) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Tulenevalt
lg 4 ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad
Kohus võtab hagist loobumise vastu ning lõpetab käesolevas asjas menetluse.
lg 5 sätestab, et kui hageja hagist loobub või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, võib kohus hageja taotlusel menetluse lõpetamise või hagi läbi vaatamata jätmise määrusega mõista hageja menetluskulud välja kostjalt. Kohus leiab, et kuna kostja on võlgnevuse tasunud pärast hagiavalduse esitamist, siis on põhjendatud mõista kostjalt välja menetluskulud. Vastavalt
lg 4 võib kohus asja menetluse lõpetamisel kompromissi või hagist loobumise tõttu menetluse lõpetamise määruses ette näha ka menetluskulude rahalise suuruse. Sel juhul annab kohus menetlusosalistele enne mõistliku võimaluse esitada oma menetluskulude nimekiri ja tõendid. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 750 krooni. Nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Õigusabikulude hüvitamiseks on hageja esitanud Advokaadibüroo Tibar & Partnerid 25.09.2007.a arve summas 1770 krooni. Arve on adresseeritud LV ning arve on esitatud konsultatsiooni ja õigusdokumendi koostamise eest. Seega ei ole arve esitatud hagejale. Samuti on hagi kohtusse esitatud 14.11.2006.a, seega pikka aega enne arve esitamist. Asja materjalidest nähtub, et LV ei olnud arve esitamise ajal ka hageja juhatuse liige. Seega ei ole tõendatud arve seos käesoleva asjaga. Eeltoodust tulenevalt ei ole õigusabikulude väljamõistmine kostjalt summas 1770 krooni põhjendatud. Seega tuleb kostjalt hagejale menetluskulude hüvitamiseks kokku välja mõista 750 krooni.
lg 2 sätestab, et menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 2 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude kindlaksmääramise määruses. Indrek Soots kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.