lg 2 järgi on leping täitmiseks kohustuslik.
Vastavalt
§-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja ei ole hageja poolt teenuse osutamise eest tasumiseks esitatud arveid tasunud ning seega ei ole ta täitnud oma kohustusi nõuetekohasel viisil.
lg 1 punktid 1 ja 4 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja öelda leping üles.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja on arvutanud viivised lähtuvalt
lg-st 1 ja § 113 lg-st 1 ning EMT Teenuste kasutamise üldtingimuste p-st 5.13 määras 0,15 % päevas tähtaegselt tasumata summast 16.veebruari 2006.a. seisuga, nõudes viivist põhivõla ulatuses, s.o. summas 645.85 krooni. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud, sealhulgas nii hageja kohtukulud (riigilõiv) kui ka asja läbivaatamise kulud (menetlusdokumentide kättetoimetamise kulud) pool, kelle kahjuks otsus tehti, s.o. kostja. Ingrid Niinemägi Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.