lg 2 järgi on leping täitmiseks kohustuslik.
Lepingu tingimuste kohaselt kohustus kostja tagama iga kuu 10.kuupäevaks debiteerimiseks piisavate rahaliste vahendite olemasolu oma arvelduskontol. Vastavalt
§-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 kohaselt peab krediidisaaja tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi krediidiandjale tagastama. Asja materjalidega (tl 3-25) on tõendatud, et kostja ei ole hagejale intresse ja püsimakseid nõuetekohaselt tasunud ning võlgneb hagejale põhivõlana (tagastamata krediidina) 19 093.86 krooni.
ja 397 annavad hagejale õiguse nõuda intressi tasumist lepingus ettenähtud määras. Hageja on intressi arvutamisel lähtunud lepingus sätestatud määrast ja -tingimustest, saades intressivõla suuruseks 739.64 krooni.
lg 1 p-d 1 ja 4 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja öelda leping üles. Hageja on lepingu lõpetanud ning on õigustatud nõudma kostjalt kohustuse täitmist.
lg 1 kohaselt rahalise kohustusega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult nõuda viivisintressi (viivist). Hageja on arvestanud viivist vastavalt lepingu tingimuste punktist 7.1 lähtuvalt ning nõuab viivisintressi 3071.30 krooni. Kuna kostja on kohustust rikkunud, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 19 093.86 krooni, intress 739.64 krooni ja viivis 3071.30 krooni. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud, sealhulgas nii hageja kohtukulud (riigilõiv, kohtutäituri tasu) kui ka asja läbivaatamise kulud (menetlusdokumentide kättetoimetamise kulud) pool, kelle kahjuks otsus tehti, s.o. kostja. Ingrid Niinemägi Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.