lg-te 1 ja 4 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda kuid vanem ei või vanemaõigusi teostada vastuolus lapse huvidega. Eesti Vabariigi Lastekaitse seaduse § 3 kohaselt on lastekaitse põhimõte alati ja igal ajal seada esikohale lapse huvid, vastavalt §-le 8 on igal lapsel sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule ja hea olule.
1 p. 1 kohaselt võib kohus vanema õigused ära võtta, kui vanem ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks.
lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel otsustada võtta lapse ühelt või mõlemalt vanemalt ära vanema õiguste äravõtmiseta, kui last on ohtlik jätta vanemate juurde. Kui lapse äravõtmisel vanemalt jääb laps ilma vanemlikust hoolitsusest, korraldab lapse elu eestkosteasutus. TsMS § 558 lg 1 kohaselt kuulab vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses kohus vanemad ära. Vanemate isiklike õiguste osas kuulab kohus vanemad ära isiklikult. Puudutatud isik AG on nõus et temalt võetakse poeg E ära ilma vanema õiguste äravõtmiseta, kuna ei soovi poega traumeerida. Samuti saab AG aru, et ta ei saa hetkel poega toetada ja üleval pidada. Kohus on NG’le saatnud korduvalt tema elukohta Valgevenesse menetlusdokumente ja kohtukutseid, kuid NG ei ole kohtule kirjalikult vastanud ega ilmunud ka kohtuistungitele. Kohus leiab, et NG käitumine näitab selgelt, et NG on vastutustundetu ja ei hooli lapsest. Seega leiab kohus, et kuna NG elab Valgevenes, siis on see mõjuvaks põhjuseks tema isiklikult mitte ärakuulamiseks ning asub seisukohale, et otsuse saab teha ilma NG’t isiklikult ära kuulamata. TsMS § 559 lg 1 sätestab, et kohus kuulab vanema õigusi lapse suhtes puudutavas asjas vähemalt seitsmeaastase ning piisava kaalutlus- ja otsustusvõimega lapse isiklikult ära, kui lapse soovid, suhted või tahe omavad asja lahendamisel tähendust või kui see on ilmselt vajalik asjaolude selgitamiseks. Avaldaja esitas kohtule taotluse ning palus kohut, et kohus ei kuulaks isiklikult ära alaealist last EG ’t, kuna see traumeeriks last liigselt. Menetlusosalised ei vaielnud taotlusele vastu. Seega leiab kohus, et antud asjas ei ole mõistlik last isiklikult ära kuulata, kuna vestlus traumeeriks E liigselt. Vastavalt sünnitunnistusele nr XXX on EG isa NG ja ema AG. Asja arutamisel on leidnud tõendamist asjaolu, et EG isa NG ei ole täitnud oma kohustusi lapse kasvatamisel. 4 NG käitumist saab kirjeldada kui vastutustundetut, hoolimatut. NG ei ole kordagi lapse käekäigu vastu huvi tundnud ega last üleval pidanud. Samuti ei ole NG last õnnitlenud sünnipäevadel ja teistel tähtpäevadel. Samuti näitab NG hoolimatust lapsesse see, et NG ei ole kohtule vastanud ega ilmunud kohtuistungitele. Kohus leiab, et Tallinna Linna (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu) avaldus NG’lt vanema õiguste äravõtmiseks on põhjendatud ning tuleb rahuldada, kuna NG käitumine on vastutustundetu, hoolimatu. Seega kohus leiab, et NG’lt tuleb vanema õigused ära võtta poeg EG suhtes.
lg 4 kohaselt võib kohus lapse äravõtmise põhjuste äralangemisel vanema nõudel otsustada laps tagasi anda. Perekonnaseaduse § 53 lg. 1 kohaselt võib kohus ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel otsustada võtta lapse ühelt või mõlemalt vanemalt ära vanema õiguste äravõtmiseta, kui last on ohtlik jätta vanemate juurde. Sama paragrahvi 3.lõike järgi kui lapse äravõtmisel vanemalt jääb laps ilma vanemlikust hoolitsusest, korraldab lapse elu eestkosteasutus. Asja arutamises on leidnud tõendamist, et AG hoolib lapsest ja soovib temaga suhelda ning on aastate jooksul saatnud lapse ülevalpidamiseks orienteeruvalt 6000 krooni kuus, kuid seoses keeruliste suhetega oma ema AF’ga ei ole AG’l olnud võimalik pojaga suhelda. Seoses sellega on poja ja ema suhted keerulised ning poeg soovib elada lastekodus. Seega leiab kohus, et kuigi last ei ole ohtlik jätta AG juurde, on mõistlik EG AG’lt ära võtta ilma vanema õiguste äravõtmiseta, kuna poeg ja ema ei ole suhelnud aastaid ning E jätmine AG’le traumeeriks liigselt E. Kohtule teadaolevalt on AG kohtunud oma pojaga ja nende suhete taastumiseks on vaja piisavalt aega. Seega on kohus seisukohal, et E ära võtmine AG’lt on antud olukorras mõistlik. Kohus leiab, et Tallinna Linna (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu) avaldus AG’lt EG ära võtmiseks ilma vanema õiguste äravõtmiseta tuleb rahuldada. Vastavalt
lg 3 tuleb anda vanemliku hoolitsuseta jäänud alaealise EG edasine elukorraldus tema elukohajärgsele eestkosteasutusele Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale, kelle pädevuses on lapse paigutamine riiklikusse hoolekande asutusse. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Seega tuleb menetluskulud, sealhulgas Eesti Vabariigi kantud menetluskulud, jätta avaldaja kanda. Taimi Kollom Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.