lg 1 ja 1029 järgi AP välja mõista 35000 kui alusetult saadu ja jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja ei ole remonti teinud kostjale kuulunud ehitises. Tõendid: maaklerleping AP ja OÜ UK vahel ning hageja ja OÜ UK vahel, tunnistaja AV ütlus, kinnistuseregistri väljavõte, Järvamaa Päästeteenistuse õiend - arvamus KOSTJA VASTUVÄITED Vastuväited hagile 35000 krooni väljamõistmiseks Kostja ei ole hagiga nõus ja palub jätta hagi rahuldamata. Leping, mille tühisuse tunnistamist hageja nõuab, ei ole ehitise võõrandamise leping. Nimetatud leping ei ole sõlmitud ostja ja müüja vahel. Maakleril, kes sõlmis hagejaga lepingu, ei olnud omaniku (kostja) volitust ei ostu-müügi ega ostu-müügi eellepingu sõlmimiseks. Seda lepingut saab käsitleda ainult käsunduslepinguna, millega maakler võttis endale kohustuse abistada hagejat kostjalt talu ostmisel. Käsundusleping ei nõua notariaalset vormi ja seoses sellega on see kehtiv. Asja võõrandamine, abstraktsiooni printsiibi kohaselt, koosneb nii võlaõiguslikust kui ka asjaõiguslikust tehingust. Kostjale kuuluva talu võõrandamine toimus 22.04.2004.a, kui kostja andis hagejale üle täieliku võimu tehingu eseme üle. Sel hetkel oli talu veel vallasi. Selle kinnistamine toimus 1.07.2004.a. See tähendab, et vastavalt AÕS § 92 lg 1 läks omandiõigus hagejale üle alates 22.04.2004. Kostja ei vaidle vastu, et sai maaklerilt 20000 krooni, mis tema arusaamise järgi oli käsiraha. See ilmneb maakleri ja APvahel sõlmitud lepingu peal olevast juurdekirjutusest, mille kohaselt on temale väljamakstud summasid nimetatud tagatiseks (tõlgitud valesti - pant). Käsiraha üleandmiseks ei nõua seadus kindlat lepingu vormi. Notariaalne ostu-müügileping jäi sõlmimata ostja (hageja) süül, kes loobus seda sõlmimast. Vastavalt
juhul, kui käsirahaga tagatud leping jääb täitmata käsiraha andnud lepingupoole süü tõttu, jääb käsiraha teisele lepingupoolele. Kui käsitleda kostjale antud summat ettemaksuna siis
kohaselt peab ostja ostuhinna tasuma ka siis, kui ostetud asi on juhuslikult hävinud või kahjustunud pärast asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut temale. 3
algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Hageja väidab, et tehing oli tühine algusest peale ja sellest ajast alates puudus kostjal õigus raha saamiseks ja hagejal tekkis õigus üleantu tagasisaamiseks 15.05.2004a., sellel kuupäeval sai kostja viimase summa. Sellest tulenevalt algas aegumise tähtaeg 16.05.2004.a. Hageja esitas tühisuse alusel nõude 11.02.2008.a, st. siis, kui möödunud oli üle kolme aasta. Vastuväited kahju hüvitamise nõudele. Kostja hagi ei tunnista. Majas ei töötanud pliit-ahi, hageja hakkas seda parandama, mille tulemusel tekkis tulekahju seega hageja süül, kohtukulud palub jätta kostja kanda. Kahjunõue on tõendamata, kostja ei ole ühtegi kohustust rikkunud. Hageja kasutas elamut kolm kuud enne kui tekkis tulekahju, remontis maja, kasutas rikutud elektrijuhtmeid, võttis endale riski vara hävimise korral. Hagejal tekkis omand asjale siis kui kostja andis talle talu üle ja sellega läks üle ka asja juhusliku hävimise riisiko. Elektrilepingu puudumine ei saa kahju tekitada. Kostja ei ole ise ühendanud talu elektriliiniga, seda tegi eelmine omanik. Tõendamata, et tulekahjus hävis naabri vara ja selle väärtus. Tugines hageja tõenditele, AV ütlustele. KOTHU PÕHJENDUSED Nõue 35000 krooni väljamõistmiseks. Vaidlus puudus poolte vahel selles, et hageja soovis aprillis 2004 kostjalt osta XXX talu, mis asub XXX külas. Vaidlus puudus ka selles, et hageja sai kostjalt märgitud talu koosseisu kuuluvate ehitiste, sj elamu võtmed 29.04.2004 ning ka faktilise valduse, sest perioodil 29.04.0416.07.04 valdas märgitud ehitisi, sj viis sinna oma isiklikke asju. Vaidlus puudus ka selles, et märgitud ehitiste alune maa oli kinnistamata sellel ajal kui pooled kavatsesid sõlmida müügilepingut ja seega oli ehitis vallasasi eelmärgitud ajal, kuid ajal, mil ehitis ära põles, oli juba maatükk kinnistatud kostja nimele (kinnistatud 01.07.2004), mille kohta on esitatud kinnistusraamatu väljavõte (lk 13). Asjaõigusseaduse rakendamisseaduse AÕSRS § 13 lg 6 kohaselt peab ehitise või selle osa, st ehitiseks oleva vallasja võõrandmise tehing olema notariaalselt tõestatud. Võlaõigusseaduse (
) § 33 lg 2 järgi siis kui seadusest tulenevalt peab leping olema sõlmitud teatud vormis, peab ka eelping olema sõlmitud samas vormis. Seega peab vallasjaks oleva ehitise ja selle osa müügileping kui ka eelleping müügiks olema notariaalselt tõestatud, vastasel korral on need tehingud TsÜS § 83 lõike 1 kohaselt seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise tõttu tehing tühised ning TsÜS § 84 lg 1 järgi ei ole tühisel tehingul alguses peale tagajärgi ning saadu tagastatakse alusetu rikastumise sätet alusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Nimetatud õigusnormid omavad tähendust, et hinnata millises vormis pidi olema leping sõlmitud, et saaks rääkida sellest, kas leping on kehtiv ja millised õiguslikud tagajärjed tekivad lepingu pooltele ja kelle vastu ja milliseid õiguskaitsevahendeid saab kehtivast lepingust lepinguosaline kasutada ja millised õiguskaitsevahendeid saab kasutada õiguste kaitseks siis, kui puudub kehtiv leping. Esitatud lepingust 22.04.2004 (lk 176) hageja ja OÜ UK vahel nähtub, et viimane esineb lepingus vahendajana ja hageja vastavalt ostjana. Lepingu p–st 2 nähtub, mida hageja kavatseb ostma hakata, lepingu p-st 3 nähtub, et vahendaja kohustub sõlmima müüjaga müügi kohta lepingu ja muud kohustused, sj et kontrollida, kas kõik asjal lasuvad koormatised oleksid 4
p 2 järgi on käsiraha andmisest tulenevad kohutused kõrvalkohustused.
lg 3 tulenevalt siis kui leping tuleb sõlmida teatud vormis, tuleb selles vormis sõlmida ka kokkulepped tagatiste ja teiste kõrvalkohustuste kohta. Kuna poolte vahel ei ole sõlmitud notariaalselt tõestatud vormis müügilepingut, ei saa tõusetuda küsimust ka käsirahast tulenevate õiguste ja kohustuste kohta, sest kostja ei ole tõendanud, et hageja ja kostja oleks sõlminud
Eeltoodud tõttu on alusetud kostja väited käsirahast ja õigusest käsirahale
Kuna pooled ei ole sõlminud notariaalses vormis vallasasja müügilepingut, siis ei tekkinud hagejal müügilepingust tulenevat kohustust tasuda müügihinda, mistõttu on alusetud kostja väited sellest, et hageja kui ostja peab
järgi ostuhinna tasuma ka siis, kui ostetud asi on juhuslikult hävinud või kahjustunud pärast asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut temale. Poolte vahel kehtiva müügilepingu puudumine ei tekita mingeid müügilepingujärgseid õigusi ja kohustusi ning seega ei ole asjakohased viited
. Eeltoodu alusel puudub hagejal kohustus tasuda kostjale 35000 krooni kui väidetavalt müüdava asja eest tasu. Kohus ei nõustu kostja väitega, et asja üleandmisega 22.04.2004 läks omand hagejale üle. AÕS § 92 lg 1 alusel tekib vallasomand vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse ole omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Seega on AÕS 92 lg 1 järgi vallasomandi tekke eelduseks eelkõige valduse üleandmine omandajale ning kehtiv kokkulepe omandi võõrandamiseks (võlaõiguslik kokkulepe), mida antud asjas ei ole. Seega ei saanud hagejale ehitise valduse üleandmisega 22.04.2004 omand üle minna.
lg 1 kohaselt siis kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kohustus langeb hiljem ära ning
lg 1 ja
Järgnevalt vaatleb kohus küsimust, kas nõue kostja vastu väidetavalt tema poolt 35000 krooni saamiseks on aegunud. Kostja väitis, et hagejal tekkis õigus üleantu tagasisaamiseks 15.05.2004, sellel kuupäeval sai kostja viimase summa. Märgitud osas poolte vahel vaidlus puudus. TsÜS § 151 lg 1 alusel on alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumise tähtaeg kolm aastat, mil õigustatud isik teada sai või pidi teadma saama, et tal on alusetust rikastusemist tulenev nõue. Hageja pidi juba raha üleandmisel ja läbirääkimistel kostjaga teadma ja ka OÜUKesindajatega lepinguid sõlmides teadma, et tulenevalt AÕSRS § 13 lg 6 peab ehitise müügileping, sj ka eelleping olema sõlmitud notariaalses vormis, vastasel korral ei ole leping kehtiv ja on TsÜS § 83 järgi tühine. Seda, et hageja ei soovinud müügilepingut sõlmida kostjaga, teadis hageja juba mais 2004, kui ta sai asja valduse, sest hageja on ise kahju hüvitamise nõude esitamisel AP vastu avaldanud, et tulevikus müüdav asi ei vasta hageja soovidele, sj ei olnud kantud kinnistusraamatusse (lk 5). Seega ei saanud hageja alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg hakata kulgema päevast, mil jõustunud kohtuotsusega tsiviilasjas 2-05-670 11.01.2008 jäeti hageja hagi alusetult saadu tagastamiseks 35000 krooni rahuldamata, kuna hageja oli esitanud sama nõude valede kostjate, so UK juhatuse liikmete vastu. Kohus on ka vaidluse käigus varasemalt juhtinud hageja tähelepanu antud nõudele AP vastu (vt. prot. 22.01.2007, nr 2-05-670 lk90). Kohtu arvates hakkas aegumise tähtaeg kulgema 16.05.2004.a, so järgmisel päeval päevast, mil hageja andis üle viimase osas rahasummast (TsÜS § 135 lg 1). Hageja esitas alusetult saadu tagastamise nõude AP vastu 11.02.2008.a, st. siis, kui oli möödunud oli üle kolme aasta. Kostja palus kohaldada aegumist. TsÜS § 143 järgi võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et hagi AP vastu kui alusetult saadu tagastamiseks 35000 krooni väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata selle tõttu, et hagi on aegunud. Kuna nõue on aegunud, ei anna kohus hinnangut sisuliselt väidele ja tõenditele sellest, kui palju sai AP hagejalt alusetult raha. Kahju nõue
kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
lg 1 p 5 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.
lg 1 järgi ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.
lg 1 p 1 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi rikkumise või sellesarana õiguse või valduse rikkumisega.
lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
lg 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Vaidlus puudus poolte vahel selles, et hageja soovis aprillis 2004 kostjalt osta XXX talu, mis asub XXX külas. Vaidlus puudus ka selles, et hageja sai kostjalt märgitud talu koosseisu kuuluvate ehitiste, sj elamu võtmed 29.04.2004 ning ka faktilise valduse, sest perioodil 29.04.0416.07.4 valdas märgitud ehitisi, sj viis sinna oma isiklikke asju. Vaidlus puudus ka selles, et 16.07.2004 põles märgitud elamu ära. Vaidlus puudus ka selles, et märgitud ehitiste alune maa 6
lg 1 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline ja lg 3 alusel on otsene varaline kahju kaotsiläinud vara väärtuse vähenemist, kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sj kahju ärahoidmiseks, vähendamiseks, hüvitise saamiseks, kindlakstegemiseks, nõuete esitamiseks.
lg 1 kohaselt asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Hageja esitas kohtule nimekirja asjadest, materjalidest, mis tal olid majja viidud. Nendeks on aiatarbed väärtuses 2000 krooni, lukksepatööde ja puusepatööde instrumendid 2950 krooni, köögiinventar: gaasipliit, balloon, tassid, lusikad, kahvlid, kruusid, pokaalid, pitsid, kandikud, kastrulid, vaasid, salatinõud, grillahi, mahlapress, 2 termist, presskohvikann, köögikomplekt Hohloma, kraanikauss kokku 2250 krooni, mööbel: voodi pesukastiga, 2-kohaline magamisvoodi, 2 tugitooli, ajakirjalaud, laud, köögilaud 4 taburetiga kokku 2250 krooni, raadiotehnika: magnetofon koos 55 audiokassetiga, kassettpleier kõrvaklappidega 1050 krooni, elektrikaubad: jalamassaažiaparaat, teekeetja, 2 tk, 2 elektrikaminat, põrandalamp, lühter, seinalamp 2 tk, laualamp, elektrisoojendaja 2350 krooni, tekstiil: saunalina, köögikäterätikud, kardinad, tekk, voodipesu, padjad, salvrätikud, vaibad 2000 krooni, riided ja jalanõud: talvekombinesoon 2 tk, suvekombinesoon 2 tk, 2 nahkjopet, 4 sooja jopet, sportpüksid 3 paari, meestepesu 2 paari, villased riided 3 tk, teksased 2 paari, aluspesu, mantel 2 tk, spordijalanõud 2 paari, töösaapad 2 paari ja talvesaapad 3 paari kokui 5000 krooni, matkavarustus: 2 telki, šašlõkivardad 12 tk, taskulambid 3460 krooni, köögiahju taastamise materjal 2300 krooni. Hageja on kahjuks märkinud tulekahjujärgsete tööde maksumuse 1000 krooni. Kohtus ülekuulatud tunnistaja AV ütlustest nähtub, et elektripump, trimmer, kalapüügivahendid on tunnistaja omand, teisi nimekirjas olevaid asju (lk 99-100) täpselt ei mäletanud, kuid seal võisid olla hageja riided, voodi, gaasipliit, kraanikauss, taburetid, seinalambid, elektrisoojendaja, ehitusmaterjal. Hageja selgitas, et ta elas majas umbes 3 kuud. Märgitud kohtule esitatud nimekirjale on AV alla kirjutanud, kuid istungil ta enam täpselt ei mäletanud nimekirjas olevaid asju. Hinnates AV ütlusi tema poolt asjade nimekirjale antud allkirja, leiab kohus, et märgitud nimekirjas olevad asjad on koduse sisustuse esemed, igapäevatarbed, rõivad, jalanõud, mille olemasolu elamus oma isiklikuks tarbeks on tõenäoline ja kuivõrd elamu põles suures osas ära, puudub kohtul alus kahelda, et märgitud nimekirjas olevate esemete näol, va elektripump, trimmer, kalapüügivahendid, oli tegemist hagejale kuuluvate asjadega, mis tulekahjus hävisid ja mille väärtus on kokku 25610 ja millele lisandub trimmeri, kalapüügivahendite ja elektripumba väärtus kokku 2350 krooni. Hageja tõendas, et ta sai 12.08.2006 AV nõudeõiguse tulekahjus hävinud vara hüvitamiseks summas 2350 krooni kostja vastu (lk 138) ja mis on lubatav
§
164 lg 1 järgi, mille kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine) ning lg 2 järgi astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja on tõendanud temale kuulunud asjade väärtust ja nende kahjustumist ja hävimist tulekahju käigus ja ka AV kuulunud ja vaidlusaluses majas tulekahju ajal olnud asjade hävimist väärtuses 2350 krooni, mille hageja omandas nõudena kostja vastu. Seega on hageja tõendanud kahju ulatust
Kohtu arvates on hageja kahju ka
lg 1 p5, § 1045, § 127 lg 1, 4 järgi.
lg 1 järgi siis kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Vaidlust ei olnud selles, et hageja soovis osta kostjalt märgitud talu, mille koosseisu kuulus elamu, hageja sai asja valduse ja hakkas seda kasutama, viis sinna oma asjad, hiljem otsustas, et ei osta märgitud asja kostjalt, kuna see ei vastanud tema ootustele, sj sai teada, et elektrienergia tarbimiseks ei olnud lepingut (vt hagiavaldus lk 47), juhtmestik on vana, ent hoolimata sellest asus elektrit kasutama. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja on ka ise vastutav tekkinud kahjujuhtumis, kuna ta ei vältinud elektri kasutamist, soodustades sellega ise ka kahju tekkimist, mistõttu tuleb hüvitist
lg 1 alusel vähendada 40 % võrra ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 17376 krooni. Menetluskulud Hagi alusetult saadu hüvitamiseks /35000 krooni/ on esitatud 2008.a. ja TsMS § 163 lg 1 järgi jäävad hageja menetluskulud tema enda kanda ja kostja menetluskulud hageja kanda. Hagi kahju hüvitamiseks on esitatud enne 01.01.2006 kehtima hakanud tsiviilkohtumenetluse seadustikku ja seega kohalduvad kohtukulude jaotamisele varemkehtinud TsMS § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 sätted. Hageja soovis tõendi tõlkekulude hüvitamist, ent hageja ei ole tõendanud tõlkekulude tasumist ja suurust ja seega jäävad need tema enda kanda. Hageja õigusabikulude hüvitamise nõuet ei esitanud. Kostja kasutas õigusabikulusid, tasudes selle eest 8000 krooni. Hagi kuulus rahuldamisele 17376 krooni ning jäi rahuldamata summas 11584 krooni. TsMS § 61 lg 1 p1 alusel tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista õigusabikulude katteks hagi rahuldamata jäetud osast 5%, so 579,20 krooni. Kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.