← Eesti

2-06-23900/10

2-06-23900 Ärakiri KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 20. maist 2008.a. Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Reet Laasmaa Otsuse tegemise 20. maist 2008.a. Tallinnas aeg ja ko

§ 3kohaselt tekivad võlasuhted ka alusetust rikastumisest.

Eeltoodu alusel ja juhindudes

§-dest 100 ja 101 palub hageja kohtul mõista kostjalt välja hageja kasuks 71 625 krooni alusetult saadu tagastamiseks. Kostja vastuväited hagile Kostja oma kirjalikes vastuväidetes hagi ei tunnista ja palub kohtul see kui põhjendamatu jätta rahuldamata. Kostja on seisukohal, et hageja pretensioonid on põhjendamatud, kuna hagejalt saadud raha oli suunatud täies ulatuses lapse ülalpidamisele. Sellise otsuse langetas lapse ema SB, kes andis selleks vastava nõusoleku. Ülekande tegemisel märkis hageja isiklikult rahasummade otstarbe, mis olid suunatud lapse ülalpidamiseks. Hageja on kõik need ülekanded teinud vabatahtlikult. Maakohtu otsuse põhjendused ja kohaldatav seadus Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele, ja seda lähtudes alljärgnevaist põhjendustest. Kostja ei vaidlusta oma kirjalikus vastuses hagile ega ka kohtuistungil asjaolu, et hageja on kõik hagis märgitud rahasummad üle kandnud kostja arvele. Samas kostja ei ole asjas kohtule tõendanud asjaolu, et tal oli kokkulepe SB`ga selles, et hagejalt saadud rahasummad jäävad kostja käsutusse. Kostja ei ole tõendanud kohtule, et ta on vaidlusaluse rahasumma 71 625 krooni ulatuses edastanud SB`le elatusrahana lapse ülalpidamiseks. Pooled on asjas kohtule kinnitanud, et neil oli suuline kokkulepe, et hageja kannab elatusraha lapse ülalpidamiseks kostja arvele selle edastamiseks SB`le. Kostja vastuväiteid hagile hindab kohus kui paljasõnalisi ja tõndamata. Kostja poolt asjas esitatud pangakonto väljavõttest ei nähtu, et kostja oleks kandnud SBarvele rahasummasid märkega „elatis või alimendid“.

§ 3kohaselt võib võlasuhe tekkida ka alusetust rikastumisest.

Sama seaduse §.i 100 sätte kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas ka täitmisega viivitamine.

§ 1027

sätte kohaselt seaduses sätestatud alustel ja ulatuses peab isik andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. Sama seaduse § 1028 lg. 1 kohaselt kui isik on teiselt isikult (üleandjalt) midagi saanud olemaoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kohustus langeb hiljem ära. Käesolevas vaidluses seonduvalt asjaoluga, et hageja on kostja vastu esitanud hagi ülekantud rahasummade tagasinõudmiseks, on kostja-poolne kohustuse täitmine ära langenud, kuna asjas on ilmnenud, et kostja ei ole poolte-vahelist kokkulepet kohaselt täitnud ning hageja on kohtu arvates õigustatud kostjalt alusetult saadut tagasi nõudma. Eeltoodut aluseks võttes leiab kohus, et hageja on kohtule esitanud põhjendatud hagi ning see kuulub rahuldamisele. Hageja kantud asja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg. 1 kohaselt võib selleks õigustatud menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest sama paragrahvi lg. 2 sätestatud korras. Kohtunik Reet Laasmaa (allkiri) 20.05.2008.a. Ärakiri õige. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.