registreeringu tühistamise alused on täidetud. Vastavalt

§ 47

lõikele 3 teeb kasuliku mudeli registreeringu tühistamise korral Patendiamet registreeringu kustutamise kande, kui kasuliku mudeli omanik või sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik esitab Patendiametile taotluse ja jõustunud kohtuotsuse ärakirja. Kostja väitis, et kasuliku mudeli kasutamist tõendab tema ja AS-i Eesti Energia Iru elektrijaama vaheline litsentsileping. AS Eesti Energia oli vaba sõlmima kostjaga litsentsilepingut ning leping iseenesest ei tõenda kasuliku mudeli lahenduse (täies ulatuses) kasutamist Iru EJ-s. Kostja muid tõendeid kasuliku mudeli kasutamise kohta Iru EJ-s ei esitanud. Samuti ei ole kasuliku mudeli registreeringu tühistamine litsentsilepingu tühistamise aluseks (KMS § 47 lg. 4). Kostja väitis, et tema autoriõigust tõendab ka USA patent US 6,632,069 B1. Arvestades autiriõiguses kehtivat põhimõtet, kehtib nimetatud patent USA territooriumil. Ka on nimetatud patent registreeritud 14. oktoobril 2003. a. ega oma seega kasuliku mudeli leiutustaseme hindamisel tähtsust. Patendiamet oli kaasatud algselt asja arutamisse kui kolmas isik kostja poolel, kuid on kõrvaldatud menetlusest 13. oktoobri 2005. a. määrusega, kuna

§ 21lg.

1 kohaselt ei kontrolli Patendiamet kasuliku mudeli vastavust kaitsevõimelisuse kriteeriumidele ja on vaid registripidaja. Sellise sisulise arvamuse on Patendiamet asjas ka andnud. Kohus jätab hindamata kostja esitatud tõendid, kuna need ei tõenda käesolevas vaidluses tähtsust omavaid küsimusi. Kohtule on arusaamatu, mida soovis kostja tõendada Enn Urgase patendivoliniku tunnistuse koopiaga ja seetõttu jätab kohus selle tõendi tähelepanuta. Kuna kohus rahuldab hagi, tuleb kulud kostjalt välja mõista järgmiselt: riigilõiv 3000 krooni, ekspertiisitasu 20.000 krooni ja kulud tõlgete kinnitamisele 1798 krooni hageja kasuks, postikulud 64, 80 krooni ja tõlkekulud 2168, 50 krooni riigituludesse. Hageja palus esindajakulude katteks kostjalt välja mõista 115.694,

1. Nimetatud taotlust ei ole võimalik täies ulatuses rahuldada, kuna kulude piirmääraks on justiitsministri määrusega kinnitatud 50.000 krooni, selles summas tuleb hageja õigusabikulud kostjalt ka välja mõista. Apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuses palub kostja maakohtu otsuse tühistada ning uue otsusega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud vastustaja kanda. Maakohtu poolt määratud eksperdil A. Zarjankinil ei ole patendivoliniku kvalifikatsiooni. Ekspertiisist nähtuvalt ei ole tal ka teadmisi, millest piisaks ekspertiisi läbiviimiseks. Ekspertiisis puudub võrdlev analüüs ning arutlused on vastuolus Patendiameti EVR „Metoodilised juhised“
2. osa ja „Euroopa Patendiameti ekspertiisi juhend“ II osa kontseptsiooniga.

§ 5lg.

1 määrab ainult kolm kriteeriumit: uudsus, leiutustase ja tööstuslik kasutatavus. Apellandi leiutis vastab kõigile nimetatud kriteeriumidele. Kohus esitas eksperdile küsimusi, mis on väljaspool nimetatud kriteeriume. Samuti on kohtumääruses viga: h1 > h2 asemel on märgitud h1 < h

1. Ekspert A. Zarjankin ei ole leiutise ekspert, leiutise ekspertiis on spetsiaalne teadmisteharu. Maakohus ei arvestanud apellandi arvamusega ekspertiisist ja jättis apellandi avaldused tähelepanuta. Ekspert oli sõltuv ja huvitatud isik. Maakohus on rikkunud TsMS § 7, arvestades vastustaja tõendeid ja jättes apellandi tõendid tähelepanuta. Autor ja patendiomanik ei olnud ekspertiisi määramisest teadlik, kuna ei viibinud
2. aprillil
3. a. toimunud kohtuistungil. TsMS § 294 kohaselt määrab kohus, kui on olemas riiklikult tunnustatud ekspert, muu isiku eksperdiks üksnes mõjuval põhjusel. Kohus on rikkunud TsMS § 126 lõike 1, § 136 lõike 1 ja 2 sätteid – apellandi 9 omandiõiguse hind kasulikule mudelile on 475 miljonit krooni – vastavalt VÕS § 1037 ja 1039 või ÄS § 84 ja 85 sätetele. Apellatsioonimenetluse käigus esitas apellant hagile aegumise vastuväite. Vastustaja seisukoht Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Kolleegium järgib maakohtu otsuse põhjendust ja kooskõlas TsMS § 654 lõikega 4 ei korda seda. Apellatsioonkaebuse väited ei ole põhjendatud. Maakohus on oma otsuses põhjalikult selgitanud, miks vaidlustatud mudel ei ole tööstuslikult kasutatav ega vasta

§ 5lõikes 1 sätestatud kasuliku mudeli mõistele.

Apellatsioonkaebusest ei nähtu, miks apellant maakohtu otsuse käsitluse ja järeldustega ei nõustu. Apellandi väide tema leiutise vastavusest kõigile kasuliku mudeli seaduses sätestatud kriteeriumidele on üldsõnaline ega lükka ümber maakohtu järeldusi. Kolleegium ei tuvastanud maakohtu menetluses ka menetlusõiguse normide rikkumist. Maakohus ei rikkunud

1. jaanuaril
2. a. jõustunud TsMS § 126 lõiget 1 ja § 136 lõikeid 1 ja 2, nagu on väitnud apellant, kui ei nõudnud hagiavalduselt riigilõivu tasumist 3000 krooni ületavas summas. Hagiavaldus esitati
3. juunil
4. a., mil kehtis
5. aprillil
6. a. vastu võetud ja
7. septembril
8. a. jõustunud TsMS, nii ei kuulunud kohaldamisele hiljem jõustunud TsMS-i sätted. Kuni
9. detsembrini
10. a. kehtinud TsMS § 47 lg. 1 ja 2 mõtte kohaselt tuli riigilõivu tasuda seaduses sätestatud suuruses, hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RlvS) § 37 lg. 16 sel ajal kehtinud redaktsiooni kohaselt tuli hagiavalduse esitamisel tööstusomandiõiguse vaidlustamiseks tasuda riigilõivu 3000 krooni. Just selles ulatuses hageja lõivu tasuski. Samas ulatuses on apellatsioonikohus võtnud lõivu ka kostja esitatud apellatsioonkaebuselt. Nõustuda ei saa apellatsioonkaebuses esitatud väitega, nagu ei oleks kostja olnud ekspertiisi määramisest teadlik. Ekspertiisi tegemise taotluse esitas hageja
11. aprilli
12. a. istungil, kus kostja esindajana viibis adv. T. Sild, kes kinnitas, et kui kohus peab vaidlusaluses asjas ekspertiisi tegemist vajalikuks, siis on kostja pool selle tegemisega nõus (kd. I, tl. 190). Kohus määras, et hagejal tuleb esitada küsimused
13. maiks ning kostjal oma arvamus nende kohta
14. juuniks. TsMS § 217 lg. 1 kohaselt võib menetlusosaline menetluses osaleda isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kasuliku mudeli registreeringu üle peetava vaidluse puhul ei ole seaduses esindamise kohta tehtud mingeid erandeid, seega võis adv. T. Sild kostjat vaidlusaluses asjas esindada. TsMS § 217 lg. 5 lausete 1 ja 2 kohaselt on esindajal selle menetlusosalise õigused ja kohustused, keda ta esindab; esindaja tehtud menetlustoiming loetakse tehtuks esindatud menetlusosalise poolt. Sellest tulenevalt loetakse, et kostja nõustus
15. aprilli istungil vaidlusaluses asjas ekspertiisi tegemisega. Kostja etteheidetel oma esindajale on tähendus üksnes kostja ja esindaja vahelises õigussuhtes, kuid see ei saa mõjutada kohtumenetluses esindaja poolt kostja nimel tehtud tegude tähendust. Kirjaliku taotluse ekspertiisi tegemiseks ühes võimalike ekspertide nimede ja muude andmete ning küsimustega, mille eksperdile esitamist hageja vajalikuks pidas, esitas hageja
16. mail
17. a. (kd. I, tl. 191 – 192). Paar päeva hiljem esitas hageja ka tõendid tema poolt pakutud ekspertide kvalifikatsiooni kohta (kd. II, tl. 4 – 9).
18. juunil
19. a. sai kohus teate, et kostjat ei esinda enam advokaat (kd. II, tl. 11 ja 13), ning
20. juuni
21. a. kirjaga edastas kohus hageja poolt esitatud ettepaneku ekspertide määramiseks ja küsimused eksperdile kostjale isiklikult (kd. II, tl. 14).
22. juunil
23. a. saabus kohtusse kostja vastus, kus ta selgitas oma seisukohta (kd. II, tl. 19 – 21). Hageja poolt eksperdiks pakutud A. Zarjankini kohta märkis kostja selles vaid, et nimetatul on doktorikraad soojusenergeetikas, mitte 10 turbiiniehituse alal. Muid asjaolusid, millega kostja hilisemas menetluses nimetatu usaldusväärsuse kahtluse alla seadis, kostja avaldus ei sisaldanud.
24. augusti
25. a. kirjas kostjale märkis kohus, et arusaamatuks on jäänud mõnede kostja poolt avaldusele lisatud dokumentide esitamise eesmärk; kohus palus seda eesmärki täpsustada ja juhul, kui kostja soovib kedagi eksperdina kaasata, esitada kohtule selle isiku nimi ja andmed, kuhu oleks talle võimalik menetlusdokumente edastada (kd. II, tl. 35). Kiri toimetati kostjale kätte
26. septembril
27. a. (kd. II, tl. 36).
28. septembril
29. a. sai kohus kostjalt avalduse, mille sisu on vaidluse sisuga raskesti seostatav ja mis ei sisalda mingit selgitust ei varem esitatud dokumentide kohta ega kostja ettepanekuid ekspertide isikute või nendele esitada kavatsetavate küsimuste kohta (kd. II, tl. 39). Avaldusele lisas kostja kohtule juba
30. juunil esitatud avalduse koopia, milles oli teinud sisu suhtes ebaolulisi parandusi (kd. II, tl. 42 – 44). Ekspertiisi määras maakohus
31. detsembri
32. a. määrusega (kd. II, tl. 53), milles põhjalikult selgitas eksperdi valikut ja mille ühes vajalike materjalidega edastas
33. jaanuaril
34. a. eksperdiks määratud Arkadi Zarjankinile (kd. II, tl. 86). Ekspertiisiakt saabus maakohtusse
35. märtsil
36. a. (kd. II, tl. 93).
37. aprilli
38. a. kirjalikus avalduses on kostja seadnud kahtluse alla A. Zarjankini asjatundlikkuse, märkides, et nimetatu ei ole patendivolinik, ja väites, et eksperdiarvamuses on nimetatu esitanud isikliku vaatenurga, mis põhineb tema enda leiutistel (kd. II, tl. 131). Selles avalduses esitas kostja ka taotluse saata materjal ekspertiisi tegemiseks Patendiameti mehaanika valdkonna eksperdile, ilma et oleks konkreetset isikut nimetanud. Kostja taotlusele vastas maakohus
39. aprilli
40. a. kirjaga, milles põhjalikult selgitas seni menetluses tehtud toimingute motiive ja seda, miks ei saa kostja taotlust rahuldada (kd. II, tl. 133). Eespoolkirjeldatust nähtub, et maakohus suhtus tähelepanelikult kostja igasse väitesse ja taotlusesse ning põhjendamatu on apellandi väide, nagu oleks kohus jätnud tema avaldused tähelepanuta. Põhjendatud ei ole ka apellatsioonkaebuses esitatud eksperdi valikut puudutavad etteheited. Eespooltoodust nähtub, et enne A. Zarjankini koostatud ekspertiisiaktiga tutvumist ei olnud kostja esitanud mingeid väiteid, mis oleksid andnud alust kahelda eksperdiks määratu erapooletuses. Esmakordselt väitis kostja eksperdi sõltuvust ja huvitatust
41. mai
42. a. kohtuistungil (kd. II, tl. 145 – 146), kuid ka siis ei esitanud ta tõendeid, mis tema väiteid eksperdi erapoolikusest oleksid kinnitanud. Neid tõendeid ei ole apellant esitanud ka apellatsioonimenetluses. Eksperti on valearvamuse andmise eest seaduses sätestatud korras hoiatatud ja hoiatusele allkirja andes on ekspert võtnud vastutuse selle eest, et täidab oma eksperdikohustusi erapooletult. Ka asjaolu, nagu ei oleks A. Zarjankin ekspertiisi tegemiseks piisavalt asjatundlik, ei ole kostja usutavaks teinud. Eksperdile väljastatud autoritunnistustest nähtub, et nimetatu leiutised on seotud just turbiiniehitusega, milleks kostja väitel eksperdil teadmisi ei olevat. Lisaks on tegemist tehnikateaduste doktoriga, kusjuures ekspert ise on pidanud end pädevaks kohtu määratud küsimustes ekspertiisi tegema. Asjaolust, et kostja eksperdiarvamuses sisalduvate järeldusega ei nõustu, ei saa veel järeldada eksperdi ebapädevust. A. Zarjankinit eksperdiks määrates ei rikkunud maakohus TsMS § 294 lõikes 1 sätestatut. Apellant ei ole nimetanud ühtki riiklikus ekspertiisiasutuses töötavat kohtueksperti või muud asjatundjat või riiklikult tunnustatud eksperti, kelle maakohus oleks võinud A. Zarjankini asemel eksperdiks määrata. Osundatud säte võimaldab kohtul määrata eksperdiks muu eriteadmistega isiku, eeldusel, et sel isikul on arvamuse andmiseks vajalikud teadmised ja kogemused. Maakohus on otsuses põhjendanud, miks ta määras eksperdiks A. Zarjankini, ja õigesti osundanud, et ühtki omapoolset ettepanekut isiku kohta, keda võiks määrata eksperdiks, kostja ei teinud. Mis puudutab asjaolu, et A. Zarjankin ei ole patendivolinik, siis ei saa sellest järeldada, nagu ei oleks ta võinud olla vaidluses eksperdiks. Mis ekspertiisimääruses sisalduvat viga puudutab, siis edastas maakohus eksperdile A. Zarjankinile kasuliku mudeli kirjelduse ning ekspertiisiaktist nähtub, et ekspert on arvamuse andmisel lähtunud kasuliku mudeli kirjelduses märgitust (kd. II, tl. 96). Seega ei toonud kohtumääruses sisalduv tehniline viga kaasa ebaõiget eksperdiarvamust. 11 Apellatsioonkaebus on sedavõrd üldsõnaline ja selle sõnastus sedavõrd konarlik, et mõistetav ei ole, milliseid sisulisi rikkumisi apellant eksperdiarvamusele seoses Patendiameti metoodiliste juhenditega pahaks paneb. Oma kaebust ei ole apellant mõistetavamalt sõnastanud ka pärast apellatsioonikohtult vastava ettepaneku saamist. Apellatsioonkaebuses sisalduv etteheide maakohtule kostja poolt esitatud tõendite arvestamata jätmise kohta on sedavõrd üldsõnaline, et ei võimalda konkreetset käsitlust. Kolleegium leiab, et maakohus on esitatud tõendeid otsuses analüüsinud, tõenditele antud hinnanguga kolleegium nõustub ja selle muutmiseks ei anna apellatsioonkaebus alust. Apellatsioonimenetluses on apellant esitanud hagile aegumise vastuväite, leides, et kohaldada tuleb tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 150 lõiget
43. Nimetatud säte ei ole aga kohaldatav, sest selles nähakse ette kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg, kuid pooled kahju tekitamise üle ei vaidle. Pooled vaidlevad selle üle, kas kasuliku mudeli registreeringu tühistamiseks on alust. Hagi registreeringu kehtetuks tunnistamiseks on esitatud
44. juunil
45. a. ja vaidlust ei ole selle üle, et vaidlusaluse kasuliku mudeli registreeringu kehtivust on pikendatud kuni
46. maini
47. a. Seega on hagi esitatud registreeringu kehtivuse ajal.

§ 47lg.

1 kohaselt võib isik, kes leiab, et registreeritud kasulik mudel ei vasta selle seaduse §-des 5 – 9 sätestatule või leiutis ei vasta esialgses registreerimistaotluses avatud olemusele, esitada kohtusse kasuliku mudeli omaniku vastu hagi registreeringu tühistamiseks. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt saab

1. lõikes nimetatud hagi esitada ka pärast registreeringu kehtivuse lõppemist. Seega ei saa kasuliku mudeli registreeringu kehtivuse ajal esitatud hagi puhul aegumine tulla kõne alla. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne selle seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud TsMS-s sätestatut. Kooskõlas kuni
2. detsembrini
3. a. kehtinud TsMS § 60 lõigetega 1 ja 8 jäävad apellandi apellatsioonimenetluse menetluskulud tema enda kanda. Kuna vastustaja ei ole esitanud apellatsioonimenetluse menetluskulude nimekirja kooskõlas TsMS § 60 lõikega 3, jäävad tema apellatsioonimenetluse menetluskulud samuti tema enda kanda. Margo Klaar Urmas Reinola Malle Seppik