3-08-667/11

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-08-667 Otsuse kuupäev 25.juuni 2008 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi XXX kaebus Tartu Vangla toimingu peale Asja läbivaatamise kuupäev 17.juuni 2008 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja XXX ja vastustaja – Tartu Vangla esindaja Eva Panksepp Resolutsioon Jätta XXX kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 04.12.2007 sai Tartu Vangla kinnipeetav XXX teada oma isa Gennadi Kinko äkilisest haigestumisest ja avaldas soovi minna teda haiglasse vaatama, esitades vastavalt seadusele Tartu Vangla sotsiaaltöötajale palve isa külastamiseks TÜ Kliinikumi intensiivravi osakonnas. Kaebaja väitel andis Tartu Vangla sotsiaaltöötaja M.Jõgi XXX korralduse avalduse tagasi võtmiseks ja teatas, et hakkab asja arutama alles nädala pärast, sest äkki läheb isal paremaks. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS XXX esitas kohtule kaebuse, milles palub tunnistada õigusvastasteks Tartu Vangla sotsiaaltöötaja korraldus anda talle tagasi erakorralise väljasõidu taotlus ja lükata taotluse läbivaatamine edasi. Kaebuse esitaja väidete kohaselt ei võtnud Tartu Vangla sotsiaaltöötaja tema ega ka haiglaga kordagi ühendust, et selgitada välja tegelik olukord. Kaebuse esitaja peab sellist vangla sotsiaaltöötaja käitumist enda suhtes mõnitavaks ja alandavaks. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Vastustaja – Tartu Vangla esindaja leiab, et XXX kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja vastuväidete kohaselt ei vasta tõele kaebaja väide, et ta pidi taotluse tagasi võtma ning, et asja hakatakse arutama alles nädala pärast, kuna tõendatud on , et 06.12.2007 käis kaebaja oma isa haiglas vaatamas. 10 12.2007 esitas kaebaja taotluse erakorraliseks väljasõiduks seoses osalemisega isa mälestusteenistusel. Väljasõitu toetas ka sotsiaaltöötaja M.Jõgi ning 11.12.2007 käis kaebaja isa matustel. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega ja ära kuulanud menetlusosaliste seletused, on seisukohal, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. HKMS § 7 lõike 1 kohaselt võib kaebusega haldustoimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks pöörduda kohtusse isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Riigikohtu halduskolleegiumi 23.03.2005 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-86-04 on leitud, et halduskohus peab alati kontrollima kaebaja kaebeõiguse olemasolu. Riigikohtu halduskolleegiumi 18.06.2003 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-53-03 asus halduskolleegium seisukohale, et ka vaidlustatud haldustoimingule õigusliku hinnangu andmisel on primaarne kaebuse esitaja õiguste rikkumine. Halduskohus ei pea kontrollima haldusakti või toimingu seaduslikkust, kui ta jõuab järeldusele, et see ei puuduta kaebaja õigusi (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 29.01.2001 määrus haldusasjas nr 3-3-1-6400; 29.01.2001 määrus haldusasjas nr 3-3-1-65-00; 25.05.1999 määrus haldusasjas nr 3-3-1-2599). Eesti haldusprotsessiõigus lähtub üldjuhul subjektiivse õiguskaitse põhimõttest ja kaebeõigus on üksnes neil isikutel, kelle õigusi kaevatav haldusakt või toiming otseselt puudutab. Seega on haldusasja sisulise arutamise esimese etapina vaja teha selgeks, kas kaebajal on kaebeõigus: kas tal on põhjendatud huvi kaebuse eseme suhtes. Kaebuses märkis kaebaja, et tema põhjendatud huvi on selles, et Tartu Vangla sotsiaaltöötaja teadvustaks endale, ka kinnipeetavad on inimesed ning neil on õigus inimväärikale kohtlemisele ja et meie suhtes kasutataks seaduses lubatud sotsiaalseid õigusi; on soov, et inimene, kes töötab kinnipidamisasutuses sotsiaaltööl, täidaks oma ametikohast tulenevalt oma tööülesandeid. Kaebuses on väljendatud küll teatavat pahameelt Tartu Vangla sotsiaaltöötaja M.Jõgi poolt väidetavale inimväärikust alandavale käitumisele, aga kuidas ja milles nimetatud käitumine seisnes, kaebusest ei selgu. Kohus leiab, et vaidlustatud toiming ei riku kaebaja õigusi ega piira vabadusi. Kaebaja ei ole esile toonud seda, kuidas vaidlustatud toiming mõjutab tema õiguslikku seisundit, seega puudub tal kaebeõiguse eelduseks olev põhjendatud huvi nimetatud toimingu vaidlustamiseks. Kohus on seisukohal, et kaebuse esitajal puudub põhjendatud huvi vaidlustatud toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks. Antud juhul ei oleks vaidlustatud toimingu õigusvastasuse tuvastamine saanud kaebaja jaoks tuua kaasa tagajärgi, mis oleksid võimaldanud tal kaitsta tulemuslikult oma õigusi - keelata edaspidi selline käitumine nii kinnipeetavate kui ka nende lähedastega. Hinnang vaidlustatud toimingu õiguspärasusele jääb kohtul andmata põhjusel, et HKMS § 7 lg 1 teine lause ei anna õigust pöörduda halduskohtusse, kui isikul puudub selleks põhjendatud huvi. Kuna vaidlustatud toiming ei puuduta kaebaja õigusi, siis ei pea kohus kontrollima toimingu seaduslikkust ja kaebus tuleb kaebeõiguse puudumise tõttu jätta rahuldamata. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, siis jäävad menetluskulud HKMS § 92 lg 1 alusel kaebuse esitaja kanda. Maare Aloe kohtunik 2 3