KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-01-126 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Reet Allikvere ja Tiit Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht
- juuni 2008, Tallinn Tsiviilasi Väino Ruuli hagi Einar Keldri vastu ehitise omandiõiguse tunnustamiseks Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 09.05.2007 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Väino Ruuli ja Einar Keldri apellatsioonkaebused Kohtuistungi toimumise aeg
- mai 2008, avalik kohtuistung Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Väino Ruul (IK xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxx xx, xxxxx, xxxxx), esindaja adv Ljudmila Tamar Kostja Einar Kelder (IK xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxx xxxx, xxxx xxxx, xxxxx, xxxxxxxx), esindajad adv Indrek Leppik ja adv Karina Lõhmus-Ein Resolutsioon
- Tühistada Pärnu Maakohtu 09.05.2007 otsus resolutsiooni osas ja saata selles osas asi uueks läbivaatamiseks Pärnu Maakohtule.
- Ülejäänud osas jätta kohtuotsus muutmata.
- Väino Ruuli apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada vandeadvokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest. Asjaolud ja menetluse käik
- Väino Ruul esitas 31.08.2001 Einar Keldri vastu hagi, milles palus tunnustada enda omandiõigust Pärnus Suur-Jõekalda la asuvale ehitisele – kaldakindlustusele.
- Pärnu Linnavalitsuse 26.04.1999 korraldusega nr 967 erastati Pärnus Suur-Jõekalda 1a (endine Suur-Jõekalda 2) asuv maa ostueesõigusega kostjale. Maa erastamise aluseks esitati Pärnumaa Hooneregistri tõend, mille kohaselt on vaidlusaluse kaldakindlustuse, mille juurde maa erastati, omanik kostja. Kostja kanti 29.09.2000 vaidlusaluse maatüki omanikuna ka kinnistusraamatusse. Hageja vaidlustas nimetatud korralduse halduskohtus ning maa erastamine on tühistatud ja kinnistusraamatusse on Suur-Jõekalda 1a maa omanikuna kantud Eesti Vabariik.
- Hageja arvates on vaidlusaluse kaldakindlustuse omanik tema. Tema omandiõigus tekkis kalandusfirma "Pärnu Kalur" põllumajandusreformi komisjoni ja kalandusfirma "Pärnu Kalur" juhatuse 25.03.1994 ühisotsuse ja 24.05.1994 akti alusel. Nimetatud aktiga anti hagejale muu vara hulgas üle vaidlusalune kaldakindlustus. Üleandmise akti p 4 kohaselt läks omandiõigus varale üle akti allakirjutamise päevast. Vaidlusaluse kaldakindlustuse omanikuna on hagejal õigus saada maa omanikuks või taotleda maale hoonestusõiguse seadmist. Kostja ei ole vaidlusaluse kaldakindlustuse omandiõiguse tõendamiseks esitanud ühtegi seaduses ettenähtud alust. Talle ei ole vaidlusalust kaldakindlustust üle antud 07.04.1994 aktiga, mis on märgitud hooneregistri tõendites kaldakindlustuse omandamise õigusliku alusena. Vaidlusalusel maatükil asub puitkai, mis kuulub hagejale, ning puitsild, mis kuulub kostjale. Nendevaheline kaldakindlustus kuulub hagejale. Ei ole ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et kostja kai ja vaidlusalune kaldakindlustus on üks ehitis.
- Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata. Vaidlusalune kaldakindlustus kuulub temale.
- Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused
- Pärnu Maakohus rahuldas hagi ja jättis kohtukulud kostja kanda.
- Maakohus tuvastas, et hageja on vaidlusaluse kaldakindlustuse omanik. Tema omandiõigus tekkis kalandusfirma "Pärnu Kalur" 25.03.1994 ühisotsuse ja 24.05.1994 akti alusel. Erinevates dokumentides kattub objekti asukoht, millele viitab hageja, selle maksumus ja kogus. Vaidlusalust kaldakindlustust ei ole kostjale üle antud, seega puudub kostjal selle omandiõigus.
- Haginõude rahuldamise materiaalõigusliku alusena viitas maakohus põllumajandusreformi seaduse (PRS) §-le 25, samuti asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg-tele 1 ja 3 ning § 92 lg-le
- Lisaks märkis maakohus, et betoneeritud kaldakindlustus on ebaseaduslikult lammutatud ja keegi on hiljuti teinud kaldakindlustuse renoveerimistöid (ehitanud kaldakindlustuse). Väino Ruuli apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
- Hageja palus kohtuotsuse tühistada resolutsiooni osas ja teha selles osas uus otsus, märkides resolutsioonis järgmist: rahuldada Väino Ruuli hagi Einar Keldri vastu ehitisele omandiõiguse tunnustamise nõudes. Tunnustada Väino Ruuli omandiõigust Pärnus Suur-Jõekalda 1A krundil nr 786 kahe kai vahel asuvale kaldakindlustusele, mis anti Väino Ruulile üle Pärnu kalandusfirma „Pärnu Kalur“ 24.05.1994 üleandmise aktiga nr 91 (positsioon nr 6, inv. nr 02295, endine aadress Suur-Jõekalda 2, maksumus 1730 krooni).
- Kohtuotsuse resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Kohus rahuldas hagi, kuid resolutsioonis jäi kirjeldamata rahuldatud nõude sisu, ilma milleta ei ole võimalik otsust täita. Tegemist on tuvastushagiga ja kohtuotsus taastab hageja omandiõigust. Sellise kohtuotsuse alusel on võimalik registreerida ehitis hageja nimele riiklikus ehitisregistris ning asuda maad erastama. 2
(4)Einar Keldri apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
- Kostja palus kohtuotsuse tühistada ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.
- Hagejale üle antud kaldakindlustus asus jõele vaadates hagejale kuuluva kai parempoolsest servast jõekallast mööda vasakule. Seda tõendab AS Pärnu Kalur Holding 11.10.2001 õiend ja toimikus asuvad fotod. Hagejale üle antud kaldakindlustus oli lepingu sõlmimise ajal niivõrd lagunenud, et seda lepingus enam ei kajastatud. Ka hooneregistri 10.12.1996 tõendi kohaselt kuulub hagejale üksnes puitkai, mitte kaldakindlustus. Vastused apellatsioonkaebustele
- Pooled vaidlesid teineteise apellatsioonkaebustele vastu ja palusid jätta need rahuldamata. Edasine menetluse käik
- Tallinna Ringkonnakohtu 05.10.2007 otsusega tühistati Pärnu Maakohtu otsus resolutsiooni ja osaliselt põhjenduste osas ning tehti tühistatud osas uus otsus. Ringkonnakohus sõnastas kohtuotsuse resolutsiooni järgnevalt: hagi rahuldada. Tunnustada Väino Ruuli omandiõigust Pärnus, Suur-Jõekalda 1A asuvale ehitiselekaldakindlustusele üldpinnaga 281 m2, mis asub kahe kai vahel. Muus osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata.
- Riigikohtu 05.03.2008 otsusega tühistati Tallinna Ringkonnakohtu otsus osas, millega tühistati Pärnu Maakohtu 09.05.2007 otsuse resolutsioon ja sõnastati uus resolutsioon ning saadeti asi tühistatud osas ning saadeti asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
- Tsiviilkolleegium vaatas otsuse läbi üksnes osas, milles Pärnu Maakohtu 09.05.2007 otsus ei ole jõustunud, see on resolutsiooni osas, milles otsus tuleb tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks Pärnu Maakohtule. Maakohus on rikkunud menetlusnorme määral, mida ei ole võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses.
- Ringkonnakohus nõustub Väino Ruuli apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus on resolutsiooni sõnastamisel rikkunud TsMS § 442 lg-s 5 sätestatut, mille kohaselt peab resolutsioon olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Maakohtu otsuse resolutsioon üksnes hagi rahuldamise kohta neile nõuetele ei vasta.
- TsMS § 392 sätestab eelmenetluse ülesanded, mille kohaselt eelmenetluses selgitab kohus eelkõige välja hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete suhtes. Maakohus on küll leidnud, et hageja nõue tuleb rahuldada, kuid ei ole täpselt määratlenud hagi eset. Hagi esitati kohtule juba
- aastal ning menetluse käigus on hageja oma nõuet muutnud. Hageja taotles omandiõiguse tunnustamist kaldakindlustusele kui ehitisele suurusega 281 m
- Käesoleval ajal möönab hageja, et see suurus ei ole õige, kuid ei ole oma nõuet ka vastavalt muutnud. Samuti ei ole hageja määratlenud selgelt ja ühemõtteliselt ehitise tunnuseid ja asukohta, mille omanikuks ta end peab.
- TsMS § 363 lg 1 p 1 kohaselt tuleb hagiavalduse muuhulgas märkida hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese). Asja uuel läbivaatamisel peab hageja formuleerima oma nõude sellise täpsusega, et selle viimisel otsuse resolutsiooni oleks otsus täidetav. Samuti tuleb kostjale hageja poolt nõude täpsustamisel anda võimalus sellele vastu vaielda ning esitada omapoolseid tõendeid. Ringkonnakohus juhib maakohtu tähelepanu ka sellele, et kui poolte vahel on vaidlus selle üle, mida vaidlusalune kaldakindlustus endast täpselt kujutab ja kus ta looduses paikneb, tuleks kohapeal teostada paikvaatlus.
- Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 sätestab, et enne 01.01.2006 alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude 3
(4)jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud seaduses sätestatut. Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kohtukulude suuruse ja väljamõistmise üle otsustab kohus asja uuel läbivaatamisel. Reet Allikvere Gaida Kivinurm Tiit Kollom 4
(4)