Obsah (8)

§ 31§ 36§ 7§ 20§ 21§ 10§ 24§ 241

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Heino-Vello Pihlak Otsuse tegemise aeg ja koht 7. aprillil 2006.a Paide kohtumajas Tsiviilasja number 2-05-19422 Tsiviilasi Korteriühistu

) § 21 lg 3 sisust, kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui koosolekul osalevad kõik ühistu liikmed või on esindatud kõik liikmed. Koosoleku alguses oli kohal 38 ühistu liiget. Koosolekul juhatajat ei valitud, vaid määrati revisjonikomisjoni poolt. Teisi kandidaate ei lubatud esitada. Kuna koosolek oli ajaliselt määratud, siis aja puudusel hakati päevakorrast punkte välja hääletama. Välja hääletati päevakorra punktid 2, 3, 4, 5, 6 ja 9. Ette antud päevakorra puhul ei saa punkte välja hääletata, vaid jätkatakse teisel päeval arutelu. Sellist ettepanekut ei tehtud. Päevakord ei sisaldanud revisjonikomisjoni liikme tagasikutsumist, samas aga esitati uue juhatuse liikme kandidaadina revisjonikomisjoni liige M. K. Põhikirja p 7.2 sätestab, et revisjonikomisjoni liige ei või kuuluda juhatusse. Protestile vastati, et seoses juhatuse liikme volitustega lõpevad ka automaatselt revisjonikomisjoni liikme volitused. Üks esitatud kandidaatidest ei ole ühistu liige, vaid üürnik. Põhikirja p 2.1 ütleb, et ühistu liikmeskond on piiratud korteriomanike ringiga ja ühistu liikmel on p 3.4 järgi õigus olla valitud juhatusse ja revisjonikomisjoni. Uue juhatuse liikmete poolt ei hääletatud eraldi iga kandidaadi poolt, 2 vaid hääletati kõik korraga ning iga kandidaat hääletas samal ajal ka iseenda poolt. Põhikirja p 6.6 sätestab, et ühistu liige ei või hääletada, kui otsustakse temaga tehingu tegemist või tema nõude esitamist. Hageja taotleb lugeda õigustühiseks 22.10.2005.a toimunud revisjoni poolt kokku kutsutud erakorraline üldkoosolek ja sellel koosolekul vastuvõetud otsused. Täiendava hagiavaldusega taotleb hageja teistkordselt 17.12.2005.a kokku kutsutud üldkoosoleku ja sellel koosolekul vastu võetud otsuste õigustühiseks tunnistamist. Selle põhjuseks on põhikirja p 6.5 ja mittetulundusühingute seaduse (

) § 21 lõige 4 rikkumine. Teistkordselt kokku kutsutud üldkoosolek tuleb kokku kutsuda sama päevakorraga. Koosoleku lõpupoole aga teatasid kolm juhatuse liiget soovist mitte jätkata juhatuse liikmetena. Tagasi kutsuti kaks juhatuse liiget, kolmanda juhatuse liikme avaldust ei rahuldatud. Muudest nõuetest hageja taganes eelmenetluse korraldaval istungil. Kohtukulud jätta kostja kanda. Kostja vastus hagiavaldusele. Kostja ei nõustu hagiavalduse põhjendustega järgmistel põhjustel. Põhikirja p 7.4 alapunkt 5 alusel on revisjonikomisjoni liikmel õigus kokku kutsuda erakorraline üldkoosolek või juhatuse erakorraline koosolek.

§ 31

kohaselt võib põhikirjaga ette näha, et teatud õigustoimingute tegemiseks määratakse lisaks juhatusele muu organ, mille pädevus ja moodustamise kord nähakse ette põhikirjaga. 1.10.2005.a revisjonikomisjoni nõudmisel toimunud koosoleku protokollist on näha, et juhatus võttis vastu otsuse kokku kutsuda erakorraline üldkoosolek 22.10.2005.a. Seadus ega põhikiri ei sätesta nõuet, et juhatus peaks kinnitama üldkoosoleku päevakorra. Rikutud ei ole ühtegi seadust. Juhatus viivitas üldkoosoleku väljakuulutamisega. Tekkinud olukorras tegi seda revisjonikomisjon. Juhatuse tegevusetus on võrdne keeldumisega. Oma õigust kasutades pani komisjon välja teate 6.10.2005.a. Üldkoosolekul viibis 38 liiget, mis on 51% liikmetest. Hageja on kohtule esitanud eksitavad andmed. Otsus juhatuse tagasi kutsumisest võeti vastu üldkoosolekul. Põhikirja p 7.1 järgi valitakse revisjonikomisjon ühistu liikmete hulgast üldkooosoleku poolt juhatuse volituste ajaks. Ühistu juhatus kutsuti tagasi, siis lõppesid ka revisjonikomistjoni volitused 22.10.2005.a. Ebaõige on seisukoht, et juhatuse liige saab olla ainult ühistu liige. Seda ei tulene üheski seadusest. Põhikirja järgi on juhatuse liikmeid viis. Kandidaate oli viis ja seetõttu ei olnud vajadust kandidaatide eraldi hääletamist. Põhikirja p 6.6 rikkumist ei ole esinenud. Juhatuse liikmete valimine ei ole tehingu tegemine ega nõude esitamine. Hageja nõue ei ole põhjendatud ega tugine seadusel. Seletuskiri ei ole tõend TsMS § 90 lg 2 mõttes. Hageja nõue tuleb jätta rahuldamata ja kohtukulud temalt välja mõista. Täiendavale hagiavaldusele on kostja vastanud, et samuti ei tunnista nõuet. Üldkoosolek 17.12.2005.a otsustas erandkorras täiendada päevakorda juhatuse liikmete tagasikutsumisega ja uute liikmete valimisega. Hageja seal vastuväiteid ei esitanud. Hageja püüab oma tegevusega takistada ühistu normaalset tegevust. Ühistu raamatupidajana peab ta olema lojaalne ühistule. Jätta nõue rahuldamata, menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtuistungil ja kohtuvaidluses jäi hageja esindaja avalduse juurde. Juhatus ei keeldunud 22.10.2005.a erakorralise koosoleku kokkukutsumisest. Seega oleks pidanud juhatus koosoleku kokku kutsuma. Põhikirja järgi kutsub kokku juhatus üldkoosoleku ja paneb välja päevakorra mitte revisjonikomisjon. Üldkoosolekul ei olnud nõutavat kvoorumit. Volikiri küsiti Velskrilt hiljem. Kohal oli 29 liiget ja 7 volikirjaga, 2 jäi kvoorumist puudu. Korteriomanik ei saa volitada enda eest 3 elukaaslast. Juhatuse liikmete kandidaate ei saa valida ühe korraga ega või ka iseennast valida. Kuna on rikutud põhikirja punkte 6.5; 6.3 ja 7.2, siis tunnistada üldkoosolek õigustühiseks. 17.12.2005.a teistkordse üldkoosoleku päevakord oli olemas. Ühene ei ole registrist saadud üldkoosoleku protokoll ja kostja esitatud protokoll üldkoosoleku kohta. Protokollid on erinevad. Sellel koosolekul on esitatud protest päevakorra täiendamise kohta. Kuna kõik ühistu liikmed ei olnud esindatud, siis on põhikirja p 6.7 rikutud. Hagi tuleb rahuldada. Kostja esindaja vaidles kohtuistungil hagi nõuetele vastu. 22.10.2005.a üldkoosoleku kokkukutsumiseks oli revisjonikomisjonil põhikirjaline õigus, kui juhatus ei tegutsenud. Lähtutud on põhikirja punktidest 7.4 ja 7.

1. Koosoleku kvoorumi lehtelt on näha suulised volitused, mis päeva õhtuks olid kirjalikul kujul olemas. Omanik Velsker oli unustanud volikirja kaasa võtta, pidevalt koosolekutest osavõtjana probleeme ei olnud, ei tekkinud kahtlust. Teise juhul on tegemist ühiselt majandava perega. Volikiri on olemas. Hagid ei kuulu rahuldamisele. Menetluskulud jätta hageja kanda. Muus osa jäid põhjendused samaks, mis olid esitatud kirjaliku vastusega. 17.12.2005.a koosoleku protokolli kohta on põhjenduseks see, et ei peetud vajalikuks täisprotokolli esitada registrisse. Register on esitatu vastu võtnud ja juhatuse liikmete asenduse teinud. Mõlemas protokollis on sama päevakord. Juhatuse liikmete tagasiastumine on otsustatud jooksvate küsimuste all. Pole võimalik, et ühistu jääb juhtorganita, sest korteriomanikud on vähe huvitatud kokkusaamisest. Kohtu põhjendused Kohus, olles ära kuulanud hageja ja kostja esindajad ning läbi vaadanud toimiku materjalid, leiab, et hagiavaldus, mis puudutab 22.10.2005.a erakorralise üldkoosoleku asjaolusid, tuleb rahuldada põhikirja p 6.5 rikkumise tõttu – koosolek ei olnud otsustusvõimeline ja vastuvõetud otsused olid seaduse ja korteriühistu põhikirja rikkumise tõttu tühised. Korteriomandiseaduse § 8 lg 1 järgi, kui korteriomanikud asutavad korteriühistu korteriühistuseaduse nõuete kohaselt, siis valitsevad nad kaasomandi eset korteriühistu õigusvõime tekkimisest alates korteriühistuseaduse järgi. Hageja on korteriühistu Paide xxx xx liige ja on vaidlustanud sama korteriühistu erakorralise üldkoosoleku otsused. Hagejal oli õigus esitada kohtusse hagi korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lg 3 alusel kolme kuu jooksul alates üldkoosoleku otsusest teadasaamisest ja nõuda ebaseaduslike otsuste tühistamist. Vaidluse lahendamisel tuleb eeskätt lähtuda korteriühistuseadusest kui eriseadusest ja samas seaduses reguleerimata küsimustes tuleb lähtuda mittetulundusühingute seadusest ning korteriühistu põhikirjast. KÜS § 101 sätestab osalemise üldkoosolekul, kus võib osaleda ja hääletada korteriühistu liige või tema esindaja, kellele on antud lihtkirjalik volikiri. Sama on korteriühistu põhikirjas p 3.1.3 – esindajal peab olema kirjalik volitus (volikiri). Põhikirja p 6.5 järgi üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole ühistu liikmetest või nende esindajatest. Korteriühistul on 75 liiget. Otsustusvõimelisel üldkoosolekul nagu ka erakorralisel üldkoosolekul peab osalema vähemalt 38 liiget või nende esindajat. Kostja on esitanud erakorralise 22.10.2005.a üldkoosoleku protokolli ja osavõtjate registreerimise lehed trepikodade kaupa. Protokollist on lugeda, et osa võttis 40 liiget või selleks volitatud isikut. Kuna kaks volitatud isikut omas suulist volitust, siis põhikirjast tulenevaid hääli oli esindatud 38, s.o. 51% ühistu liikmete nimekirja kantud häälte üldarvust. Üldkoosolek on seega otsustusvõimeline vastavalt põhikirja p 6.
2. Hääletamist teostati mandaadiga, et hääletamistulemused oleksid õiglased ja täpsed. Nii on märgitud protokollis, millele on lisatud trepikodade kaupa osavõtnud omanike või esindajate nimekiri, milles on olnud kohustuslik märkida omanik, allkiri ja volitatud isik. Viies osavõtjate 4 registreerimise dokumendis on registreerimisel märgitud esimesel lehel 3 suulist volikirja, kuid juurde on lisatud 2 kirjalikku volikirja; teisel lehel on 2 suulist volikirja, juurde lisatud 2 kirjalikku volikirja; kolmandal lehel 2 volitatud isikut, juurde lisatud 2 kirjalikku volikirja; neljandal 1 volitatud isik, juurde lisatud 1 kirjalik volikiri; viiendal lehel volitatud isikuid 2 ja juurde on lisatud 2 kirjalikku volikirja. Kokkuvõttes on märgitud kohalolijate arvuks 40 korteriühistu liiget või volitatud isikut. Kirjalikke volikirju on protokolli juures üheksa. Kostja esindajad on kinnitanud, et arvestati suulisi volitusi ja õhtuks olid ka kirjalikud volikirjad olemas. Kostja esindajad on omaks võtnud fakti, et õhtuks oli protokolli juurde lisatud üheksa kirjalikku volikirja. See tähendab, et üldkoosolekust osavõtjate registreerimisel ei olnud üheksal esindajal kaasas kirjalikke volikirju. Koosoleku alustamiseks on märgitud kohalolijate arvuks 40, kuid seoses kahe suulise volituse mahaarvamisega on koosoleku läbiviimiseks kohal olnud 38 ühistu liiget või nende esindajat, mis on 51%, ja annab õiguse koosolek lugeda otsustusvõimeliseks. Tegelikult see nii ei olnud. Kohalolnute arvust tuleb maha arvata ilma volikirjadeta esindajad. Tegelikult oli kohal 29 ühistu liiget. Erakorralise üldkoosoleku läbiviimiseks ei olnud kohal põhikirja järgi nõutavat arvu. Lisaks kostja esindajate omaksvõtule, et ühistu liikmete esindajate kirjalikud volikirjad üldkoosoleku läbiviimiseks said õhtuks protokolli juurde, on suuliste volituste olemasolu leidnud veel tõendamist kolmele registreerimise lehele kantud märgetega „suul“ või „volitus suuline“. Sellisel viisil on märge kuue isiku nime juures (trepikojad 1, 2 ja 5). Tõendamist on leidnud, et 22.10.2005.a erakorraline üldkoosolek, mis on kestnud kella 11 kuni 14.15, on läbi viidud ilma kirjalike volikirjadeta. Rikutud on KÜS § 101 ja korteriühistu põhikirja p 6.5, mille järgi on üldkoosolek otsustusvõimeline, kui võtab osa üle poole ühistu liikmetest või nende esindajatest. Üheksal esindajal ei olnud koosoleku registreerijatele esitada kirjalikku volikirja. Erakorralisel üldkoosolekul on puudunud nõutav osavõtjate arv ja üldkoosolek ei olnud õigustatud ühtegi otsust vastu võtma. Korteriühistu põhikirja ja –seaduse kohaselt peab volikiri olema kohe kaasas koosolekule saabumisel ja see peab olema nähtav koosoleku protokolli ja selle lisade juures. Peale üldkoosoleku läbiviimist volikirjade tagantjärele protokollile lisamine on otsene, teadlik ja tahtlik seaduse ja põhikirja rikkumine. Tegemist ei ole mingil juhul formaalse rikkumisega ega ole võimalik jätta tähelepanuta. Selgitusena on vajalik märkida, et ühistu juhatuse liige ei pea olema ilmtingimata ühistu liige. Põhikirja p 6.6 ei keela iseenda poolt hääletamist valimistel. Kui hääletamine puudutab temaga tehingu tegemist või tema nõuet, siis ei saa ühistu liige enda poolt hääletada. Kirjalikku avaldust ei ole revisjonikomisjon erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumiseks esitanud. Juhatuse keeldumine üldkoosoleku kokkukutsumisest ei ole samuti leidnud tõendamist. Erakorralist üldkoosolekut ei ole juhatus otsustanud kokku kustuda. Otsuseks on kokku kutsuda üldkoosolek 22.10.2005.a kell
3. Täiendavalt peab kohus vajalikuks juhtida tähelepanu KÜS §-le 13 lg 2, mille järgi jõustub juhatuse otsus kümnendal päeval, arvates päevast, mil otsus tehti teatavaks kõigile korteriühistu liikmetele põhikirjas sätestatud korras. Põhikirjas p 6.16 on märgitud, et juhatuse otsused jõustuvad samuti kümnendal päevast, mil need tehti teatavaks avalikult. Kohtu hinnangul on jäänud tähelepanuta 1.10.2005.a juhatuse koosolekul juhatuse otsuse jõustumise aeg, kui on otsustatud korraldada 22.10.2005.a üldkoosolek. Arvestada tuleb seejuures ka põhikirja p 6.4, mille järgi üldkoosoleku kokkukutsumisest informeeritakse vähemalt 15 päeva ette ja p 6.18 juhatuse poolt vastu võetud üldkohustuslikud otsused tehakse teatavaks nende väljapanekuga trepikodades. Korteriühistuseaduse § 12 käsitleb erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise nõuet. Seal sätestatud erijuhtumid ei käsitle revisjonikomisjoni võimalusi selleks. KÜS § 15 lg 3 sätestab, et põhikirjas võib ette näha majandusaasta aruandele lisatav audiitori otsus. Revisjonikomisjoni kohta ei ole leida midagi. Seega tuleb lähtuda

§-st 34 lg 1, mis sätestab, et üldkoosolek teostab 5 järelvalvet teiste organite üle. Selle täitmiseks võib üldkoosolek määrata revisjoni või audiitorkontrolli. Sama paragrahvi lg 2 järgi juhatuse ja muu organi liikmed peavad võimaldama revidendil või audiitoril tutvuda kõigi revisjoni või audiitorkontrolli läbiviimiseks vajalike dokumentidega ning andma vajalikku teavet. Seadusest tuleb välja, milleks on vaja revisjoni ja mis on revidendi ülesanne. Revisjoni või revidenti või audiitori on vaja üldkoosolekule järelvalveks tema otsuste täitmise üle. Kuidas seda ülesannet tuleb täita selgitab

§ 36majandusaruande kohta.

See säte täpsustab, mida peab tegema juhatus majandusaasta lõpus ja kellele ta esitab majandusaasta aruande. Esitada tuleb audiitorile või revisjonikomisjonile (alles selles erisättes on sisse toodud revisjonikomisjon), kes peavad aruandele lisama audiitori järeldusotsuse või revisjonikomisjoni arvamuse. Korteriühistu põhikirja p 7.3 järgi revisjonikomisjon esitab korralisele üldkoosolekule kinnitamiseks lõppenud majandusaasta revisjoniaruande, mille üldkoosolek kinnitab (p 6.27). Revisjoni või revidendi või audiitorit, seal hulgas ka revisjonikomisjoni on vaja korralisele üldkoosolekule. Vaja on selleks, et saada hinnang majandusaasta tulemuste hindamiseks. Selleks ja oma ülesande täitmiseks on revisjonil või revidendil või audiitoril õigus saada abi juhatuselt, lisaks nõuda suulisi või kirjalikke selgitusi, teada juhatuse otsuseid ja ettekirjutusi. Enamat ei saa üldkoosolek neilt nõuda ega nad iseseisvalt teha. Korteriühistu põhikirja p 6.1 järgi on ühistu juhtorganiteks üldkoosolek ja juhatus. Üldkoosoleku vahelisel ajal on juhatus ühistu tegevuse juhtorgan. Põhikirja p 7 on ühistu tegevuse revideerimise kohta. Revideerimiseks valitakse revisjonikomisjon juhatuse volituste ajaks. Revisjonikomisjon on ühistu kontrollorganiks mitte juhtorganiks. Juhatusel tuleb majandusaasta aruande koostamisel juhinduda veel raamatupidamise seadusest, mis näeb ette audiitorkontrolli. Ka selles seaduses ei ole revisjonikomisjoni tegevust sätestatud. Kuna ei eriseadus ega teised seadused ei käsitle revisjonikomisjoni ega revisjonikomisjoni liikme õigusi, siis on korteriühistu põhikirja 7.4 alapunkt 5 – revisjonikomisjoni liikmel on õigus kokku kutsuda erakorraline üldkoosolek või juhatuse erakorraline koosolek - seadusega vastuolus (

§ 7

lg 2) ning osaline vastuolu on p-s 6.3 revisjonikomisjoni liikmele (liikmetele) õiguse andmise kohta. Niisugust seisukohta toetab

§ 20

üldkoosoleku kokkukutsumise kohta, milles lg 3 kohaselt juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud väiksema esinduse nõuet. Revisjonikomisjoni kohta siit ei leia seda õigust. Ühistu liikmed peavad ära kasutama seaduslikult lubatud viisi erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumiseks. Seaduse ja põhikirjaga lubatud 1/10 liikmete arvuga kirjalikku avalduse tegemine ei saa olla ületamatuks takistuseks. Kostja on vastuväidete esitamisel käsitlenud

§ 31

, mille järgi võib põhikirjas ette näha lisaks juhatusele muu organi õigustoimingute tegemiseks, organi pädevus ja moodustamise kord nähakse ette põhikirjas. Sama paragrahvi teine lõige käsitleb muu organi esindamist ja selle tagajärge. Seega kostja esitatud säte ei selgita vaidlust ja tuleb kõrvale jätta kui asjasse puutumatu. Õige on, et juhatuse liikmeid on olnud kuus kuni 22.10.2005.a üldkoosoleku otsuseni ja registrisse kantud. Tegemist on põhikirja p 6.1 vastuoluga. Juhatus valitakse viieliikmeline. Kuna on tühistatud 22.10.2005.a üldkoosoleku otsused, siis on samuti ebaseaduslikud 17.12.2005.a üldkoosoleku otsused, sest puudus põhikirja kohaselt valitud juhatus üldkoosoleku kokkukutsumiseks. 6 Lisaks märgitule vajab selgitamist

§ 21, mis sätestab üldkoosoleku läbiviimise korda.

Üldkoosolek võib vastu võtta otsusi, kui tema kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja mittetulundusühingu põhikirjast tulenevaid nõudeid. Mittetulundusühingu põhikirjas võib sätestada, kui suure osa mittetulundusühingu liikmete osavõtul on üldkoosolek otsustusvõimeline ning millises korras kutsutakse uus koosolek kokku sel juhul, kui üldkoosolekul ei osalenud nõutav arv mittetulundusühingu liikmed. Põhikirja 6.5 teine lause ütleb, kui üldkoosolekule ei ilmunud nõutav arv liikmeid, tuleb koosolek uuesti kokku kutsuda sama päevakorraga hiljemalt kolme nädala jooksul. Seda seaduse sätet on järgitud ja 17.12.2005.a üldkoosolek on olnud teistkordne. Vaidluse lahendamiseks on oluline üle vaadata päevakord ja seda hinnata. Võrreldes esialgset päevakorda teistkordse koosoleku päevakorraga on see jäänud samaks nagu seadus ette näeb. Kuid nendes päevakordades ei ole olnud juhatuse liikmete valimist.

§ 21

lg 4 põhimõte on, et üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid küsimustes, mis on üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, kui põhikirjaga ei ole ettenähtud teisiti. Küsimustes, mida ei ole üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, võib vastu võtta otsuseid, kui üldkoosolekul osalevad või on esindatud mittetulundusühingu kõik liikmed. Koosolekul ei ole osalenud kõik ühistu liikmed. Päevakorda ei saanud täiendada. Juhatuse liikmete valimine ei olnud päevakorras ei esimesel ega teisel korral. Juhatuse liikmete valimine on nii oluline küsimus ühistu juhtorgani moodustamisel, et seda ei saa teha jooksvate küsimuste all. Seadus on täitmiseks kõigile, lubatud ei ole valikuline täitmine või hetke vajadus. Seadust tuleb jälgida ja säilitada tema põhimõtteid. Kusagilt ei ole võtta tõendeid, et tegemist oli juhatuse liikmete tervisliku olukorraga või hoopis sellest tuleneva raske haigusega, mis takistab ühistu juhtimist. Protokollist nähtub, et tagasiastuv juhatuse liige võttis ise koosolekust osa ja oli koosoleku protokollija. Osa võttis ka teine tagasi astuda soovinud juhatuse liige. Seega ei ole kostja esindajate seisukoht nende tervislikust olukorrast põhjendatud. Selleks ei olnud veel mingit muud teadaolevat või arvestatavat põhjendust. Nagu tagasiastumise soovi avaldanud kolmanda juhatuse liikme avaldus on jäetud järgmisele üldkoosolekule oleks saanud teiste juhatuse liikmete soovi jätta järgmisele koosolekule. Seda enam kui mitme kuu vältel on olnud vastuolud ja mõistmatus või usaldamatus. Sellises olukorras peab ja on vaja otsustamisel kõikide juhatuse liikmete tegevust. Rikutud on ka põhikirja p 6.5 teise lause mõtet ja sätestatut – sama päevakorraga kutsutakse koosolek kokku teistkordselt ja viiakse ka läbi. Põhikirja p 6 reguleerib ühistu tegevuse juhtimist. Punkt 6.2 sätestab üldkoosoleku pädevusse kuulub alapunkt 3 järgi juhatuse valimine. See säte on järjekorras kolmanda punkti all, mitte ei jää alapunkti 9 alla – muude ühistu tegevusega seotud küsimuste otsustamine.

§ 10sätestab andmete registrisse kandmise ja nende muutmise.

Kolmanda lõike järgi tuleb registri andmete muutumisel esitada avaldus ja lisada muutmise otsustanud üldkoosoleku või muu organi koosoleku protokoll, mis peab sisaldama andmeid koosoleku toimumise aja ja koha kohta ning hääletamistulemuse ja vastuvõetud otsuste kohta. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Protokolli lahutamatuks lisaks on koosolekust osavõtnute nimekiri koos igaühe allkirjaga. Uue juhatuse liikme registrisse kandmiseks peab avaldusele olema lisatud tema notariaalselt kinnitatud allkirjanäidis. Sellest sättest tulenevalt tuleb registrisse saata täis tekstiga üldkoosoleku protokoll, mitte suvaliselt lühendatud variant protokollist.

§ 21

lg 3 sätestab, kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekul osalevad või on esindatud kõik liikmed. Kohus lähtub märgitud seaduse sättest ja põhjendavas osa märgitud sätetest otsuse tegemisel.

§ 24

lg 1 alusel võib kohus mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Sama paragrahvi

1. lõike järgi üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise kohtuotsus kehtib kõigi mittetulundusühingu ja juhatuse liikmete, sõltumata nende osalemisest kohtumenetluses ning
2. lõike kohaselt, kui kehtetuks tunnistatud otsuse alusel on tehtud kanne 7 mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris, saadab kohus otsuse ärakirja registripidajale kande muutmiseks.

§ 241

lg 4 järgi otsuse tühisuse tuvastamise kohtumenetluses kohaldatakse § 24 lõikeid 5-

1. Menetluskulude lahendamisel tuleb kohaldada
2. jaanuarini 2006.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikku (TsMS), kuna kohtumenetlust on alustatud selle seaduse kehtivuse ajal. TsMS § 60 lg 1 alusel mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kohus jätab hageja kohtukulud kostja kanda. Hageja on tasunud kahel korral riigilõivu. Esimesel korral tasus 60 krooni ja teisel korral 3750 krooni. Ülekontrollimisel on selgunud, et hageja on tasunud teisel korral enam ettenähtud riigilõivust, siis tuleb talle tagastada 3300 krooni, milles on riigilõiv, mis tuleb tagastada seoses hageja loobumisega rahalisest nõudest. Kohus on teinud menetluse käigus postikulu, siis tuleb see kostjalt välja mõista. Heino-Vello Pihlak Kohtunik 8