2-06-19336/8

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Määruse tegemise aeg ja koht 11.juuni 2008.a, Tallinn Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-06-19336 Menetlusosalised esindajad TOLi avaldus lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks ja nende Avaldaja: TOL (sünd. XXX, elukoht XXX) Avaldaja esindaja: vandeadvokaadi vanemabi Johanna Maria Katarina Korhonen (AB Aivar Pilv, XXX) Puudutatud isik: ML(isikukood XXX, elukoht XXX) Eestkosteasutus Tallinna Linnavalitsus (XXX) Lasnamäe Linnaosavalitsuse sotsiaalhoolekande osakonna kaudu; volitatud esindajad Urmas Unt ja Maria Puskina Kohtuistungi toimumise aeg 20.05.2008 Kohtuistungil osalesid Avaldaja TOL, adv. Korhonen, puudutatud isik ML, Lasnamäe LOV esindaja M. Puškina RESOLUTSIOON

1. Avaldus rahuldada. Määrata avaldaja TOL’i (sünniaeg XXX) suhtlemise kord TEOL’iga (ik XXX) selle kohtumääruse alusel tegelikust suhtlemise algusest alates üheks aastaks kindlaks järgmiselt: 1.
2. Avaldaja TOL kohtub pojaga T E. O. L ühel korral iga kolme nädala tagant XXX (telefon XXX) psühholoogi või vastava väljaõppe saanud lastekaitsetöötaja juuresolekul. Avaldaja ja lapse nõusolekul võidakse kohtumisi korraldada väljaspool XXX, kuid psühholoogi või lastekaitsetöötaja juuresolekul. 1.
3. Kohtumiste ajad lepib XXX kokku avaldaja TOL ning teatab need ML vähemalt 1 nädal ette, kui ei lepita kokku selles, et kohtumiste ajad teatab ML XXX 1.
4. Lapse määratud ajal XXX viimise ja toomise kindlustab ema ML. 1.
5. MLil tuleb võimaldada avaldajal kohtuda määratud aegadel lapsega ilma MLi juuresolekuta ning hoiduda igasugusest tegevusest, mis võiks takistada või häirida lapse ja avaldaja kohtumisi. 1.
6. 2008.a. juulis TEOL sõidab koos oma tädiga, MLi õega kolmeks päevaks Soome kohtuma isaga TOLiga. Kohtumine toimub Helsingis. Lapse nõusolekul võidakse kohtumise käigus sõita avaldaja TOLi või tema vanemate (TEOLvanavanemate) elukohta väljaspool Helsingit. Lapse ja tema tädi sõidukulud kannab avaldaja TOL.
7. Eeldusel, et aasta jooksul TEOLkohaneb isaga piisavalt ning ei ole vastu temaga 1 kohtumisele ilma psühholoogi juuresolekuta, määrata kindlaks TOL ja TEOL suhtlemise kord peale esimese suhtlemise aasta möödumist järgmiselt: 2.
8. Avaldaja TOL kohtub pojaga TEOL sagedusega üks kord kolme nädala tagant nädalavahetustel Tallinnas või eelneval kokkuleppel ML iga Soomes. 2.
9. Jõulud (24 – 26 detsember), aastavahetuse (31.12.) ja jaanipäeva (23.06 – 24.06) veedab laps üle aasta avaldaja TOLiga Soomes või mõnes teises avaldaja ja MLi vahel kokkulepitavas kohas, arvestades lapse soove. Seejuures tuleb arvestada, et sama aasta jõulud ja aastavahetuse veedab laps erineva vanemaga. 2.
10. TOL veedab isadepäeva (iga aasta novembrikuu teise pühapäeva) koos pojaga Soomes või Eestis. 2.
11. Avaldaja TOLi sünnipäeval 31.
12. viibib laps TEOLavaldaja juures või mõnes teises eraldi kokkulepitavas kohas koos TOL. 2.
13. Avaldajal TOLil on õigus lapsega aega veeta lapse sünnipäevale eelneval või järgneval päeval. 2.
14. Avaldajal TOLil on õigus veeta lapsega 2 nädalat oma korralise puhkuse ajal Soomes või mujal. Puhkuse ajast ja tuleb avaldajal teatada ML ette vähemalt 2 nädalat. Avaldaja kooskõlastab puhkuse veetmise koha eelnevalt MLiga. Lapsega puhkuse veetmiseks mujal kui Soomes või Eestis peab avaldaja saama MLi nõusoleku. 2.
15. MLon kohustatud avaldajale viivitamatult teatama asjaoludest (lapse haigus, MLi enda puhkuseplaanid, lapse kooliga või koolivälise tegevusega seotud üritused jms), mis takistavad avaldaja ja lapse kohtumisi määratud ajal. 2.
16. MLil ei ole õigust keelata lapse reisimist Soome koos isaga, kui see ei häiri lapse koolitööd ning lapse tervislik seisund reisimist võimaldab. Avaldajal tuleb tagada lapse saabumine Tallinnasse MLiga eelnevalt kokkulepitud ajaks.
17. Saata kohtumäärus täitmiseks ML ja TOLile ning teadmiseks eestkosteasutusele Tallinna Linnavalitsusele Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu ja XXX.
18. Menetluskulud jätta TOLi kanda.
19. Kohtumäärus kuulub viivitamatult täitmisele (TsMS § 478 lg 3). Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 200 krooni. ASJAOLUD, AVALDUSE PÕHJENDUSED JA EELNEV MENETLUS Avaldaja TOL ja puudutatud isiku MLi abielust sündis XXX poeg TEOL. Lapse ema ML ei täitnud poolte kokkulepet, MLkolib pärast lapse sündi elama Soome avaldaja juurde. Avaldaja elab endiselt Soome Vabariigis . Maakohtu otsusega T. L ja MLi abielu lahutati. Pooled ei ole jõudnud kokkuleppele lapsega suhtlemise korraldamiseks. Alates 2000.a. aprillist tekkisid avaldajal raskused lapsega kokkusaamisel. ML hakkas avaldajat vältima. 2005.a. lõpust ei ole ML enam reageerinud avaldaja püüetele kontakteeruda oma lapsega. ML ei võta vastu avaldaja telefonikõnesid ning takistab poja suhtlemist isaga. 26.07.2006 avaldaja esitas Harju Maakohtule avalduse lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks. 25.05.2007 kohtumäärusega kohus määras esialgse õiguskaitse korras kindlaks avaldaja ja T. E. O. L suhtlemise korra XXX psühholoogi või lastekaitsetöötaja juuresolekul. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD KOHTUISTUNGIL 2 20.05.2008 kohtuistungil avaldaja oli seisukohal, et kohtumised peaksid veel vähemalt aasta jooksul toimuma psühholoogi juuresolekul sagedusega üks kord kuus, kuid eeldusel, et ema ei ole läheduses. Avaldaja märkis, et osa kohtumisi lapsega on olnud edukad, osa vähemedukad. Kohtumised on läinud halvemini siis, kui ML on kohal olnud. Avaldaja soovis, et laps tuleks sellel aastal suvevaheajal juulis vähemalt kolmeks päevaks Soome, et avaldaja haiged vanemad saaksid oma lapselapsega kohtuda. ML kohtuistungil ei olnud vastu lapse ja isa kohtumistele ning leidis, et avaldaja ja poja kohtumised peaksid toimuma vähemalt iga kolme nädala tagant. Samuti ML nõustus, et 2008.a. juulikuus T sõidab isaga kohtuma Soome koos oma tädiga, kui laps seda soovib. ML on aga seisukohal, et kohtumine peaks toimuma Helsingis, kuhu avaldajal on võimalik oma vanemad tuua autoga. Lasnamäe LOV esindaja leidis, et kohtumised peaksid esialgu jätkuma psühholoogi juuresolekul. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära avaldaja seletused ja uurinud ning hinnanud kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et TOLi avaldus tuleb rahuldada. Perekonnaseaduse (PKS) § 58 alusel lähtub kohus lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lapse huvidest. Tulenevalt PKS § -st 49 on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. PKS § 52 lg 1 kohaselt on lapsest lahus elaval vanemal õigus lapsega suhelda. Vanem, kelle juures laps on, ei või takistada teist vanemat lapsega suhtlemast. Lastekaitseseaduse (LaKS) § 28 kohaselt on lapsel, kes on lahutatud ühest või mõlemast vanemast, õigus säilitada isiklikud suhted ja kontakt mõlema vanemaga ja lähedaste sugulastega, välja arvatud juhul, kui see kahjustab last. Lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramise avaldust menetleb kohus hagita menetluse sätete alusel. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg-le 4 ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Sama paragrahvi viienda lõike kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Eeltoodust tulenevalt võttis kohus eelkõige arvesse eestkosteasutuse seisukohti ning XXXX sotsiaaltöötaja arvamust. TEOL vanemate vahel puudub vaidlus selle üle, et vaidluse lahendamisel tuleb eelkõige ja ainult lähtuda lapse huvidest. Kohus leiab, et ei saa olla vaidlust asjaolu üle, et lapse huvides on suhelda võrdselt mõlema vanemaga ja seda ka olukorras, kui vanemad elavad lahus. Kohtumenetluse käigus leidis kinnitust, et lapsega koos ei ole avaldaja kunagi elanud. Avaldajal ja lapsel puudub ühine suhtluskeel, sest avaldaja ei valda vene keelt ja laps ei valda soome keelt. Samas nähtub Tallinna Laste Tugikeskuse sotsiaaltöötaja arvamusest, et kohtumistel on isa ja lapse vahel tekkinud kontakt vaatamata ühise suhtluskeele puudumisele. Nendel kordadel, kui ML on nõudnud võimalust viibida kohtumiste juures, on kohtumised ebaõnnestunud ja katkestatud enne lõpukellaaega. ML sõnades väljendab soovi, et laps kohtuks isaga isegi tihedamini kui kord kuus. MLi sõnul laps ise ei soovi isaga kohtuda ning MLil ei ole võimalik last sundida. Kohus kuulas alaealise TEOL korduvalt ära. 2007.a. toimunud ärakuulamisel kohus ja ärakuulamise juures olnud psühholoog lapsega kontakti ei saanud. Kohus leidis, et laps on segaduses ja häiritud. 20.05.2008 kohtuistungil T. E. O. L väitis, et talle ei ole isaga kohtumised meeldinud, kuid ei osanud põhjendada miks. Küsimustele vastates laps ilmutas tüdimust, väljendus kohati ebatsensuurselt ning tema olek oli kohtus viibivate täiskasvanute suhtes üleolev ja viisakusetu. Avaldaja esindajale vastas T , et ei soovi isa näha, kuna isa on kogu aeg purjus. Seda laps järeldas 3 sellest, et isa silmad ja nägu on punased. Tallinna sotsiaaltöötaja aruandest isa ja lapse kohtumiste kohta kohus järeldab, et T ei avaldanud kohtuistungil oma tegelikku tahet, vaid väljendas ema MLi seisukohti. Nii nähtub viidatud aruandest, et MLi suhtumine avaldajasse ja töötajatesse on vaenulik ning tal ei ole peal kohtumääruse täitmise kohustuse muud motivatsiooni tuua last kohtumistele. ML ei varja, et tema ja avaldaja omavahelised suhted ei ole head ning ML ise avaldajaga suhelda ei soovi. Kohus leiab, et lapse suhtumine on mõjutatud ema suhtumisest isasse. Kohtul ei ole alust arvata, et ML sihilikult häälestaks last isa vastu või sisendaks lapsele vastumeelsust isaga kohtumiste suhtes. Samas on kohus seisukohal, et ML ei ole teinud midagi ka selleks, et last isaga kohtumistele innustada. Kohus leiab, et lapse normaalseks vaimseks ja emotsionaalseks arenguks on vajalik suhtlemine mõlema vanemaga. Lapsega koos elaval vanemal on vaieldamatult suurem mõju lapse maailmavaate, väärtushinnangute ja suhtumiste kujunemisele. Nii mõjutab last ka MLi alateadlik hoiak avaldaja suhtes. Lasnamäe LOV arvamusest nähtuvalt on laps emasse väga kiindunud. On loomulik, et soovides olla meelepärane teda igapäevaselt kasvatavale emale, käitub laps teadlikult või alateadlikult ema nähes isa suhtes samal viisil, nagu ema ise isa suhtes käitub. See ei välista aga seda, et lapsel endal on soov isaga kohtuda. Lapsega koos elaval vanemal MLil on sellest tulenevalt suur võimalus mõjutada last ka isaga aktiivsemalt suhtlema. MLei ole esile toonud ning kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mis annaksid kohtule aluse keelata isal lapsega suhtlemise. Kohus leiab, et kümne aastane laps ei ole piisavalt küps, et iseseisvalt otsustada, kas ta soovib lahus elava vanemaga kohtuda või mitte. Kohtu hinnangul võib ka igatsus lahus elava vanema järele lapsel väljenduda hoopis vastupidise emotsioonina, kuna arenev laps ei suuda oma emotsioone iseseisvalt adekvaatselt analüüsida ega juhtida. Samuti on kohus veendunud, et lapsele, eriti juhul, kui ta kohtub isaga vaevalt kord kuus, ei ole omane analüüsida isa olekut ja anda üldistavaid hinnanguid stiilis „ isa on kogu aeg purjus“. Avalduse ja Lasnamäe LOV arvamuse kohaselt on avaldajal alates 2000.aastast MLi soovimatuse tõttu olnud raske lapsega kohtuda, kohtumised on aastate jooksul olnud harvad ja põgusad. Puuduvad andmed, et avaldaja oleks alkoholijoobes vägivaldne, st käituks väikese lapse jaoks märgatavalt tavapärasest oluliselt erinevalt. Eelnevast kohus järeldab, et 10 aastasel lapsel endal ei saa olla mälestusi selle kohta, et isa on süstemaatiliselt purjus, vaid ta annab edasi teistelt kuuldut. Samas on ML kohtuistungitel väitnud, et avaldaja purjuspäi külastused olid põhjuseks, miks ta ei soovinud enam, et avaldaja nende kodus last külastaks. Perekeskuse töötajad ei ole fikseerinud, et avaldaja oleks kohtumistele tulnud alkoholijoobes. Lapsel võib olla tekkinud assotsiatsioon, et purjus inimesed on punetava näoga. Avaldaja on heledapäine ja heleda nahaga mees ning tema nägu hakkas kergesti õhetama ka kohtuistungi käigus soojas istungisaalis. Lapsele tuleb selgitada, et punetav nägu ei tähenda alkoholijoovet, suurem vastutus lapse suunamisel lasub MLil. Eeltoodu alusel kohus asub seisukohale, et lapse ja isa kohtumised on lapse huvides. Kuna vanemad ei ole kohtumiste osas kokkuleppele jõudnud, tuleb kohtumiste kord kohtul kindlaks määrata. Kohus nõustub menetlusosaliste seisukohaga, et aasta jooksul peavad kohtumised toimuma psühholoogi juuresolekul. Kohtu hinnangul näitab seniste kohtumiste aruanne, et isa ja poja suhted on taastumas. Kuna ühine suhtluskeel isal ja pojal endiselt puudub, on vajalik neutraalse isiku kui vahendaja juuresolek. Kohtu hinnangul laps vajab jätkuvalt aega, et isaga harjuda ja kohaneda. Kohus määrab kohtumised ühe aasta jooksul Perekeskuse töötaja juuresolekul. Avaldaja ja puudutatud isik ML jõudsid istungil kokkuleppele selles osas, et suvevaheajal läheb laps kolmeks päevaks avaldaja juurde Soome koos MLi õega. Kohus nõustub MLi seisukohaga, et vastu lapse tahtmist ei ole õige last viia Helsingist 300 km eemal elavate avaldaja vanemate juurde. Kohus määrab kindlaks lapse ja tema vanema suhtlemise korra. Vanavanematega ja teiste sugulastega suhtlemine saab toimuda ainult siis, kui laps ise seda soovib. Edasiseks suhtlemiseks kohus võtab arvesse lapse huvisid ja inimeste vahel tavapäraseid 4 suhtlemisviise ning määrab regulaarsed igakuised kohtumised sotisaaltöötaja juuresolekuta, lisaks kohtumised riiklike pühade ja puhkuste ajaks. Kui aasta jooksul toimuvate kohtumistega ei ole laps ilma kõrvalviibijateta kohtumisteks valmis või toimuvad määruse täitmist takistavad muutused vanemate elukorralduses, on võimalik menetlusosaliste avalduse alusel käesoleva määrusega määratud suhtlemiskorda muuta. Samuti on võimalik senise määruse asendamine teistsugust suhtlemiskorda sisaldava määrusega juhul, kui lepitusmenetluses vanemad saavutavad kokkuleppe kohtumääruses sätestatust erinevas suhtlemise korralduses ja see ei ole vastuolus lapse huvidega (TsMS § 563 lg 5). Vastavalt TsMS § 172 lg-le 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus leiab, et käesolevas asjas tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda, kuna lahend tehti avaldaja huvides. Heli Käpp Kohtunik 5