järgi kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud, § 620 lg 1 järgi peab käsundiandja käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja lg 2 järgi täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel.
lg 2 järgi peab käsundisaaja peab käsundiandjale välja andma selle, mis ta seoses käsundi täitmisega on saanud või loonud, samuti selle, mis ta käsundi täitmiseks sai ja mida ta käsundi täitmiseks ei kasutanud. Vaidlust ei olnud poolte vahel selles, et kostja sai juhatuse liikmena oma kasutusse hageja asjad, milleks on mõõdulint 113 krooni, raamat 100 krooni, pikendusjuhe 20m 132,20 krooni, lumesang ratastel 413 krooni, pikendusjuhe 105m 4 pesaga 199 krooni, puidupuuride komplekti 3-10mm PRP maksumusega 129 krooni, hekikääride komplekti aiakääridega maksumusega 170 krooni Windows XP Home OEM maksumusega 1290 krooni kokku 2546,20 krooni. Kostja vaidles vastu, et ta on hagejale kahju tekitanud, kuna märgitud asjad on hagejale tagastatud, raamatut keeldub hageja vastu võtmast. Tulenevalt
on hagejal õigus nõuda asjade tagastamist, kuid hageja nõuab samade asjade hüvitamist, kuna leiab, et talle on tekitatud asjade tagastamata jätmisega kahju.
lg 1 p 3 järgi võib võlausaldaja nõuda kohustuse rikkumise korral kahju hüvitamist ning lg 2 järgi võib võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Küll aga võib
lg 2 järgi kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda pärast käesoleva seaduse §-s 114 sätestatud täiendava tähtaja möödumist. Kui kohustus seisneb teatud eseme tagastamises, võib kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui võlausaldaja on viivituse tõttu kaotanud huvi eseme tagastamise vastu.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda võlgnikule kohustuse täitmiseks täiendava mõistliku tähtaja. Kui võlausaldaja nõuab kohustuse täitmist, kuid ei määra selleks täiendavat tähtaega, eeldatakse, et täitmiseks on antud mõistlik täiendav tähtaeg. Kui võlausaldaja on täitmiseks täiendavalt andnud ebamõistliku tähtaja, pikeneb see mõistliku täiendava tähtajani.
lg 4 järgi siis, kui võlgnik teatab, et ta kohustust ei täida või kui ta ei ole täiendava tähtaja jooksul kohustust kohaselt täitnud, võib võlausaldaja pärast teate saamist või tähtaja möödumist kasutada muid õiguskaitsevahendeid, sealhulgas nõuda kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist või taganeda lepingust või öelda leping üles. Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud, et ta oleks nõudnud esiteks kohustuse täitmist
järgi - asjade tagastamist ja andnud kostjale
lg 1 järgi mõistliku tähtaja kohustuse täitmiseks, seega ei ole tal õigus nõuda kohustuse täitmise asemel
lg 1 p 3 ja 115 lg 2 järgi kahju hüvitamist tagastamata asjade eest ja seega on kohtu arvates hageja nõue kostja vastu tagastamata asjade asemele nende väärtuse hüvitamiseks summas 2546,20 krooni tõendamata ja põhjendamata ja selles osas ei kuulu nõue rahuldamisele. Eeltoodu alusel ei pea kohus andma hinnangut kostja poolt esitatud tõenditele, mis seostuvad ülalmärgitud asjade üleandmisega või tagastamisega. 3
kohaselt on kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Võlasuhtest tuleneva kohustuse rikkumist peab tõendama hageja, seega peab hageja tõendama, et kostja on temal lasuvaid kohustusi rikkunud Hageja palus hüvitada ka tema arvates kostja poolt tekitatud kahju, mis seisneb tema arvates kostja poolt alusetult tehtud kulutustes kokku 1869 krooni. Vaidlus puudus poolte vahel seega selles, et kostja tasus sõites sissesõidutasu 30 krooni, tegi värvikoopiad 48 krooni, tasus AS-le EP 1770 krooni ja tasus parkimispiletite eest 21 krooni. Vaidlus tekkis selles, kas need on seotud ühistu huvidega ja seega kas need kulud on seotud käsundi täitmisega. Kõigepealt ei ole hageja esile toonud, milliseid kulusid, mille eest ja kui suures ulatuses võis kostja kanda. Kostja ei eitanud, et märgitud kulud on kantud, seega puudus vaidlus nende kulude tekkimise ja suuruse üle ja seega on selliste kulude tegemine ka tõendatud, küll aga ei tähenda kulude tegemine iseenesest võlasuhtest, antud juhul käsundist tuleneva kohustuse rikkumist. Kostja poolt kohtule esitatud KÜ juhatuse 28.03.2005 koosoleku protokolliost nähtub (lk 49-50), et ühistul tuli tellida maja fassaadiprojekt, milleks kostja kasutaski 1770 krooni, hageja ei ole aga tõendanud seda, et sellise kulutuste tegemine polnud kostjal teha lubatud. On ilmne, et projektide tellimine on tasuline, hageja ei ole aga tõendanud väidet, et EP pole tööd teinud või tegi seda hoopis muus isiku sj kostja isiklikes huvides. Eeltoodu alusel leiab kohus, et tasutud 1770 krooni, on seotud ühistu tegevusega ja kostja poolt käsundi täitmisega
lg 1 ja seega ei saa rääkida kostjapoolsest kohustuse rikkumisest
Seega on hageja nõue 1770 krooni hüvitamiseks tõendamata ja põhjendamata. Kostja poolt kohtule esitatud eelmärgitud juhatuse koosoleku protokollist nähtub, et juhatuse liikmele hüvitatakse autotranspordikulud 1000 krooni (lk 50), hageja on märkinud, et kostja tegi kulutusi sissesõites 30 krooni ja parkimistasu 21 krooni, mida kostja ei eitanud, küll aga ei ole hageja tõendanud, et märgitud kulud oleksid ületanud lubatud 1000 krooni. Hageja peab esile tooma ja tõendama kulutuste põhjendamatust, lubamatust, mida ta aga teinud ei ole ja seega leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud kostja poolt talle käsundist tuleneva kohustuse rikkumist ning nõue parkimistasu ja sissesõidu tasu 30 krooni hüvitamiseks on põhjendamata ja tõendamata. Kohtule esitatud KÜ juhatuse majandusaasta aruandest (lk 3133) 23.04.2005 nähtub, et juhatus on teinud tõsist tööd maja haldamisel ja kõik vahendid on kasutatud ühistu huvides ning märgitud aruanne on kinnitatud ühistu 23.05.2005 üldkoosolekul, vastavalt p 1 on kinnitatud nii revisjonikomisjoni aruanne kui juhatuse tegevuse aruanne. Eeltoodust järeldub, et ka kostja poolt koopiate tegemine ja sellega seotud kulud on seotud ühistu tegevusega, sest koosolek on juhatuse kulusid aktsepteerinud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud, et märgitud 48 krooni ulatuses kulude kandmine ei olnud kostja kui juhatuse liikme poolt käsundi täitmisel lubatud ja seega ei saa rääkida ka kostja-poolsest kohustuse rikkumusest ühistu ees, kahju tekitamisest hagejale. Eeltoodu alusel jääb hageja nõue kahju hüvitamiseks summas 1869 krooni rahuldamata. Kohus peab vajalikuks märkida, et kostja väited, mis seonduvad trahviga kostja abikaasale, samuti väited initsiatiivgrupi moodustamisest ja elanike vahel ebausalduse külvamisest kostja vastu, ei ole käesoleva vaidluse esemeks ja kohus ei pea neile hinnangut andma. Kohus ei pea andma ka hinnangut kostja esitatud avaldusele pangakonto sulgemiseks, konto väljavõtte kohta, kuivõrd kostja ei ole selgitanud nende tõendite tähendust vaidluses ning puudub nende seos tähtsust omavatele asjaoludele. Menetluskulud TsMS § 162 järgi jäävad kostja menetluskulud hageja kanda. 4 Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.