KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Silvia Truman (eesistuja), Kaire Pikamäe ja Oliver Kask Otsuse tegemise aeg ja koht
- mai 2008, Tallinn Haldusasja number Haldusasi 3-06-1749 Richard Steigeri kaebus Pärnu Linnavalitsuse 02.05.2006 korralduse nr 329 tühistamiseks Tallinna Halduskohtu 15.10.2007 otsus ringkonna- OÜ Inland Vara ja Pärnu Linnavalitsuse apellatsioonkaebused Vaidlustatud kohtulahend Menetluse kohtus alus Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised 15.04.2008 Kaebuse esitaja Richard Steiger Vastustaja Pärnu Linnavalitsus Kolmandad isikud OÜ Kesoro Kaubandus ja OÜ Inland Vara RESOLUTSIOON Jätta OÜ Inland Vara ja Pärnu Linnavalitsuse apellatsioonkaebused rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 15.10.2007 otsus nr 3-06-1749 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Pärnu Linnavalitsus kehtestas 02.05.2006 korraldusega nr 329 Pardi tn 15 detailplaneeringu. 01.09.2006 esitas R. Steiger kohtule kaebuse nimetatud korralduse tühistamiseks. Kaebaja väitel on detailplaneering vastuolus Pärnu linna üldplaneeringuga, mille järgi on väikeelamu krundi soovituslikuks minimaalseks suuruseks 600 m2 (p 2.1.1). Detailplaneeringuga jagatakse 991 m2 suurune kinnistu kaheks krundiks suurustega 495 m2 ja 496 m2 ning lubatakse ehitada kummalegi krundile kahekorruseline 9 m kõrgune elamu: üks Pardi tn äärde ja teine Karuselli tn poolel. Mõlema krundi täisehitusprotsendiks on määratud 40 % ning detailplaneering näeb ette parkimiskohti ühele krundile 4 ja teisele
- Naaberkruntide pindalad on suuremad kui 600 m2 ja täisehitusprotsent väiksem kui 40 3-06-1749 %. Detailplaneeringus pole rannapiirkonnas asuva kinnistu jagamist ja alla 600 m2 suuruste kruntide moodustamise vajadust põhjendatud. Kinnistu jagamiseks pole ka maakorraldusest tulenevaid põhjusi. Tegelikkuses soovitakse kinnistu jagada vaid vormiliselt, et saavutada suurem täiehitusprotsent, sest üle 600 m2 suuruste kinnistute puhul on lubatud täiehitusprotsent tunduvalt väiksem kui 40 %. Pardi tänava poolsesse elamusse on planeeritud piirkonnas pretsedenditu hoonealune läbipääs sõidukitele. Planeeringualale kavandatavad hooned ei järgi naaberkruntide tänavaäärset joont. Detailplaneeringu algatamisest naaberkinnistute omanikke ei teavitatud, mis on vastuolus Pärnu linna enda kehtestatud ehitusmäärusega. Detailplaneeringule pole lisatud ehitiste eskiislahendust, mis on vastuolus Pärnu linna ehitusmääruse §-ga
- Planeering ei vasta tuleohutusnõuetele. Kinnistu jagamine kaheks väikeseks krundiks ja sel viisil maksimaalse täisehitusprotsendi saavutamine, samuti juurdepääsutee planeerimine kangialuse kaudu, halvendab piirkonnas elavate ja ka planeeritavate elamute elanike elukeskkonda. Kaebaja elab naaberkinnistul xxxxx xx xx asuva kolmekorruselise kortermaja teisel korrusel ning tema korteri aknad avanevad Pardi tn 15 poole. Pardi tänava äärde kavandatav elamu jääb kaebaja akendest ca 5 m kaugusele, varjab päevavalgust, halvendab kaebaja igapäevaelu ja elamistingimusi ning vähendab korteri turuväärtust. Pardi 15 kinnistu hoonestus on kavandatud Pardi 11 krundipiirini. Häiritud saab ka Pardi tn 11 korteriomanike esteetiliste vajaduste rahuldamine, kuna naaberkinnistu piirile kavandatakse 9 m kõrgust tulemüüri. Pardi 15 detailplaneeringu koostamisel ei ole piisavalt arvestatud Pärnu linna kestva ja säästva arengu tingimustega (üldplaneeringu p 1.3). Kinnistu jagamise tulemusel suurema täisehitusmahu tõttu ei jää moodustatavatele kruntidele piisavalt ruumi haljastusele. Planeeringule pole lisatud ehitiste eskiislahendust. Pärnu Linnavalitsus vaidles kaebusele vastu ja palus selle rahuldamata jätta. Üldplaneeringus toodud väikeelamute kruntide pindalad on soovituslikud ning 600 m2-st väiksem krunt ei ole õigusaktidega vastuolus. Samas piirkonnas asuvate kinnistute suurus varieerub oluliselt ning alla 600 m2 suurused krundid ei ole erandlikud. Kavandatud hoonemaht lähtub Pärnu linna üldplaneeringus väikeelamumaale lubatud täisehitusprotsendist, mis on alla 600 m2 krundi puhul 40 – 45 %. Sõidukite juurdepääsuteid ja parkimiskohti krundi täisehitusprotsendi määramisel arvesse ei võeta. Kaebuses viidatud hoonealune läbipääs on tiheasustuspiirkonnas otstarbekas ning tegemist on pigem arhitektuurilise elemendiga, mis sobib olemasolevasse mitmekesisesse hoonestusse. Kõnealuse piirkonna puhul pole tegemist aedlinnakuga, vaid tegemist on segahoonestusalaga, kus on kõrvuti mitmeid erinevaid elamutüüpe ja hoonestuslaade ning mida iseloomustab laiemas plaanis küllaltki aktiivne tihenemise protsess. Detailplaneering koostati kuni 01.05.2006 kehtinud ehitusmääruse kehtivuse ajal, mis kaebuses viidatud nõudeid ei sisaldanud. Insolatsioonikestus 3 tundi on kaebaja korterisse tagatud. Kavandatav elamu jääb Pardi tn 11 elamust ca 8 m kaugusele. Pardi tn 15 kinnistul varem olnud puithoone asus samuti Pardi tn 11 kinnistu poolsel piiril ning varjas vaadet Karusselli tänavale. Planeeringuga on varasema puithoone kohale planeeritud parkimisala ning võrreldes varasemaga avardub vaade kaebaja korteri aknast kagu suunas, kust langeb aknasse põhiline osa päikesevalgusest. Karusselli tänava poolne maja on paigutatud Pardi tn 15 kinnistu lõunanurka, jättes kavandatava hoone ja Pardi tn 11 kortermaja vahele ligi 25 m pikkuse vahemaa ning tagades piisavalt kena vaate. Tuleohutusnõudeid on planeeringus järgitud ning Pärnumaa Päästeteenistus on detailplaneeringu projekti kooskõlastanud. Vastavalt tuleohutuskujale on hoonete vaheline kaugus 7,5-8 m. Tänavate äärsed hooned peavad järgima ühtset ehitusjoont ja seda on planeeringulahenduses arvestatud. Karusselli tänava puhul on ehitusjooneks võetud tänavapoolse kinnistu piir, mida järgib enamus Karusselli tänava äärseid maju. Pardi 2
(7)3-06-1749 tänava äärseks ehitusjooneks on võetud 3,90 m tänavapoolsest kinnistu piirist, mida järgivad naabruses asuvad Pardi tn 11, 15a, 15b, 15d ja 17 hooned. Detailplaneering ei riku kestva ja säästva arengu tingimusi. Mõlema hoone juurde kavandatav haljasala on piisav, et tagada seal majaelanikele sobivad ajaveetmise võimalused. Endisele Pardi tn 15 kinnistule planeeritud elamud järgivad piirkonna üldist hoonestuslaadi ning on kooskõlas üldplaneeringuga, mille järgi on väikeelamumaale võimalik ehitada kuni 2-korruselisi kortermaju. Kolmas isik Kesero Kaubandus OÜ kaebusega ei nõustunud. Üldplaneeringus on krundi minimaalne suurus 600 m2 määratletud sihilikult soovituslikuna, et võimaldada maareformi käigus tekkinud erinevate suurustega kruntide käsitlemist planeeringute koostamisel võrdsetena. Kavandatavad ehitised sobivad antud piirkonda ning kaebaja väide aedlinna miljöö rikkumisest pole tõene. Pardi tn 15 kinnistu paikneb alal, kus on nii eramajad kui ka suurehitised, nt asub Karusselli tänava poole peal 5-korruseline korterelamu. Vaidlusaluse planeeringuga kavandatavad hooned hajutavad kontrasti, viivad sujuvalt üle ühelt hoonetüübilt teisele ning lõppkokkuvõttes tõstavad elukeskkonna kvaliteeti. Arvestades Pardi tn 15 kinnistul varem asunud ja nüüdseks lammutatud hoone kõrgust ja kaugust kaebaja eluruumist, järeldub, et planeeringuga kaebaja eluruumide valguse foon mitte ei vähenenud ega jäänud ka samaks, vaid isegi suurenes. Tuleohutusnõudeid on projekteerimise käigus järgitud. Kolmas isik OÜ Inland Vara vaidles samuti kaebusele vastu, leides, et detailplaneering on kehtestatud õiguspäraselt ning kuivõrd kaebaja on kohtumenetluse ajal oma korteriomandi võõrandanud, siis ei peaks tal enam asja vastu erilist huvi olema. Krundi jagamine detailplaneeringuga on lubatav. Kinnistu Pardi tn 15 jääb kahe tänava (Pardi ja Karuselli) vahele ning arendaja soovib mõlema tänava äärde ehitada ühe hoone ja see soov on kooskõlas linna nägemusega linnaruumi tihendamisest. Kavandatud elamud ei ole ebanormaalselt suurte, piirkonda, mis on oma olemuselt tegelikult üleminekuala, häirivate kubatuuridega. Haljastuse küsimuse saab lahendada ehitusprojekti menetlemise käigus, kruntidel on piisavalt ruumi kujundamaks hekke ja istutamaks puid. Tallinna Halduskohus tühistas Pärnu Linnavalitsuse korralduse nr 329 ning mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja 30 812 kr menetluskulude katteks. Pärnu linna üldplaneeringu p 2.1.1 järgi on väikeelamute kruntide soovituslikuks suuruseks 600 m2 –1 500 m2. Piirangu eesmärgiks on tagada, et sellise sihtotstarbega maa-ala hoonestus ei ületaks ehitiste paiknemise ja suuruse osas piirkonnale iseloomulikke näitajaid. Seega on alla 600 m2 väikeelamukrundi moodustamine erandina küll võimalik, kuid eeldusel, et selleks on kaalukad põhjused. Vaidlusalune korraldus on olulise vormiveaga, sest selles puuduvad detailplaneeringu kehtestamise motiivid ja põhjendused, miks eirati üldplaneeringu soovitusi ja otsustati elukeskkonna kvaliteeti halvendava lahenduse kasuks. Seetõttu ei saa kohus kontrollida, kas haldusorgan on kaalumisel arvestanud vaid asjakohaseid aspekte ning kas ühe võimaluse poolt ja vastu rääkivaid argumente on väärtustatud õigesti ja kooskõlas diskretsioonivolituse eesmärgiga. 991 m2 suuruse kinnistu jagamine kaheks ei saa olla tingitud maakorralduslikest nõuetest, sest jagamisega ei ole saavutatud maakatastriseaduse § 5 lg 2 punktis 4 ettenähtud eesmärki tagada kinnisasjale otstarbekad juurdepääsuteed. Kavandatud hoonealune läbipääs Pardi tn 15 krundile ei ole piirkonna aedlinnalaadset miljööd arvestades parim, olles iseloomulik pigem tiheda hoonestusega linnasüdamele. Seetõttu ka maatüki selline jagamine ei anna alust üldplaneeringus krundi suurusele sätestatud nõuetest kõrvale kalduda. Käesoleval juhul on krundi jagamise ainsaks põhjenduseks saanud pragmaatiline eesmärk tõsta krundi ehitustihedust ja müüdava elamispinna ruutmeetrite arvu. 3
(7)3-06-1749 Kinnitust ei leidnud kaebaja väited tema korteri turuväärtuse vähenemisest ja planeeringu mittevastavusest tuleohutusnõuetele. Vaidlusaluse detailplaneeringu üheks puuduseks saab aga pidada kavandatavate elamute mahulisust ja minimaalse haljastusega väikeste kruntide sobimatust piirkonna rohke haljastusega miljöösse. Viidatud asjaolud on vastuolus üldplaneeringu p-ga 1.3, mis määratleb kestva ja säästva arengu põhitingimused, mille üheks elemendiks on territoriaal-majandusliku arengu kavandamine eesmärgiga tõsta inimese elukeskkonna kvaliteeti samaaegselt looduskeskkonna tasakaalu säilitamisega. Ka põhiseaduse § 53 esimene lause sätestab, et igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud. Märgatavaim negatiivne mõju elukeskkonnale seonduvalt Pardi tn 15 krundi jagamisega väljendub eelkõige haljastuse osakaalu drastilises vähenemises, kuivõrd tihedalt täis ehitatud ja parklatega kaetud maaüksusel ei jää selleks enam piisavalt ruumi. Naabruses asuv Pardi tn 11 kolmekorruseline elamu (projekteeritud 1989) mõjub küll mahult võõrkehana, kuid korterelamu asub madala täisehitusprotsendiga (26 %) rikkalikult haljastatud (murud, hekk, puud) suurel krundil (2680 m2). Jagamise teel tekkinud krundi A haljasala mõõdud on 7,5 m x 12 m ja asub parkla kõrval; krundi B haljastamiseks on jäetud 4 m laiune ja 18 m pikkune riba elamu põhjapoolses küljes, mis on varjatud ühelt poolt kavandatava elamuga ja teiselt poolt Pardi tn 15a majandushoonega. Tunnistaja M. H. ütluste kohaselt peetakse heaks lahenduseks kui haljastuse pind võrdub maja korterite ja trepikodade üldpinnaga. Planeeringulahenduselt nähtavalt on ainuüksi krundile B kavandatava elamu eluruumide pindala 312,5 m2, mis võrdluses kavandatud haljasalaga näitab ilmekalt looduskeskkonna osakaalu ebaproportsionaalselt suurt vajakut. Haljastuse puudulikule lahendusele on juhtinud tähelepanu ka Pärnu linna haljastuse peaspetsialist K Kupper. Kuivõrd detailplaneeringuga on haljasalade asukohad määratletud ja nende laiendamiseks puudub ruum, ei saa ka hilisema ehitustegevuse käigus planeeritud puudusi kõrvaldada, nagu on püüdnud selgitada arendaja esindaja. Karuselli tänaval on üksainuke tänava joonele ehitatud elamu. Seetõttu oleks ühtse linnaruumi moodustamiseks olnud sobivam nihutada krundil B kavandatav elamu tänavajoonest 5 m kaugusele (nagu naaberkinnistul Karuselli tn 66B), milline lahendus annaks võimaluse haljastuse planeerimiseks päikese suhtes soodsamas kohas. Sellise lahendusega ei teki mingit vastuolu vaastustaja väidetud perimetraalse hoonestusviisiga. Ehitustiheduse tõstmiseks kasutatava kruntide jagamise meetodi elukeskkonnavaenulike tagajärgede hulka kuuluvad ka vaate ja insolatsiooninäitaja halvenemine, mis ei haaku planeeringualase tegevuse eesmärgiga olla suunatud elukvaliteedi tõstmisele. Antud juhul halvendatakse Pardi tn 11 elanike vaadet naaberkinnistu piirile ehitatava 9 m kõrguse tulemüüriga. Vaate varjamine kuulub nn negatiivsete varjavate mõjutuste hulka. Kuigi mõõtmistulemused näitavad, et insolatsiooninäitajad jäävad normi piiridesse, langeb Pardi 11 elamu idapoolse osa korterite päikesevalguse hulk eluruumides ometi, mida saaks vältida, ehitades krundil A mahult väiksema hoone ning krundi piirist kaugemale. Haldusaktis põhjenduste puudumine, mis kajastaksid asja lahendamisel tähtsust omavaid, sealhulgas käesoleva haldusasja raames vaagitud asjaolusid, viitavad mitte üksnes vormipuudusele, vaid eelpoolmärgitud asjaolude tähelepanuta jätmisele ja kaalutlusõiguse mitteteostamisele. Diskretsiooniviga võis mõjutada asja otsustamist. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES Kohtuotsuse peale esitasid apellatsioonkaebused Pärnu Linnavalitsus ja kolmanda isikuna menetlusse kaasatud OÜ Inland Vara. Mõlemad apellandid palusid tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega jätta R. Steigeri kaebus rahuldamata. 4
(7)3-06-1749 Pärnu Linnavalitsuse apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on Pardi tn 15 kinnistu detailplaneering koostatud vastavuses Pärnu linna üldplaneeringuga. Detailplaneeringu menetlemise nõudeid pole rikutud. Planeeringu avalikustamise käigus ühtegi vastuväidet ei esitatud ning planeeringu vaidlusi üles ei jäänud. Väikeelamukruntide pindalad on üldplaneeringus soovituslikud. Käesoleval juhul pole järgitud soovituslikku suurust seetõttu, et Pardi ja Karuselli tänava ääres on perimetraalne hoonestus (hooned paiknevad põhiliselt tänava poolses küljes) ning Pardi tn 15 krundi jagamine on põhjendatud sellega, et hoonestuse planeerimine oleks võimalik nii Pardi kui ka Karuselli tn äärde. Sellega järgitaks üldist hoonestuse paiknemist piirkonnas. Hetkel on piirkonnas 20 alla 600 m2 suurust krunti. Kavandatud hoonemaht lähtub üldplaneeringus väikeelamumaale lubatud täisehitusprotsendist. Üldplaneeringu kehtestamise ajal kehtinud PES § 8 lg 4 loetles üldplaneeringu ülesandeid ning neis puudus eesmärk reguleerida kruntide suurust või muid maakorralduslikke või ehituslikke väärtusi. Küll oli see detailplaneeringu kehtestamise eesmärk varasema seaduse redaktsiooni kohaselt ja on ka täna kehtiva planeerimisseaduse põhimõte. Üldplaneering määrab vaid maakasutuse, mis aga ei puuduta mahulisi lahendusi. Põhjendatud pole kaebaja väide, et Pardi tänava poolne elamu kõrgusega 9 m vähendab suurel määral tema korterisse paistvat päevavalgust ja halvendab seeläbi tema igapäevaelu ja elamistingimusi. Planeeritavad elamud ei ületa piirkonna hoonete mahtu ja kõrgust. Pardi tn 11 korterite valgustingimused pigem paranevad, sest kinnistul varem paiknenud puithoone paiknes ilmakaare suhtes märksa halvemini ja varjas päikest rohkem eriti talvisel perioodil. Kaebaja enam Pardi tn 11 elamus ei ela ning vaidlusalune planeering ei saa tema subjektiivseid õigusi rikkuda. Põhjendatud pole detailplaneeringu tühistamine põhjendusega, et vaade Pardi tn 11 elamu akendest kavandatava ehitise tulemüürile ei ole kooskõlas inimväärse eluruumi põhimõttega. Kavandatava hoone kaugus olemasolevast korterelamust on 7,5-8 m ning tegemist on tiheasustusega ja atraktiivse linnaruumiga, mis on pidevas muutumises. Planeering on kooskõlastatud Pärnumaa Päästeteenistusega, mis näitab, et tuleohutusnõuded on tagatud. Ekspert M. Haasi nägemus hoonealuse juurdepääsu otstarbekusest/ebaotstarbekusest on arusaamatu. Hoonealuse juurdepääsu näol on tegemist pigem arhitektuurse lahendusega, mis sobib olemasolevasse mitmekesisesse hoonestusse. Vaidlusaluse detailplaneeringuga pole rikutud kestva ja säästva arengu tingimusi. Mõlema hoone juurde kavandatav haljasala on piisav, et tagada seal majaelanikele sobivad ajaveetmise võimalused. OÜ Inland Vara apellatsioonkaebuse põhjendused. Kohus rikkus menetlusnorme ja kohaldas vääralt materiaalõigust. Halduskohtu poolt on jäetud uurimata detailplaneeringu menetlemise käik (sealhulgas vastuväidete/kaebuste/pretensioonide puudumine) ja hindamata kolmanda isiku argumendid R. Steigeri kaebuse põhjendamatuse kohta. Kohtuotsuses ei leia kajastamist ega hindamist asjaolu, et kaebaja ei ela enam planeeringuala naabruses, mistõttu ei saa vaidlusalune haldusakt tema õigusi rikkuda. Kohtuotsuses pole antud hinnangut sellele, et Pardi tn 15 kinnistu on tegelikkuses jagatud ning moodustatud kinnistud on edasi võõrandatud. Kolmas isik omandas kinnistud tuginedes kinnistusraamatu kannetele ning võimalik pole olukord, kus juba jagatud kinnistuid hakatakse uuesti liitma. Detailplaneering on kehtestatud sisuliselt ja menetluslikult korrektselt ning vaidlusaluse korralduse tühistamiseks pole alust. Planeeringu kehtestamise motiivid sisalduvad detailplaneeringu otsuses, väljastatud lähteülesandes, planeeringu menetlemist kajastavas dokumentatsioonis ning vastustaja poolt kohtumenetluses antud kirjalikes ja suulistes selgitustes. Kohtumenetluses lükkas vastustaja veenvalt ümber kaebaja väited selle kohta, et planeeritavad hooned varjavad päikesevalgust, et planeering eirab kaebaja ja teiste Pardi 5
(7)3-06-1749 tn 11 majaelanike huvi piisavale vaatele, et kaebaja korteri väärtus väheneb ja et planeering ei vasta tuleohutusnõuetele. Vaidlustatud detailplaneering ei ole vastuolus Pärnu linna üldplaneeringuga, mis näeb ette võimaluse ka alla 600 m2 suuruste kruntide moodustamise täisehitusprotsendiga 40-45 %. Detailplaneeringu kehtestamine on kaalutlusotsus, mille kohtulik kontroll on piiratud ning kohus ei saa hinnata planeeringu otstarbekust. Apelleeritud kohtuotsuses on aga esimese astme kohus just nimelt seda teed läinud, mida näitavad hinnangud juurdepääsuteede ja hoonealuse läbipääsu otstarbekusele, krundi suuruse ja krundil elamu paiknemise sobivusele, elukeskkonna halvenemisele jne. Kohus ei saa hinnata haljastuse otstarbekust (ka selle paiknemist päikese suhtes) ega anda kohalikule omavalitsusele juhiseid detailplaneeringu kehtestamiseks. Apellandid toetasid vastastikku teineteise apellatsioonkaebust. Kaebaja vaidles mõlemale apellatsioonkaebusele vastu ja leidis, et esimese astme kohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Apellatsioonkaebuste väited ei anna halduskohtu otsuse tühistamiseks alust. Kaebus on esitatud detailplaneeringu kehtestamise korralduse tühistamiseks. PlanS § 26 lg 1 sätestab igaühe kaebeõiguse, mis tähendab, et nimetatud sätte alusel võib planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks halduskohtusse pöörduda igaüks, kes leiab, et otsus on õigusvastane seadusega või muu õigusaktiga vastuolu tõttu. Sellise isiku poolt esitatud kaebuse puhul ei pea halduskohus asja otsustamisel kontrollima, kas vaidlustatud akt isiku subjektiivseid õigusi rikub või vabadusi piirab. Seetõttu ei oma asja lahendamisel tähendust apellantide väide, et kaebaja ei ela enam kõnealuses piirkonnas ja vaidlusalune haldusakt ei saa riivata tema õigusi. Asja materjalidega kooskõlas on, kuid samuti ei oma asja lahendamisel tähendust kolmanda isiku väidetud asjaolu, et planeeringu menetlemisel vastuväiteid ei esitatud. Detailplaneeringu kehtestamise korralduse vaidlustamine ei ole õigusaktidega piiratud asjaolu tõttu, et ettepanekuid/vastuväiteid ei esitatud planeeringu avalikul väljapanekul ning et üles ei jäänud planeeringuvaidlusi. Kaebaja on ka selgitanud, et ei esitanud planeeringulahendusele vastuväiteid varem, kuna sai planeeringust teada alles pärast selle kehtestamist. Õige on apellantide seisukoht, et kohtul puudub pädevus õiguspäraste planeerimisotsuste otstarbekuse kontrollimiseks, seda on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus. Otsuse õiguspärasuse kontrollimise tagamiseks peab aga haldusakt olema õiguslike aluste ja faktiliste asjaolude osas motiveeritud. Halduskohus leidis õigesti, et vaidlusalune haldusakt neile nõuetele ei vasta. Käesoleval juhul on tegemist detailplaneeringuga, mille eesmärgiks on muuhulgas 991 m2 suuruse kinnistu (väikeelamumaa) jagamine ja selle tulemusel tekkivate 495 m2 ja 496 m2 suuruste kruntide ehitusõiguse määramine, hoonestusala piiritlemine, haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine. Vaidlust pole selle üle, et Pärnu linna üldplaneeringuga (kehtestatud Pärnu Linnavolikogu 20.09.2001 määrusega nr 26) on Pärnu linnas väikeelamute krundi soovituslik suurus määratud ning alusetu on apellandi Pärnu Linnavalitsuse väide, et üldplaneeringu eesmärk pole reguleerida kruntide suurust või ehituslikke väärtusi. Apellandi viidatud PES § 8 lg 4 p 1 sätestas, et üldplaneeringu ülesandeks on territoriaal-majandusliku arengu põhisuundade kavandamine. Pärnu linna üldplaneering 2001-2025 on kehtiv ja täitmiseks kohustuslik õigusakt, mis näeb ette väikeelamute krundi soovituslikuks minimaalseks suuruseks 600 m2 ning sätestab samuti, et alla 600 m2 suuruse krundi puhul on lubatud hoonemaht 40-45 %, 900-1200 m2 suuruse 6
(7)3-06-1749 krundi puhul aga 25 %. Eeltoodust nähtub, et kinnistu jagamine alla 600 m2 suurusteks kruntideks võimaldab suurendada oluliselt hoonestusala. Väär ei ole vastustaja ja kolmandate isikute väide, et alla 600 m2 kruntide moodustamine on üldplaneeringu kohaselt võimalik, kuid halduskohus asus õigele seisukohale, et soovituslikust suurusest erandi tegemine peab olema igal konkreetsel juhul kaalutletud ja põhjendatud. Linnavalitsuse vaidlusaluses korralduses pole ühtegi kaalutlust ega põhjendust linnavolikogu poolt otsustatud soovitusliku krundi suuruse vähendamiseks ja seeläbi maaala täisehitusprotsendi suurendamiseks. HMS § 56 lg 1 võimaldab esitada haldusakti põhjendused ka muus menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele haldusaktis on viidatud. Vaidlusaluses korralduses pole sellisele dokumendile viidatud, sellekohaseid kaalutlusi ja põhjendusi ei sisalda ka ükski haldusasja juurde võetud planeeringu menetlemist kajastav dokumentatsioon. Seetõttu puudub kohtul võimalus kontrollida, kas vastustaja kasutas diskretsiooniõigust nõuetekohaselt või kas ta üldse diskretsiooni kohaldas. Kohtumenetluses esitatud väide perimetraalsest hoonestusest võib selgitada elamute paiknemist krundil, kuid mitte soovituslikust krundi suurusest erandi tegemist. Sekkumiseks vastustaja kaalutlusõigusesse ega planeeringulahenduse otstarbekuse hindamiseks ei saa lugeda kohtu seisukohta, et kui maatüki jagamine on vastustaja hinnangul möödapääsmatu, siis peab planeeringulahendus tagama piirkonna miljöö säilimise ja välistama inimeste elukeskkonna kvaliteedi, mida kindlasti mõjutab ka haljastuse osakaal hoonestatud krundil, halvenemise. Asjaoluga, et Pardi tn 15 kinnistu jagati kohtumenetluse ajal ning kolmas isik omandas kaks krunti suurusega 496 m2 ja 495 m2 kinnistusraamatu kandele tuginedes, saab vastustaja arvestada asja uuel otsustamisel, kuid see ei oma mõju vaidlusaluse korralduse õiguspärasuse hindamisel. Eeltoodu alusel jäävad apellatsioonkaebused rahuldamata ja apelleeritud kohtuotsus muutmata. Kohtunikud Silvia Truman Kaire Pikamäe Oliver Kask 7
(7)