KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks 2.mail 2008.a. kell 10.00 tsiviilkantselei kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-06 -37539 Tsiviilasi JŠhagi VRi vastu elatise väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: JŠ(i.k. XXX elukoht XXX), Hageja esindaja (RÕA korras): vandeadvokaat. Eva Tibar Kostja: VR (i.k XXX, elukoht XXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Hagi rahuldada.
- Välja mõista VRilt elatusraha tema poja DRi, sünd XXX.a., ülalpidamiseks JŠ kasuks perioodi 01.01.2006.a. kuni 08.12.2006.a. eest summas 9500.- (üheksa tuhat viissada) krooni ja alates 08.12.2006.a. 2500.- (kaks tuhat viissada) krooni kuus kuni XXX.a., s.o. kuni lapse täisealisuseni. Menetluskulude jaotamine. Jätta JŠ esindaja kulu täies ulatuses VRi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vaidlustamata asjaolud ja menetluse varasem käik.
- Poolte kooselust sündis XXX.a. poeg DR.
- Laps elab koos emaga. Hageja nõuded kostja vastu ja nende põhjendused.
- Hageja palub kohtusse esitatud hagiavalduses kostjalt välja mõista poolte ühise alaealise lapse ülalpidamiseks elatusraha 2500.- krooni kuus alates 2006.a. jaanuarist kuna kostja andis viimati raha lapse ülalpidamiseks 2000.- krooni 2005.a. detsembris. 4.. Hageja väidetel kulub tal lapse ülalpidamiseks kuus 4630.- krooni ning nimetatud summa koosneb kulutustest toidule summas 2000.- krooni, kulust lasteaiatasule summas 680.krooni, kulust mänguasjade ja raamatute ostmiseks summas 150.- krooni, kulutustest tervishoiule ja hügieenitarvetele 700.- krooni, riietele ja jalanõudele 500.- krooni, kulust eluasemele 500.- krooni ning kulutustest sünnipäevadele või muudele üritustele summas 100.krooni.
- Hageja väidetel on tema palga suuruseks 3000.- krooni kuus + lisatasu tulemusliku töö eest ning sellel lisandub riigilt saadav lapsetoetus 300.- krooni.
- Oma nõuete tõendamiseks kostja vastu esitas hageja dokumentaalsete tõenditena lapse sünnitunnistuse, Tallinna Lasteaia tõendid lasteamaksu suuruse kohta, oma pangakonto väljavõtte Hansapangast perioodil 01.12.2006.a. kuni 14.01.2008.a., oma töölepingu lisa, KÜ arved, EG ja EE arved. Kostja vastuväited ja põhjendused.
- Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja on nõus temalt elatise väljamõistmisega alates 2006 oktoobrikuust, sest kostja väidetel lõppesid just siis tema ja hageja suhted, enne seda elati koos.
- Kostja on nõus maksma elatist hagejale lapse ülalpidamiseks ajavahemikul oktoobrist 2006 kuni detsembrini 2006 – 1500.- krooni kuus, 2007.a. iga kuu eest 1800.- krooni kuus ning 2008.aasta jaanuarikuus 2175.- krooni kuus. Kostja palub jätta alates 2008.a veebruarikuust elatise hageja kasuks lapse ülalpidamiseks PkS § 61 lg 6 p 3 alusel välja mõistmata, sest kostja on töötu ning mõista uuesti elatis välja alates kostja töölemineku hetkest vastavalt PkS § 61 lg 4 sätestatule.
- Kostja on seisukohal, et elatis peab katma lapse hädavajalikud kulutused, toreduslikud kulutused lapse ülalpidamiseks peab kandma see vanem kes neid kanda soovib. Elatise suuruse kindlaksmääramisel tuleb arvestada ka sotsiaalministeeriumi uuringut, millele tuleb juurde lisada tarbijahinnaindeks, mis küll igal aastal kasvanud on..
- Kostja on seisukohal, et hageja kulud lapsele on tõendamata, v.a. lasteaiamaks Kostja väidetel ei ole hagejal mingeid kulutusi eluasemele, sest hageja elab koos vanematega. Lk 2
(6)- Elatise suuruse kindlaksmääramisel tuleb kostja arvates arvesse võtta ka seda, et on alates 05.02.2008 töötu ja saab töötuna abiraha 800 krooni kuus, et tal on igakuiselt laenukohustus Hansapanga ees kuni 2010.aastani ning seda, et ta on maksnud elatist hagejale lapse ülalpidamiseks igakuiselt alates maist 2007 kui DNA test kinnitas tema isadust lapse suhtes.
- Oma vastuväidete tõendamiseks hagile esitas kostja sotisaalministeeriumi uuringu väljavõtte koos tarbijahinnaindeksi tabelitega, oma töölepingu lisa 1, millega leping töötaja algatusel lõpetati, individuaalse tööotsimiskava, mis on koostatud kostjale, oma pangakonto väljavõtte mis tõendab hagejale elatise maksmist, laenu tagastamise graafiku Hansapangale, Hansapanga tõendi 22.jaanuarist 2008.a. kostja arvele laekumiste kohta, X-tee päringute portaali väljavõtted kostjale kuuluva sõiduki olemasolu ning kinnistute omamise puudumise kohta, Maksu- ja Tolliameti tõendi kostjale tehtud väljamaksete ja kinni peetud maksude kohta ning AS OM, AS OG ja OE OÜ poolt väljastatud tõendid kostjale makstud palga suuruse kohta. Kohtuotsuse põhjendused.
- Kohus, uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
- Elatusraha väljamõistmise nõudes otsuse tegemisel juhindub kohus perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 ning lg 2 sätetest. PkS § 60 lg 1 kohaselt on vanemad kohustatud ülal pidama oma alaealisi lapsi ning sama seaduse § 61 lg 1 ja lg 2 kohaselt mõistab kohus vanemalt, kes ei täida vabatahtlikult lapse ülalpidamiskohustust, teise vanema nõudel temalt välja elatise lapse ülalpidamiseks ning elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest.
- Kõigepealt võtab kohus seisukoha selles kui suured on poolte alaealise lapse igakuised põhjendatud ülalpidamiskulud, sest kohtuotsuse p-s 14 osundatud seadusesätetest tulenevalt tuleb elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestada poolte alaealise lapse vajadustega. Hageja väidetel kulub tal lapse ülalpidamiseks kuus 4630.- krooni. Kostja on seisukohal, et tema peab kandma lapse elatisest vaid hädavajalikud kulud, mitte toreduslikud kulud ning, et hageja elab koos vanematega, mistõttu hagejal ja lapsel eluasemekulusid ei ole Kohus leiab, et kostja eksib kui leiab, et hageja poolt hagiavalduses märgitud lapse ülalpidamiskuludest on osa toreduslikud kulud ning et kostja kui elatist maksma kohustatud isik peab lapse ülalpidamiskuludest kandma vaid hädavajalikud kulud. Kohus on seisukohal, et poolte laps ei pea kannatama sellepärast, et tema vanemate kooselu on lõppenud ja laps ei kasva perekonnas kus vanemad koos hoolitsevad lapse eest. Ühest vanemast lahus elaval lapsel on samasugused õigused täisväärtuslikule toidule, tervishoiule, kliimale vastavale riietusele ning ka meelelahutusele ja kultuuriüritustele kui perekonnas kahe vanema poolt kasvatataval lapsel. Kohus leiab, et kostja eksib ka selles kui leiab, et hageja ei pea osa võtma eluasemekulude tasumisest kuna ta elab koos vanematega. Nii hageja kui ka poolte alaealine laps tarvitavad vett, elektrit ja muid kommunaalteenuseid, millest tulenevalt on põhjendatud arvestada ka need kulud lapse ülalpidamiskulude hulka. Lk 3
(6)Ükski hageja poolt märgitud lapse ülalpidamiskuludest ei ole kohtu arvates toreduslik ega ka üle paisutatud Kulutused lapse ülalpidamiseks on tõendatud Tallinna Lasteaia tõenditega lasteamaksu suuruse kohta, ning KÜ Sõpruse 211 arvete, EG ja EE arvetega. Kulutusi toidu, riiete, jalanõude, mänguasjade ostmiseks ning tervishoiule ja hügieenitarvetele ei ole vaja kohtu arvates TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada, sest asjaolu, et nimetatud kulutusi on vaja lapse ülalpidamiseks teha, tuleb pidada üldtuntuks. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja poolt väidetud lapse ülalpidamiskulu kuus summas 4630.- on põhjendatud kulu. 16. . Poolte varalise olukorra tõendamiseks on kohtu käsutuses järgmised tõendid: - hageja pangakonto väljavõtte Hansapangast perioodi 01.12.2006.a. kuni 14.01.2008.a. kohta, - hageja töölepingu lisa, mille kohaselt on tema põhipalga suuruseks tunnis 32.krooni, millele lisandub tulemuspalk; - kostja töölepingu lisa, mille kohaselt on temaga tööleping töötaja algatusel 17.01.2008.a. lõpetatud; - kostja kohta koostatud individuaalne tööotsimiskava; - laenu tagastamise graafik Hansapangale, - Hansapanga tõend 22.jaanuarist 2008.a. kostja arvele laekumiste kohta, - X-tee päringute portaali väljavõtted kostjale kuuluva sõiduki olemasolu ning kinnistute omamise puudumise kohta, - Maksu- ja Tolliameti tõend kostjale tehtud väljamaksete ja kinni peetud maksude kohta - AS OM, AS OG ja OE OÜ poolt väljastatud tõendid, mille kohaselt on nimetatud äriühingud maksnud kostjale palka vastavalt 24.464.- krooni (11.06.2007 – 03.09.2007), 33828.- krooni (01.01.2006 – 30.06.2007) ja 21846.-krooni (01.10.2007 – 31.12.2007). Kohus on seisukohal, et põhjendamatu on kostja taotlus jätta elatis temalt välja mõistmata alates 2008.a. veebruarikuust PkS § 61 lg 6 p 3 alusel põhjusel, et ta on töötu. Kostjaga on tööleping tema viimases töökohas lõpetatud TLS § 79 alusel tema omal algatusel. Seega on kostja ise tekitanud olukorra kus tal hetkel palga näol sissetulek puudub. Kohus leiab, et asjaolu, et kostja on võtnud alles 21.01.2008.a. Hansapangast laenu, ei tõenda seda, et kostjal pole võimalik elatist lapsele maksta. Isiklike laenukohustuste võtmine omale, ei vabasta vanemaid lapse ülalpidamise kohustusest. Arvestades asjaoluga, et hageja sissetulek kuus on olnud kuude lõikes ligikaudu 5000.krooni, kuid kostja palk kuus on olnud kolmes erineva töökohas, kus kostja viimaste aastate jooksul on töötanud, keskmiselt 7000-8000 krooni, nõuab hageja esitatud hagis elatist kostjalt isegi minimaalses suuruses. Millegagi ei ole põhjendatud kostja seisukoht, et väljamõistetav elatis kuus peaks olema võrdne PkS § 61 lg 1 p 4 sätestatud minimaalse elatise suurusega. . Arvestades kõigi eelpoolnimetatud tõenditega, kuid ka sellega et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PkS § 61 järgi elatist, maksab saadavalt elatiselt ka tulumaksu tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt, mille suuruseks käesoleval ajal on 21 %, Lk 4
(6)asub kohus seisukohale, et poolte abielust sündinud alaealise lapse ülalpidamiseks tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis 2500.- krooni.
- Viimasena võtab kohus seisukoha selles alates mis ajast kuulub elatis kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. PkS § 70 lg 1 sätestab, et kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Sama seaduse lõige 2 sätestab, et kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61
- lõikes nimetatud asjaolusid, s.o. kas vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Hageja palub esitatud hagis kostjalt elatise välja mõista alates 2006.a. jaanuarikuust, kostja on nõus temalt elatise väljamõistmisega alates 2006.a. oktoobrikuust, väites, et kuni selle ajani elasid pooled koos. Kohus on seisukohal, et tulenevalt asjaolust, et kostja on maksnud hagejale elatist ebapiisavalt ja ka ebaregulaarselt, mida tõendab kostja enda poolt kohtule esitatud pangakonto väljavõte, on põhjendatud kostjalt elatise väljamõistmine poolte alaealise lapse ülalpidamiseks tagasiulatuvalt kuna PkS § 61 lg 6 sätestatud asjaolusid kohtu arvates käesoleval juhul ei esine. Kohus on seisukohal, et kostja väide nagu oleksid pooled elanud koos kuni 2006.a. oktoobrini, on paljasõnaline ja tõendamata, pealegi ei tähenda veel koos elamine seda, et kostja lapse ülalpidamisest sellel ajal osa võttis. Eeltoodust tulenevalt tuleb elatis kostjalt välja mõista alates
- jaanuarist 2006.a., kuivõrd hagi on kohtusse esitatud 08.12.2006.a. Elatise väljamõistmisel tuleb aga arvestada kostja poolt enne hagi esitamist ja ka kohtumenetluse käigus makstud elatisega. Arvestades asjaoluga, et elatisehagi esitamise ajaks oli kostjal eeltoodust tulenevalt elatise võlg 11 kuu eest ehk 11 x 2500 = 27.500.- krooni ja kostja on maksnud enne hagi esitamist ning kohtumenetluse ajal hagejale kokku elatist vastavalt tema poolt esitatud pangakonto väljavõttele 18.000.- krooni, tuleb makstud elatis tasaarvestada elatise võlaga enne hagi esitamist ja kostjalt kuulub elatis tagasiulatuvalt väljamõistmisele summas 9500.- krooni. Alates elatisehagi esitamisest 08.12.2006.a. kuulub elatis väljamõistmisele summas 2500.krooni kuus. Menetluskulud. Elatisehagi esitamisel kohtukulusid pooltel RLS §-s 22 lg 1 p 2 kohaselt ei ole. Kuna kohus rahuldab hageja nõude täielikult, tuleb hageja kohtuvälisteks menetluskuludeks olev esindaja kulu jätta TsMS § 162 lg 1 kohaselt kostja kanda. Lk 5
(6)Kohtunik: Lk 6
(6)