← Eesti

2-07-58000/5

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks

  1. mail 2008.a. kell 10.00 Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kantselei kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-07-58000 Tallinnas Tsiviilasi LF hagi RSi vastu elatise väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende Hageja: LF(i.k. XXX, elukoht XXX) Esindaja: Valentina Timofejeva esindajad Kostja: RS (i.k. XXX, elukoht XXX) Kostja esindaja Jelena Lehter RESOLUTSIOON
  2. Hagi rahuldada osaliselt.
  3. Välja mõista RSelatusraha tütre VL (endise perekonnanimega S ), sünd. XXX.a., ülalpidamiseks LF kasuks tagasiulatuvalt perioodi 27.12.2006.a. kuni 27.12.2007.a. eest summas 28.100.- (kakskümmend kaheksa tuhat ükssada) krooni ja sealt edasi 3570.- (kolm tuhat viissada seitsekümmend) krooni kuni tütre täisealisuseni, s.o. kuni XXX.a. Menetluskulud.
  4. Jätta LF kohtuväliseks menetluskuluks olev esindajakulu 95 % ulatuses RSi kanda ja 5 % ulatuses tema enda kanda.
  5. Jättas RSi kohtuväliseks menetluskuluks olev esindajakulu täies ulatuses tema enda kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vaidlustamata asjaolud.
  6. Poolte abielust sündis .XXX.a. tütar VS. XX.a. muutis V S oma perekonnanime ja kannab käesoleval ajal perekonnanime „L ”
  7. Poolte abielu lahutati . Laps elab koos emaga. Hageja nõue ja põhjendused.
  8. 27.12.2007.a. Harju Maakohtusse esitatud hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista elatise summas 3570.- krooni kuus tagasiulatuvalt alates 2006.a. detsembrist. Eelmenetluse käigus täpsustas hageja oma nõuet ja leidis, et tagasiulatuvalt tuleks kostjalt elatis välja mõista perioodi detsember 2006.a. kuni november 2007.a. eest kokku summas 30.100.- krooni, lähtudes nimetatud perioodil kehtinud elatise miinimumist ning alates 2007.a. detsembrist tuleks kostjalt elatis välja mõista summas 3570.- krooni.
  9. Hagiavalduses väidetu kohaselt on kostja alates abielu lahutamisest kuni hagi esitamiseni andnud lapse ülalpidamiseks elatist 19 korda, kandes raha hageja arveldusarvele üle 2007.a. näiteks ühel .korral 2000.- krooni .
  10. Lapse ülalpidamiseks tehtavad igakuised kulutused koosnevad hagiavalduse kohaselt : a.) Saksa Kultuuriinstituudis saksa keele tundidele kuluvast 865.- kroonist; b) prantsuse keele õpingutele tehtavatest kulutustest 425.- krooni kuus; c) võõrkeelte praktiseerimisele tehtavatest kulutustest 222.- krooni kuus (jagades kulutused kuude lõikes) ning kulutustest transpordile 80.- krooni.
  11. Oma nõude tõendamiseks esitas hageja lapse sünnitunnistuse, poolte vahel sõlmitud abielu tunnistuse ja selle lahutuse tunnistuse, VS nimemuutmisetunnistuse, XXX tõendi selle kohta, et laps õpib nimetatud kooli 12 A klassis, oma palgatõendi E AS-ist, oma pangakonto väljavõtte, R OÜ ja OÜ A äriregistri kaardid, kus kostja on äriühingute juhatuse liikmeks. . Kostja vastuväited ja põhjendused.
  12. Kostja tunnistab hageja nõuet elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt perioodi detsember 2006.a. kuni november 2007.a. eest summas 28.100 krooni ja leiab, et hageja poolt nõutavast elatise tagasiulatuvast nõudest tuleb maha arvata kostja poolt 2007.aastal tasutud elatis 2000.krooni. Kostja on seisukohal, et 2007.a. detsembrikuu eest on temalt põhjendatud välja mõista elatis 2600.- krooni ning alates jaanuarist 2008.a. 3570.- krooni.
  13. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud lapse ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi.
  14. Kostja esitas kohtule tõenditena Maksu ja Tolliameti kokkuvõtte talle tehtud väljamaksete kohta AS-st N C , oma pangakonto väljavõtte, kinnistusraamatu väljavõtte. Kohtuotsuse põhjendused. Lk 2

(4)
  1. Kohus, uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub osalisele rahuldamisele.
  2. Elatusraha väljamõistmise nõudes otsuse tegemisel juhindub kohus perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 ning lg 2 sätetest. PkS § 60 lg 1 kohaselt on vanemad kohustatud ülal pidama oma alaealisi lapsi ning sama seaduse § 61 lg 1 ja lg 2 kohaselt mõistab kohus vanemalt, kes ei täida vabatahtlikult lapse ülalpidamiskohustust, teise vanema nõudel temalt välja elatise lapse ülalpidamiseks ning elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest.
  3. Kõigepealt võtab kohus seisukoha selles kui suured on poolte alaealise lapse igakuised põhjendatud ülalpidamiskulud, sest kohtuotsuse p-s 11 osundatud seadusesättest tulenevalt tuleb elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestada poolte alaealise lapse vajadustega. Kohus on seisukohal, et hageja on kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega – hageja pangakonto väljavõttega ja Tallinna Humanitaargümnaasiumi tõendiga tõendanud, et poolte alaealine laps õpib käesoleval ajal üldharidusliku kooli viimases klassis ning lisaks koolis õppimisele õpib ta ka Prantsuse Kultuurikeskuses prantsuse keelt, kus õppemaksu suuruseks on 2007.õppeaastal poole aasta eest 2700.- krooni ning T S K saksa keelt, kus õppemaksu suuruseks on hageja poolt väidetav 825.- krooni kuus. Hageja pangakonto väljavõte tõendab, et lisaks pidevale keelõppele on hageja V L eest tasunud ka 2007.a. õppelaagri maksu 2000.- krooni. Arvestades asjaoluga, et lisaks eelpoolnimetatud lisakulutustele on poolte 17- aastasel tütrel ka igapäevased kulutused toidule, riietele ja jalanõudele, samuti transpordile, sidekuludele ning ka eluaseme kasutamisega seostud kulutustele/vesi, elekter jne), mida kohus peab üldtuntud asjaoluks, mida TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja, asub kohus seisukohale, et poolte alaealise lapse ülalpidamiskuluks kuus on põhjendatud pidada 7000.krooni.
  4. Järgmisena võtab kohus seisukoha selles kui palju peab kumbki vanem sõltuvalt oma varanduslikust olukorrast lapse ülalpidamiskuludest kandma. Poolte varalise olukorra tõendamiseks on kohtu käsutuses järgmised tõendid: - hageja palgatõend E –A Ä AS-ist, mille kohaselt oli tema palga suuruseks 2007.a. juunist kuni augustini 10.000.- krooni ning alates septembrist 2007.a. on 14.500.- kroon; - Maksu ja Tolliameti kokkuvõtte kostjale tehtud väljamaksete kohta AS-st N C , - kostja pangakonto väljavõte ja - kinnistusraamatu väljavõtte kostjale kuuluva korteriomandi kohta. Arvestades kõigi eelpoolnimetatud tõenditega, tuleb asuda seisukohale, et põhjendatud on jaotada lapse ülalpidamiskulud poolte vahel võrdselt, sest eelpoolnimetatud tõendid ei võimalda teha järeldust, et ühe vanema sissetulek oleks võrreldes teisega tunduvalt suurem
  5. Viimasena võtab kohus seisukoha selles alates mis ajast kuulub elatis kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Lk 3
(4)PkS § 70 lg 1 sätestab, et kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Sama seaduse lõige 2 sätestab, et kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61
  1. lõikes nimetatud asjaolusid, s.o. kas vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Ülalpidamiskohustuse mittetäitmiseks loetakse ka elatise ebapiisavat või ebaregulaarset maksmist. Sellisele seisukohale on asunud Riigikohus oma lahendites tsiviilasjades nr 3-2-157-04, nr 3-2-1-121-04 ja nr 3-2-1-7-
  2. Tulenevalt asjaolust, et hageja palub kostjalt välja mõista elatise tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne elatisehagi esitamist ja pooled sisuliselt selle üle ei vaidle, et elatis kuulub välja mõistmisele tagasiulatuvalt ning, et hageja pangakonto väljavõte tõendab, et 2007.aastal on kostja kandnud hagejale üle elatusraha ühel korral 07.11.2007.a. 2000.- krooni, kuulub elatis kostjalt välja mõistmisele PkS § 70 lg 2 alusel alates 27.12.2007.a. Kohus leiab, et elatise väljamõistmisel tagasiulatuvalt tuleb arvestada enne elatise hagi esitamist kohustatud isiku poolt makstud summa 2000.- krooniga, millest tulenevalt kuulub kostjalt perioodi 27.12.2006.a. – 27.12.2007.a. eest väljamõistmisele elatis summas 28.100.krooni ( 30.100- 2000). Alates 27.12.2007.a., s.o. alates hagi esitamisest, tuleb kostjalt elatis välja mõista summas 3570.- krooni, mille üle poolte vahel vaidlus puudub. Menetluskulud. Elatisehagi esitamisel kohtukulusid pooltel RLS §-s 22 lg 1 p 2 kohaselt ei ole. Kohtuväliste menetluskulude jaotamisel poolte vahel juhindub kohus TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 sätestatust, milliste kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, sealhulgas ka kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Tulenevalt TsMS § 163 lõikes 1 sätestatust peab kohus põhjendatuks jaotada poolte kohtuvälised menetluskulud- esindajakulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusele. Kuivõrd kohus rahuldab hagi 95% ulatuses, tuleb hageja esindajakulust 95 % jätta kostja kanda ja 5 % hageja enda kanda. Kostja esindajakulu jääb täies ulatuses tema enda kanda. Kohtunik: Lk 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.