1 kohaselt on lisaks menetlusosaliste õigustele hagejal õigus muuta hagi alust või eset, suurendada või vähendada oma nõuet või loobuda hagist, kostjal aga õigus hagi õigeks võtta. Kostja on hagi õigeks võtnud ja on abielu lahutamisega nõus. Pooled elavad eraldi, ühisvara jagamise nõuet pole. Laps on täisealine. Seega muid abielu lahutamist takistavaid vaidlusi poolte vahel esitatud ei ole ja on võimalik hagi abielu lahutamise nõudes rahuldada. Abiellumisel abikaasa perekonnanime võtnud hageja soovib jätta abieluaegse perekonnanime – T .
sätestab, et „kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse.“
2 kohaselt apellatsioonkaebust ei või esitada, kui mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud. Pooled kaebust esitada ei soovi.
1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus lähtus poolte tahtest, kohaldas PKS §-de 29 lg. 2 sätteid ning juhindus
§de 164 lg. 1, 206 lg. 1, §-de 441-442, § 450 lg. 1, § 630 lg. 2, § 632 lg. 1 nõudeist. Kohtunik /allkiri/ Ärakiri õige Nooremreferent Kohtuotsus jõustus 10. septembril 2008.a Nooremreferent S.Tooming I.Golubev I.Golubev 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.