Määruskaebuse kohaselt tugines kohus menetluskulude väljamõistmisel Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määrusele nr 306, mille kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäärad järgmised: tsiviilasja hinna kuni 40 000 krooni puhul on maksimaalselt sissenõutav kulu 12 500 krooni. Määruskaebuse kohaselt arvutatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 122 lg-te 1 ja 2 alusel hagihind põhinõude järgi. Kohus on kohtumääruse põhjendustes märkinud tsiviilasja hinnaks 33 500 krooni. Määruskaebuse kohaselt on kohus tsiviilasja hinna määramisel eksinud, sest tsiviilasja hind on 33 000 krooni, kuivõrd hageja 35 500 kroonisest nõudest moodustab põhinõue 33 000 krooni ja intressi nõue 2 500 krooni. Vastavalt eelnimetatud Vabariigi Valitsuse määrusele oleks tsiviilasja hinna kuni 35 000 krooni puhul maksimaalselt sissenõutavaks kuluks 11 000 krooni. Seega on kohus hagejalt välja mõistnud 1 500 krooni rohkem kui nimetatud määrus lubab. Tulenevalt eeltoodust palub hageja tühistada osaliselt Harju Maakohtu 16.04.2008 määrus ja jätta menetluskulud vastaspoole kanda. Kostja on 09.06.2008 esitanud vastuse määruskaebusele. Vastuse kohaselt tuleb määruskaebus jätta läbi vaatamata, kuivõrd
lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 3000 krooni. Käesolevas asjas vaidlustab hageja kohtumäärust 1 500 krooni ulatuses. Seega ei ületa kaebuse hind 3 000 krooni, mistõttu hagejal puudub
Samuti peab kostja vajalikuks teatada, et ta peab kohtumäärust õigeks ka sisulise poole pealt. Kostja leiab, et kohus on arvestanud õigesti asjaoluga, et antud asjas on lisaks põhihagile esitatud ka vastuhagi, mis sisaldas kahte nõuet: varaline nõue mõista hagejalt kostja kasuks välja 1 818 krooni ja viivitusintress ning mittevaraline nõue vabastada aktsiad hageja kasuks seatud pandist. Vastuhagi esitamisel tasus kostja riigilõivu arvestusega, et vastuhagi hind on 5 000 krooni. Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määruse nr 306 kohaselt on sel juhul lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmääraks 2 500 krooni. Seega võis kohus hagejalt kostja kasuks välja mõista 13 500 krooni (11 000 krooni põhihagilt hagihinnaga 33 000 krooni ning 2 500 krooni vastuhagilt hagihinnaga kuni 5 000 krooni). Seega ei mõistnud kohus hagejalt menetluskulusid välja üle Vabariigi Valitsuse määruses sätestatud maksimumpiiri. Tulenevalt eeltoodust palub kostja jätta määruskaebus läbi vaatamata, määruskaebuse läbivaatamise korral jätta see rahuldamata. Kohus leidis
kohaselt ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamisele ja seal menetlemisele kohaldatakse apellatsioonimenetluse kohta sätestatut, kui käesolevast peatükist ja määruskaebuse olemusest ei tulene teisiti.
lg 1 kohaselt kohus jätab apellatsioonkaebuse määrusega läbi vaatamata, kui ilmneb, et apellatsioonkaebus oli võetud ringkonnakohtu menetlusse ebaõigesti või kui hageja võtab apellatsioonimenetluses hagi tagasi, samuti muul seaduses sätestatud juhul.
lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 3000 krooni. Käesolevas asjas on hageja vaidlustanud menetluskulude kindlaksmääramise määrust osas, kus kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 12 500 krooni. Hageja leiab, et menetluskulude väljamõistmise maksimumpiir oli 11 000 krooni. Seega vaidlustab hageja määrust 1 500 krooni ulatuses, mistõttu kaebuse hind on 1 500 krooni. Tulenevalt eeltoodust ei ületa kaebuse hind 3 000 krooni ning hagejal puudus määruskaebuse esitamise õigus
lg 2 alusel.
, § 643 lg 1 ja § 178 lg 2 alusel ning eeltoodu põhjal jätab kohus hageja määruskaebuse läbi vaatamata. Jaanus Saaremõts Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.