) § 4 lg 3 alusel OÜ Gervond (likvideerimisel) 1997 aprilli- kuni maikuu enammakstud käibemaksu tagastusnõude täitmine summas 605 581 krooni kuni kriminaalasjas nr 97044618 otsuse jõustumiseni või kriminaalasja algatamisest keeldumise või lõpetamise määruse tegemiseni. 31.08.2000 määras Tallinna Linnakohus kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2/5/31-3862/00 OÜ Gervond (likvideerimisel) juhatuse liikme Marge Rakki avaldusel äriühingu likvideerijaks Sergei Narusbergi, kes esitas 08.03.2007 Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksu- ja Tollikeskusele (Põhja MTK) taotluse lõpetada OÜ Gervond (likvideerimisel) tagastusnõude täitmise peatamine ja tasuda 612 540 krooni OÜ Gervond (likvideerimisel) arveldusarvele. Taotluse esitamise põhjuseks oli asjaolu, et Harju Maakohtu 15.01.2007 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-04-115 mõisteti Viktor Derešivski ja Gennadi Mihelson õigeks ning Harju Maakohtu 15.01.2007 kohtumäärusega nr 1-04-115 lõpetati kriminaalmenetlus V. Derešivski ja G. Mihelsoni suhtes kuriteo aegumistähtaja möödumise tõttu. Põhja MTK 09.04.2007 otsusega nr 6-4/14832 pikendati osaühingu tagastusnõude täitmise tähtaega ja määrati tähtaeg kuni 09.05.2007 täiendavate tõendite esitamiseks. 08.05.2007 saabus Põhja MTK-le Sergei Narusbergilt vastus korduva tagastusnõude näol, milles taotleja kordab oma varasemaid seisukohti. Põhja MTK 08.06.2007 otsusega nr 12-4/436 jäeti OÜ Gervond (likvideerimisel) 26.01.1999 ja 08.03.2007 esitatud tagastustaotlused kokku summas 612 548 krooni rahuldamata. Nimetatud otsuse kohaselt vaatamata kriminaalasja nr 1-04-115 lõpetamisele seoses kuriteo aegumistähtaja möödumisega on tõendamist leidnud ning kriminaalasja menetluse lõpetamise määruses selgelt fikseeritud, et OÜ Gervond (likvideerimisel) poolt 1997 aprill kuni juunikuu käibedeklaratsioonides deklareeritud enammakse aluseks olevatel arvetel kajastatud kauba soetamist ja selle eksporti ei ole tegelikkuses toimunud, vaid tegemist oli üksnes arvete väljastamisega varifirmade nimel, reaalset majandustegevust petuskeemis osalenud äriühingutes ei ole toimunud. Käibemaksu tagasisaamiseks on maksuhaldurile esitatud valeandmeid. Põhja MTK on seisukohal, et osaühingu poolt maksuhaldurile esitatud 1997 aprilli kuni juunikuu käibedeklaratsioonidel deklareeritud sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust ei ole tekkinud ning esialgselt 26.01.1999 esitatud ja 08.03.2007 korduvalt esitatud käibemaksu enammakse tagastusnõue summas 612 548 krooni ei ole põhjendatud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD KAEBUSE MOTIIVID Kaebaja on seisukohal, et Põhja MTK poolt kaebaja 26.01.1999 tagastusnõude täitmise tähtaja pikendamine oli põhjendamatu, kuna sellest ei nähtu, milliseid nimelt täiendavaid tõendeid tuli esitada. Kusjuures kaebaja tagastusnõude taotlusega seotud vajalikud dokumentaalsed tõendid olid vastustajale juba eelnevalt esitatud 16.02.1999 kaebaja poolt. Harju Maakohtu 15.01.2007 kohtumääruses on üksnes loetletud süüksarvatavad teod (mitte ei ole tuvastatud süü). Kusjuures on kohus tuvastanud, et süüksarvatavad teod olid kuni 17.02.1999 aegunud juba hetkeks, kui prokuratuur uue süüdistuse esitas, s.o. 29.06.2004. Samuti on 15.01.2007 kohtumääruses selgelt öeldud, et menetlus kuulub kohtualuste süüküsimust lahendamata määrusega lõpetamisele. Vaidlusaluse otsuse p 1.3 on ümber kirjutatud süüdistus, mitte kohtu poolt tuvastatud asjaolud kogutud tõendite alusel. Süütuse 2 presumptsiooni põhimõtet on kaebaja hinnangul rikutud, mille kohaselt ei käsitleta kedagi kuriteos süüdiolevana enne, kui tema kohta on olemas jõustunud kohtuotsus. Käesoleva ajani oli kaebajal õiguspärane ootus, et enammakstud maksusumma tagastamise täitmine on peatunud kuni kriminaalasja kohtuliku lahendi tegemiseni. Kriminaalasjas nr 1-04-115 ei ole tuvastatud midagi ebaseaduslikku ega kedagi ei ole süüdi mõistetud seoses kaebaja tehingutega. Kaebaja leiab, et kriminaalmenetluses kogutud tõendite kasutamine halduskohtumenetluses on lubamatu, arvestades asjaoluga, et puudub süüdimõistev kohtuotsus. Kaebaja palub kohtul kaebus rahuldada ja vaidlustatud otsus tühistada. VASTUSTAJA SEISUKOHT Kriminaalmenetluse lõpetamise määruses kohustati vastustajat jätkata menetluse läbivaatamist. Põhja MTK leiab, et Harju Maakohus ei ole oma määrusega välistanud võimalust kontrollida tagastustaotluse õigsust ning kui tagastustaotlus ei ole põhjendatud selle rahuldamata jätmise võimalust-
mõtte kohaselt on oluline ka summa tagasisaamise õiguse olemasolu taotluse esitanud isikul ning nii tulenevalt
lg-st 3 kui ka §-ist 56 lasub sellise õiguse tõendamiskoormus maksukohustuslasel endal. Kuivõrd tagastustaotluse ajal oli äriühingul praegusest erinev esindaja, siis pidas maksuhaldur vajalikuks anda ka praegusele esindajale, likvideerijale, võimaluse seisukohtade esitamiseks.
kohaselt on maksuhalduri ülesanne kontrollida maksude arvestamise ja tasumise õigsust ning jälgida, et makse tasutakse ja maksusoodustusi kohaldatakse seadusega sätestatud suuruses ja korras.
alusel on maksuhalduril õigus nõuda maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks maksukohustuslaselt dokumentide esitamist. See hõlmab ka tagastusnõuete kontrolli. Vastustaja on seega seisukohal, et kuigi maakohus on lõpetanud menetluse ja isikuid ei ole süüdi tunnistatud, ei ole tegemist sellise otsusega, mis kohustaks maksuhaldurit tagastusnõuet rahuldama isikule positiivselt. Sisendkäibemaksu mahaarvamiseks Käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lg 1 ja lg 3 p 1 sätestatud korras ja § 31 lg 1 sätestatud tingimustel on oluline välja selgitada, kas kaup või teenus on soetatud teiselt registreeritud maksukohustuslaselt ja kas soetatud kaup või teenus on oma sisendkäibemaksu maha arvava ettevõtte majandustegevuses kasutatav. KMA § 31 lg 1 järgi teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral arvatakse sisendkäibemaks maha KMS §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. Vastustaja leidis, et kriminaalasja eeluurimise käigus oli kinnitust leidnud ning menetluse lõpetamise määruses selgelt fikseeritud, et OÜ Gervond poolt 1997 aprilli -kuni juunikuu käibedeklaratsioonides deklareeritud enammakse aluseks oleva kauba soetamist ja selle eksporti ei ole tegelikkuses toimunud, maksuametile esitati valeandmeid ning seega ei ole kaebaja tagastusnõue piisavalt tõendatud. Otsuses kajastatud andmed kinnitavad maksuhalduri seisukohta, et ebaseaduslikul teel näiliselt tagastamisele kuuluva käibemaksu saamiseks organiseeris Viktor Derešivski mitmete äriühingute (s.h. OÜ Gervond) tegeliku juhina fiktiivse dokumentatsiooni koostamise ja maksuhaldurile esitamise. Raamatupidamises kajastati ostu-müügi tehinguid, mida tegelikkuses ei toimunud ja maksuhalduris tekkis kahtlus, et tehingud olid teeseldud. Vastavad põhjendused ja asjaolud selle kohta esitaski maksuhaldur otsuses ning siinkohal neid kordama ei hakka. Põhjenduste kordamise vajadus puudub ka seetõttu, et kaebuse esitaja küll sisuliselt väidab, et plaatide eksport on toimunud, kuid samas ei ole toodud ühtegi täiendavat asjaolu ega fakti oma väite kinnituseks, mis näitaksid, et maksuhaldur on tehingute tegeliku sisu hindamisel eksinud, või et maakohtu toimikus sisalduvad ja kriminaalmenetluse 3 lõpetamise määruses fikseeritud tõendid ja tõendites kajastatud asjaolud oleksid valed. Maksuhaldur on seisukohal, et OÜ Gervond näol oli tegemist nn varifirmaga, mille juhatajaks vormistati Marge Rakk, kes ei ole kunagi äriühingu tegevust juhtinud, vaid allkirjastas üksnes arveid ja teisi dokumente, mida andis talle Viktor Derešivski. Samuti olid nn varifirmad ka OÜ-le Gervond kaupu müünud äriühingud (nt AS Pollika, AS Zirant, OÜ Viid jt), mille eesmärgiks ei ole reaalne majandustegevus. Siinkohal peab vastustaja oluliseks märkida, et vaidlustatud otsuses (nt lk 10 p-des 1.3.7 – 1.3.9; samuti lk 8) on kirjeldatud konkreetseid asjaolusid, millised on fikseeritud kriminaalasja eeluurimise käigus ning iga vastava asjaolude kirjelduse lõpus on toodud konkreetne viide tõendi asukohale maakohtu kohtutoimikus (nt tõend kohtutoimikus nr VII, lk 169-188). Vastustaja poolt halduskohtule esitatud dokumendid aga ongi koopiad nendest samadest dokumentidest, millele on viidatud otsuses, lõikude lõpus. Kõigi väljatoodud asjaolude pinnalt tegi maksuhaldur otsuse punktis 2 järelduse, et OÜ-l Gervond puudub õigus käibemaksu tagasi saada. Riigikohus on oma 20.06.2007 otsuses nr 33-1-34-07 leidnud, et: ”Maksuotsusega ei peagi tuvastama maksupettust. Maksuotsusega määratakse tasumisele kuuluv maksusumma, näidatakse, kuidas on tasumisele kuuluv maksusumma määratud ja põhjendatakse, miks on täielikult või osaliselt jäetud arvestamata maksukohustuslase esitatud tõendid (
Maksuotsust tuleb mõista kui maksuhalduri sekkumist maksukohustuslase käitumisse maksukohustuse või maksuseadusest tulenevate teiste kohustuste täitmisel. Selline sekkumine on õigustatud siis, kui maksuhalduri kogutud tõendid põhjendavad maksuhalduri seisukohta ja seavad kahtluse alla maksukohustuslase esitatud andmete õigsuses ning on samas piisavad selleks, et määrata tasumisele kuuluv maksusumma. Kui maksuotsus on nõuetekohaselt motiveeritud, siis läheb tõendamiskoormus üle maksukohustuslasele.
lg 1 kohaselt lasub maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti.” Vastustaja on seisukohal, et maksuhalduril lasuv uurimispõhimõte ei tähenda eranditult igasuguse informatsiooni kogumist. Maksuhaldur märgib, et maksukohustuslane on jätnud tähelepanuta tõendamiskoormuse ülemineku maksuhaldurilt maksukohustuslasele. Tõendamiskoormus läheb põhimõtteliselt maksukohustuslasele üle, kui maksuhalduri kogutud tõendid põhjendavad maksuhalduril tekkinud kahtlust, ning maksuhalduril on võimalik maksu määrata. Sellises olukorras peab just maksukohustuslane tõendama maksuhalduri ekslikkust maksusumma määramisel, mis nähtub ka eelnevalt viidatud Riigikohtu lahendist. Maksuhaldur selgitab, et tagastusnõude menetlemisel on kaks erinevat etappi. Esimene etapp on tinglikult öeldes menetluslikud küsimused nagu nt otsustamine tagastusnõude menetlusse võtmise üle (kas taotlus on esitatud tähtaegselt, kas esineb mingeid takistusi menetluse läbi viimiseks), sisuline enammakse õigsuse kontrollimine on aga juba teine etapp – tagastusnõude täitmine (
veebruari 2007 kohtuotsuses nr 3-3-1-89-06 eristanud kahte etappi tagastusnõude menetluses – tagastusnõude esitamine ja tagastusnõude täitmine. Riigikohus leidis, et enammakstud maksusumma tagastamise aegumise mõistmiseks on oluline vahet teha ühelt poolt nõude esitamise või kohustuse tuvastamise aegumisel ja teiselt poolt õiguslikult siduvalt tuvastatud õiguse või kohustuse täitmise aegumisel. Samas lahendis on Riigikohus märkinud, et kui tagastusnõuet ei täideta koheselt, ei välista see maksuhalduri õigust maksukohustuslase tegevust ja maksuarvestust kontrollida. Kui tagastusnõue on maksuhaldurile teatavaks tehtud, siis tekib maksuhalduril õigus maksukohustuslast kontrollida sõltumata sellest, kas tagastusnõue on maksuhalduri poolt peetavas maksuarvestuses fikseeritud. Ka
lg 2 kohaselt tagastatakse isikule üksnes selline enammakse, mille tagasisaamiseks on isikul õigus. Seega, käesolevas asjas oli haldusmenetlus peatatud kuni Harju Maakohtu otsuseni, mistõttu maksuhalduril avanes võimalus tagastusnõuet kontrollida sisuliselt alles pärast lahendi jõustumist. Vastustaja palub kohtul jätta kaebus rahuldamata. 4 KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud kaebusega ja vastustaja kirjaliku seletusega, kuulanud menetlusosaliste kohtule antud suulisi selgitusi, hinnanud haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata järgnevatel kohtu motiividel: Maksu-ja Tolliameti Põhja Maksu-ja Tollikeskuse 08.06.2007 otsusega tagastusnõude rahuldamata jätmise kohta nr 12-4/436 jäeti rahuldamata OÜ Gervond (likvideerimisel) 26.01.1999 ja 08.03.2007 esitatud tagastustaotlused summa 612 548 krooni osas. Maksuhaldur jättis eelnimetatud tagastustaotlused rahuldamata, kuna maksuhaldurile esitatud arvetes näidatud kauba soetamist ega tollideklaratsioonis näidatud eksporti tegelikkuses ei toimunud, puudus OÜ-l Gervond (likvideerimisel) õigus taotleda enammakstud käibemaksu tagastamist, nimetatud dokumendid sisaldasid valeteavet osaühingule tagastamisele kuuluva enammakstud käibemaksu kohta, millest oli teadlik G. Mihelson. Valeteavet sisaldavad dokumendid esitas G. Mihelson maksuhaldurile 02.02.1999 ja 17.02.1999. Maksuhaldur oma käsutuses olevate tõendite põhjal jõudis järeldusele, et OÜ Gervond (likvideerimisel) poolt 1997 aprilli-juuni käibedeklaratsioonides deklareeritud enammakse aluseks olevatel arvetel kajastatud kauba soetamist ja selle eksporti ei ole tegelikkuses toimunud, vaid tegemist oli üksnes arvete väljastamisega varifirmade nimel, reaalset majandustegevust petuskeemis osalenud äriühingutes ei ole toimunud, käibemaksu tagasisaamiseks on maksuhaldurile esitatud valeandmeid. Maksuhaldur leiab, et OÜ Gervond (likvideerimisel) poolt maksuhaldurile esitatud 1997 aprilli-juuni käibedeklaratsioonidel deklareeritud sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust ei ole tekkinud ning esialgselt 26.01.1999 esitatud ja 08.03.2007 korduvalt esitatud käibemaksu enammakse tagastusnõue summas 612 548 krooni ei ole põhjendatud. Harju Maakohtu 15.01.2007 otsusega kriminaalasjas nr 1-04-115 mõisteti õigeks Viktor Dereživski süüdistuses KrK § 17 lg 4-§15 lg 2-§ 143 lg 2 p 11 järgi ning Gennadi Mihelson süüdistuses KrK § 143 lg 2 p 11-§ 15 lg 2 järgi. Nimetatud kohtuotsuses märgitakse, et kuna OÜ Laverton likvideerija Martin Krupp ei rahuldanud nõuet selle tegeliku sisu teadasaamisel (offshore ettevõtte Tarsia Trade Inc 2 429 594,26 krooni suuruse nõude osas, mida tegelikult olemas ei olnud), jäi kuritegu G. Mihelsoni ja V. Dereživski poolt lõpuni viimata põhjusel, mis ei olenenud nende tahtest. 18.06.2006 ja 29.12.2006 kohtulikes vaidlustes loobus prokurör eelnimetatud süüdistustest ning palus süüdistatavad õigeks mõista. Vastavalt KrMS §-le 301 tegi kohus menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse, kuna prokurör kohtulikes vaidlustes loobus süüdistusest. Harju Maakohtu 15.01.2007 määrusega kriminaalasjas nr 1-04-115 lõpetas kriminaalmenetluse Viktor Dereživski suhtes süüdistuses KrK § 1481 lg 10 järgi ja Gennadi Mihelsoni suhtes süüdistuses KrK § 17 lg 4-§ 15 lg 2-§ 1481 lg 10 järgi põhjusel, et nimetatud kuritegude aegumistähtaeg oli möödunud (süüküsimust lahendamata). Kriminaalmenetlus ja maksumenetlus on erinevad menetluse liigid. Kriminaalmenetluse lõpetamine ei eelda ega tähenda maksumenetluse lõppemist. Maksumenetluses tõendamist leidnud asjaolud annavad võimaluse maksuhalduril otsustada maksumenetluses esitatud maksunõuete põhjendatuse üle. Kuna kriminaalmenetluses jäi süüküsimus lahendamata ning kuritegude toimepanemise tuvastamise osas puudub süüdimõistev kohtuotsus, siis tuleb 5 kriminaalmenetlusega seonduvad asjaolud kõrvale jätta ning hinnata üksnes maksumenetluses kogutud ja maksuasjas uuritud tõendeid. Käesolevas haldusasjas on maksuhalduri poolt esitatud maksurevisjoni aruanne 04.06.1998 AS Gervond (likvideerimisel) revideerimise kohta, milles on üksikasjalikud kirjeldatud faktilised asjaolud. Revideerimise käigus on maksuinspektor käinud ka laoruumis Kadaka tee 74-A, maksuhaldurile on seletusi andnud ka direktor ja pearaamatupidaja, maksuhaldur on uurinud raamatupidamisdokumente, kaubadeklaratsioone, käibedeklaratsioone, arveid, pangaarvete liikumist jms, mille alusel kogumis on teinud oma järeldused, et tegemist on käibemaksupettuseketiga, kus kõrgendatud hinnaga kaupade (CD-ROM-id) ning olematute kaupade (tööriistad jm) ekspordi arvel petetakse riigieelarvest välja käibemaksu. Maksuhaldur on seisukohal, et ebaseaduslikul teel näiliselt tagastamisele kuuluva käibemaksu saamiseks organiseeris Viktor Dereživski mitmete äriühingute, sh OÜ Gervond (likvideerimisel), tegeliku juhina fiktiivse dokumentatsiooni koostamise ja maksuhaldurile esitamise, OÜ Gervond (likvideerimisel) raamatupidamises kajastati ostu-müügi tehinguid, mida tegelikkuses ei toimunud, millest maksuhalduril tekkis kahtlus, et tehingud olid teeseldud. Maksuhaldur leiab, et OÜ Gervond (likvideerimisel) näol oli tegemist nn varifirmaga, mille juhatajaks vormistati Marge Rakk, kes tegelikult ei ole kunagi äriühingu tegevust juhtinud, vaid allkirjastas üksnes arveid jm dokumente, mida andis talle Viktor Dereživski, samuti olid nn varifirmad ka OÜ-le Gervond (likvideerimisel) kaupu müünud äriühingud (AS Pollika, AS Zirant, OÜ Viid jne), mille eesmärgiks ei ole tegelik majandustegevus. Kohus on seisukohal, et isegi kui jätta kõrvale kriminaalmenetluses kogutud tõendid, oli maksuhalduri enda käsutuses piisavalt tõendeid maksuasjas järelduste tegemiseks ning tagastamistaotluse lahendamiseks.
lg 1 kohaselt maksukohustuslane on kohustatud maksuhaldurile teatama kõik talle teadaolevad asjaolud, mis omavad või võivad omada maksustamise seisukohast tähendust (maksukohustuslase kaasaaitamiskohustus). Maksukorralduse seaduse (
) § 106 lg 2 sätestab, et summa, mille tagasisaamiseks on isikul õigus, tagastatakse 30 päeva jooksul taotluse saamise päevast arvates, kui maksuseaduses ei ole sätestatud teist tähtaega. Summat ei tagastata käesoleva seaduse §-des 107 ja 109 sätestatud juhtudel. Vastavalt
§-le 107 lg 1 riiklike maksude maksuhalduril on õigus peatada käesoleva seaduse §-s 106 nimetatud tagastusnõude täitmine juhul, kui maksukohustuslase tegevuses on tuvastatud käesoleva seaduse või maksuseaduste rikkumise tunnuseid ning seoses rikkumisega on alustatud kriminaalmenetlust või väärteomenetlust. Tagastusnõude täitmine peatatakse kuni otsuse jõustumiseni väärteomenetluses, kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse jõustumiseni või kriminaalmenetluse lõpetamise määruse tegemiseni. Tagastusnõude täitmise peatamise kohta tehakse kirjalik motiveeritud otsus (lg 2). Kui tagastusnõue ei ole piisavalt tõendatud, võib maksuhaldur kirjaliku motiveeritud otsusega selle täitmise tähtaega pikendada, määrates tagastusnõude esitajale tähtaja täiendavate tõendite esitamiseks. Kui tõendeid ei esitata tähtaegselt, teeb maksuhaldur otsuse enammakse tagastamata jätmise kohta (lg 3).
lg 2 kohaselt tagastatakse maksukohustuslasele enammakse ainult siis, kui tal on tagasisaamiseks õigus. Tagastusnõude esitamisel tekib maksuhalduril õigus maksukohustuslast kontrollida sõltumata sellest, kas tagastusnõue on maksuhalduri poolt peetavas maksuarvestuses fikseeritud. Esitatud tagastusnõude kontrollimiseks maksumenetluses avanes maksuhalduril võimalus alles peale Harju Maakohtu lahendite jõustumist kriminaalmenetluses. OÜ Gervond (likvideerimisel) esitas TJIMA-le 26.01.1999 taotluse perioodil aprill-juuni 1997 deklareeritud enammakstud käibemaksu tagastamiseks summas 612 540 krooni. TJIMA 25.03.1999 otsusega nr 566 peatati OÜ Gervond (likvideerimisel) käibemaksu tagastamine OÜ Gervond (likvideerimisel) poolt 1997 6 aprilli, mai ja juuni käibedeklaratsioonide alusel taotletud CD-ROM plaatide soetamisel tasutud käibemaksu tagastamise summas 605 581 krooni. Põhja Maksu-ja Tollikeskuse 09.04.2007 otsusega nr 6-4/14832 maksuhaldur otsustas pikendada OÜ Gervond (likvideerimisel) 26.01.1999 tagastusnõude täitmise tähtaega ning määrata OÜ-le Gervond (likvideerimisel) tähtaeg kuni 09.05.2007 täiendavate tõendite esitamiseks. Maksuhaldur leidis, et OÜ Gervond (likvideerimisel) tagastusnõue ei ole piisavalt tõendatud ning OÜ-l Gervond (likvideerimisel) tuleb esitada täiendavad tõendid, mis lükkavad ümber kriminaalmenetluses tuvastatud asjaolud (et tehinguid ei ole tegelikkuses toimunud) ning kinnitavad tehingute reaalset toimumist. Vastuseks maksuhalduri nõudele likvideerija S. Narusberg esitas 07.05.2007 korduva tagastusnõude, millele olid lisatud järgnevad dokumendid: ekspordi kaubadeklaratsioon E149003-970730/01395; OÜ Gervond (likvideerimisel) 29.07.1997 arve nr 97/1, Varley Business Ltd 03.09.1998 kiri; keskrajooni piiritollipostis tolliinspektori 30.07.1997 akt nr 340; 22.07.1997 kauba täiendava kontrolli protokoll ja 21.07.1997 kauba inventuuri protokoll. Põhja Maksu-ja Tolliameti 08.06.2007 otsusega nr 12-4/436 jäeti OÜ Gervond (likvideerimisel) tagastusnõue rahuldamata. Maksuhaldur asus seisukohale, et kuna arvetes näidatud kauba soetamist ega tollideklaratsioonides näidatud eksporti ei ole tegelikkuses toimunud, puudus seega OÜ-l Gervond (likvideerimisel) õigus taotleda vastavalt Käibemaksuseaduse (KMS) §-le 20 lg 3 enammakstud käibemaksu tagastamist. Maksuhaldur leidis, et kriminaalasjas nr 1-04/115 esitati süüdistus V. Dereživskile ja G. Mihelsonile ning kriminaalmenetlus lõpetati nende osas kuriteo aegumistähtaja möödumise tõttu. KrMK § 5 lg 1 p 3 kohaselt kriminaalasja ei või algatada ja algatatud asi tuleb lõpetada, kui aegumistähtaeg on möödunud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kui käesoleva paragrahvi lõige üks punktides 1, 2, 3 ja 4 ettenähtud asjaolud ilmnevad kohtuliku arutamise staadiumis, arutab kohus kriminaalasja lõpuni ja teeb õigeksmõistva otsuse või süüdimõistva otsuse süüdimõistetu vabastamisega karistusest. Karistusseadustiku (KarS) §-is 81 lg 1 p 1 ja 2 on sätestatud, et kedagi ei tohi kuriteo toimepanemises süüdi mõista ega karistada, kui kuriteo toimepanemisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud 10 aastat esimese astme kuriteo toimepanemisest (p 1) või 5 aastat teise astme kuriteo toimepanemisest (p 2). Kuriteo aegumistähtaja möödumisel ei ole lubatud kriminaalmenetluse algatamine ja läbiviimine ning kui kriminaalasi on algatatud, siis tuleb see aegumistähtaja möödumise alusel lõpetada. See tähendab, et kriminaalmenetluses tuvastatud asjaolusid ja järeldusi ei saa maksuhaldur arvesse võtta, mis aga ei tähenda, et maksuhaldur ei või kasutada kriminaalmenetluses kogutud tõendeid maksumenetluses. Kohus ei nõustu maksuhalduri väitega, et ajafaktori tõttu süüdimõistvast kohtuotsusest pääsemine ei muuda olematuks kriminaalmenetluse eeluurimise käigus tuvastatud ja tõendatud fakte toimepandud käibemaksupettuse organiseerimise, maksuhaldurile valeandmete esitamise ja tehingute fiktiivsuse kohta, kuna kuriteo aegumistähtaja möödumine tähendab seda, et kriminaalmenetluse käigus tuvastatud asjaolud kaotavad oma õigusmõju ning neile ei saa anda sisulist hinnangut tõendatuse aspektist kuriteo aegumistähtaja möödumise tõttu. Tulenevalt asjaolust, et maksuhaldur võis hinnata tema käsutuses olevaid tõendeid maksumenetluse raames, leiab kohus, et maksuhaldur on käitunud õiguspäraselt enammakstud käibemaksu õigsuse kontrollimise käigus ning vaidlustatud otsuses põhjendatult viidanud raamatupidamise algdokumentide kasutamisele tagastusnõude õigsuse kontrollimisel, samuti kaebaja juhatuse liikme M. Rakk´i ja raamatupidaja K. L. selgitustele. Maksuhalduri poolt tuvastatud asjaolud tuginesid raamatupidamisdokumentidele, mis nähtub vaidlustatud otsuse punktist 1.1 (enammakstud käibemaksu õigsuse kontrollimise käigus tuvastatud asjaolud). Nimetatud punktis 1.1 on toodud ainult maksuhalduri poolt tuvastatud asjaolud, selles puudub viide kriminaalmenetluses tuvastatud asjaoludele ning ei nähtu, et maksuhaldur oleks oma järeldused teinud tuginedes kriminaalmenetluses tuvastatule. Maksuhalduri käsutuses oli piisavalt tõendeid tagastusnõude põhjendatuse kontrollimiseks 7 ning tagastusnõude lahendamiseks. Vaieldava otsuse punktis 2 on antud maksuhalduri hinnang tuvastatud asjaoludele ja kogutud tõenditele, mille kohaselt Tallinna Maksuameti poolt 1997 läbi viidud enammaksu õigsuse kontrolli ja aastatel 1997-2002 Keskkriminaalpolitsei ja Politseiameti poolt kriminaalasja eeluurimise käigus kogutud ning kohtutoimikutes säilitatud tõendeid kogumis hinnates jõudis Põhja Maksu-ja Tollikeskus seisukohale, et vaatamata kriminaalasja nr 1-04-115 lõpetamisele seoses kuriteo aegumistähtaja möödumisega, on tõendamist leidnud, et OÜ Gervond (likvideerimisel) poolt 1997 aprilli-juuni käibedeklaratsioonides deklareeritud enammakse aluseks olevatel arvetel kajastatud kauba soetamist ja selle eksporti ei ole tegelikkuses toimunud, vaid tegemist oli üksnes arvete väljastamisega varifirmade nimel, reaalset majandustegevust petuskeemis osalenud äriühingutes ei ole toimunud, käibemaksu tagasisaamiseks on maksuhaldurile esitatud valeandmeid. Eeltoodust lähtuvalt on vastustaja seisukohal, et OÜ Gervond (likvideerimisel) poolt maksuhaldurile esitatud 1997 aprilli-juuni käibedeklaratsioonidel deklareeritud sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust ei ole tekkinud ning esialgselt 26.01.1999 esitatud ja 08.03.2007 korduvalt esitatud käibemaksu enammakse tagastusnõue summas 612 540 krooni ei ole põhjendatud. Seega on maksuhaldur maksumenetluses iseseisvalt hinnanud maksumenetluses kogutud ja kriminaalasjas olevaid tõendeid kogumis ning jõudnud järeldusele, et tagastusnõue ei ole põhjendatud. Kaevatavast otsusest ei nähtu, et maksuhaldur oleks oma järeldustes tuginenud pelgalt kriminaalmenetluses tuvastatud asjaoludele, küll aga tõenditele, mis on täiesti erinevad alused. Kohus kordab, et maksuhalduril oli piisavalt tõendeid, mida uurides ja hinnates jõuti järeldusele, et tagastusnõue on põhjendamata. Kohus nõustub vastustajaga, et maksukohustuslasele tagastatakse enammakse üksnes siis, kui tal on tagasisaamiseks õigus (
Käesolevas maksumenetluses on maksuhaldur tuvastanud, et kaebajal puudub õigus enammakse tagasisaamiseks. Kohus nõustub vastustajaga. Kohus kokkuvõtvalt leiab, et puudub alus vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Vastavalt HKMS §-le 92 lg 1 menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtukulude hüvitamise nõuet. Menetluskulud jäävad kaebaja enda kanda. Elle Kask Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.