Käesoleval hetkel puuduvad võlgnikul igasugused rahalised vahendid pankroti väljakuulutamiseks ning pankrotimenetluse läbiviimiseks. Võlgniku olemasolevad vahendid ei kata ära ka isegi ajutise pankrotimenetluse kulusid. Ajutine haldur on vestelnud suurimate võlausaldajatega, kes ei ole avaldanud soovi pankrotimenetluse edasiseks finantseerimiseks. Rahalisi vahendeid ei ole nõus eraldama ka võlgniku osanikud. Pankroti välja kuulutamise korral oleks pankrotihalduril võimalus viia läbi eelkõige analüüs ning anda hinnang võimaliku kahju hüvitamise nõude esitamiseks OPAB vastu seoses lepingueelsete läbirääkimiste katkestamisega. Pankrotiseaduse § 29 lg. 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja ei maksa kohtu deposiiti käesoleva seaduse § 30 lõikes 2 nimetatud summat. Kohtuistung 12.06.2008 võlgniku esindaja nõus halduri aruandega ja ajutise halduri tasu taotlusega, vastuväiteid ei ole. Võlausaldaja täiendav seisukoht aruandele kohtuistungil, et võlgniku maksejõuetus oli tekkinud enne heade kavatsuste protokolli. Võlausaldaja kavatsus olevat olnud läbi heade kavatsuste protokolli aidata võlgnikku makseraskustest välja tulla. Võlausaldajal vastuväiteid halduri tasu ja menetluskulude osas ei ole. 12.06.2008.a toimunud kohtuistungil esitas ajutine haldur kohtule taotluse halduri tasu väljamõistmiseks, kus palus välja mõista ajutise halduri kohustuste täitmise eest 12 krooni (15 töötundi*800 krooni) ja vajalike kulutuste katteks 789.70 krooni, lähtudes Justiitsministri määrusega nr 71, 18.12.2003.a. „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord.” Kohtumääruse põhjendused. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi
) § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus.
lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara 6 koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja ei maksa kohtu deposiiti
lõikes 2 nimetatud summat.
lg 1 sätestab, et kohus ei lõpeta
lõike 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Ajutise halduri aruande kohaselt OÜ SB võlgade kogusumma ulatub ligi 3 010 458.22 kroonini. Kuna nimetatud summa sisaldab ka intresse ja viiviseid, siis see summa võib isegi suureneda. Aktiivne majandustegevus on tänaseks peatunud, kuna senine frantsiisipartner katkestas ühepoolselt koostöö, avaldades seeläbi võlgnikule survet ettevõtte õiguste ja kohustuste üleandmiseks OPAB-le. Ajutine haldur leiab, et võlgniku poolt toodud hinnang maksejõuetuse osas on objektiivne ja vastab tegelikkusele. Samuti puudub tal majandustegevus, mistõttu puudub ka võlgade tasumiseks vajalik sissetulek ning võlad intresside ja viiviste näol pidevalt kasvavad. Ajutine pankrotihaldur annab tulenevalt
lg.2 p.2 hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele, samuti võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamise väljavaadetele. Võlgniku majandustegevuse kohta finantsanalüüsis ajutine pankrotihaldur on märkinud, et võlgniku olemasolevad kohustused ületavad tema varasid vähemalt 3 miljoni krooni võrra. Pikemas perspektiivis ei näe haldur võimalusi võlgniku tegevuse jätkamiseks ilma täiendavate ning arvestatavate investeeringuteta. Ajutise halduri aruande kohaselt võlgniku maksejõuetuse põhjustest ei leia ajutise halduri arvates käesoleva esialgse informatsiooni põhjal kuriteo tunnustega tegusid. Juhatuse liikmete tegevuses ei ole olnud võimalik tuvastada võlgniku poolt oma tahtlikku maksevõime olulist vähendamist või enda maksejõuetuks muutmist, vara hävitamist, rikkumist, raiskamist või põhjendamatut kinkimist, loovutamist, välismaale paigutamist, põhjendamatute kohustuste võtmist või põhjendamatute soodustuste andmist. Kohus lähtub ajutise pankrotihalduri arvamusest, et eeltoodud asjaolusid arvestades ei ole olemasoleva informatsiooni alusel alust pidada rasketeks juhtimisvigadeks Pankrotiseaduse § 28 lg. 2 tähenduses, kuna ei ole võimalik tuvastada juhatuse liikmete kohustuse tahtlikku rikkumist või rasket hooletust. Ajutine haldur jääb oma seisukohtade juurde ja nende aluseks on võlgniku registrijärgne vara, millest haldur lähtub. Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnikul puudub võimalus võlausaldaja nõuete rahuldamiseks, kuna ta on maksejõuetu ja ta ei suuda ja rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul registrijärgne vara puudub ajutise halduri aruande kohaselt. Ajutise halduri tööperioodil ei leidnud tuvastamist, et esineks tagasivõitmise, tagasinõudmise võimalusi.
lg 5 kohaselt kohus vaadanud pankrotiavalduse läbi, kuulutab kohus pankroti välja, jätab avalduse rahuldamata või lõpetab pankrotimenetluse raugemise tõttu käesoleva seaduse §-s 29 nimetatud alustel.
lg 1 on sätestatud, et kui pankrotivarast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõtmise ja tagasinõudmise võimalus, lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse raugemise tõttu. 7 Asjas kogutud tõenditega - ajutise pankrotihalduri aruanne, vastused ajutise halduri järelpärimistele, vastused registritest järelepärimistele, vastused pankadest järelepärimistele – on tuvastatud, et võlgnik on alaliselt maksejõuetu. 05.06.2008 Harju Maakohtu määrusega kohus kohustas OPAB-l tasuda ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 29 000 krooni ja esitada vastav maksedokument Harju Maakohtule. Eelnimetatud summa pankrotimenetluse kulude katteks on käesoleva ajani kohtu deposiiti kandmata. Ajutise pankrotihalduri aruandes sisalduvast analüüsist selgub, et ajutine haldur on vestelnud suurimate võlausaldajatega ja ükski neist ei ole avaldanud soovi pankrotimenetluse finantseerimiseks. Eeltoodust lähtuvalt kohus nõustub ajutise pankrotihalduri järeldusega, et käesolev pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja ei maksa kohtu deposiiti käesoleva seaduse § 30 lg 2 nimetatud summat. Pankrotiseaduse (
) § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.
lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskust. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt ajutine pankrotihaldur on kulutanud aega 15 tundi ja teinud vajalikke kulutusi 789.70 krooni. Ajutine pankrotihaldur palus määrata ajutise halduri tasuks 12 000 krooni ja vajalike kulutuste katteks 789.70 krooni. Menetlusosalised ei vaielnud sellele vastu. Kohus leiab, et ajutise halduri taotlus on põhjendatud. Kohus arvestab ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskust. Kohus lähtub Justiitsministri määrusega nr 71, 18.12.2003.a. „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord” § 2 lg 8 ning on seisukohal, et ajutise halduri tasuks tuleb määrata 12 000 krooni (15 tundi*800) ja vajalike kulutuste katteks 789.70 krooni. Lähtuvalt
lg 3 vabastada ajutine pankrotihaldur ülesannete täitmisest pärast võlgniku registrist kustutamist. Lukiina Vismann kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.