2-06-17986/10

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maie Seppo Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mai
2. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-06-17986 Tsiviilasi DIhagi JM`i ja MB`i vastu vanema kande ebaõigeks tunnistamise ja põlvnemise tuvastamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: DI(ik XXX elukoht XXX) Kostja: JM ( ik XXX, elukoht XXX) Kostja: MB (ik XXX, elukoht XXX) Kohtuistungi aeg, koht, osalenud isikud 17.04.
3. a, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja hageja DI ja kostja MB RESOLUTSIOON
4. Hagiavaldus rahuldada.
5. Tuvastada AI(ik XXX) sünniaktis vanema kanne ebaõigeks JMi osas.
6. Tuvastada AI(ik XXX) põlvnemine MB`ist (ik XXX).
7. Kohtuotsuse ärakiri saata 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest Tallinna Perekonnaseisuametile (asukoht Pärnu mnt 67, Tallinn 10135). Edasikaebamine Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni Kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagiavalduse asjaolud Kohtule esitatud hagiavalduses palub hageja kohtul tuvastada AI sünniaktis vanema kohta tehtud kanne ebaõigeks JMi osas ja tuvastada AI põlvnemine MBist. XXX. a abiellus hageja kostja JM iga. XXX. a Harju Maakohtu otsusega tunnistati nimetatud abielu kehtetuks. XXX. a sündis hagejal tütar AI ja sünniakti märgiti isana kostja JM. JM märgiti sünniakti lapse isana PkS § 39 lg 5 kohaselt, mille kohaselt laps kes sündis pärast abielu kehtetuks tunnistamist, loetakse eostatuks abielu kestel kui abielu kehtetuks tunnistamise päevast lapse sündimiseni ei ole möödunud üle 10 kuu. AI on küll loetud JMist põlvnevaks, kuid tegelikult on tema eostanud kostja MB. JM viibib Venemaal ja hageja viibis Eestis kuna puudus reisidokument. Seega ei ole AI põlvnemine JMist võimalik. Tõendid: Harju Maakohtu 31.01.
8. a kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-04-1445, Põhja Politseiprefektuuri 24.01.
9. a vastus, AI sünnitunnistus. Kostjate seisukoht Kostjad kohtule kirjalikult vastanud ei ole. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, uurinud ja hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. PkS (Perekonnaseaduse) § 44 lg 1 kohaselt kohus võib tunnistada lapse sünniaktis vanema kohta tehtud kande ebaõigeks, kui tuvastab, et laps ei põlvne sellest vanemast. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kande ebaõigeks tunnistamise nõude aegumistähtaeg on üks aasta päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama kande ebaõigsusest. Ekspertiisiaktiga nr XXX on tõendamist leidnud, et 99,99997%-i tõenäosusega on XXX. a sündinud AI isa MB. Seega ei saa JM olla AI bioloogiline isa. Sellest tulenevalt tuleb AI sünniaktis isa kohta tehtud kanne tunnistada ebaõigeks. PkS § 42 lg 1 kohaselt kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus ema, lapse eestkostja, eestkosteasutuse või isiku nõudel, kes end lapse isaks peab. PkS § 42 lg 2 kohaselt põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Ekspertiisiakti nr GE-0203-08/593 alusel on 99,99997%-i tõenäosusega AI isa MB. Tuginedes ekspertiisiaktile saab kostjat MBit pidada XXX. a sündinud AI isaks. Maie Seppo kohtunik