3-07-1929 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Otsuse tegemise aeg ja koht 05 .detsember 2007. a Tallinn Haldusasja number 3-07-1929 Haldusasi AS Novoloto kae

§ 56lg 1 sätestatud nõudele kirjaliku haldusakti kirjalikust põhjendamisest.

7.Taotluse terviklikult lahendamata jätmisele viitab ka asjaolu, et Saar Polli läbiviidud avaliku arvamuse uurimuse käigus ei esitatud avalikkusele küsimust suhtumise kohta hasartmängukoha ümberpaigutamisest aadressilt Posti 37 aadressile Posti

1. 2 Vaidlustatud korralduse motiivide kohaselt tellis linnavalitsus kolmandate isikute ja avalikkuse huvide ja positsioonide kindlakstegemiseks uuringu, mille eesmärgiks oli Haapsalu elanike suhtumine hasarmängukohtadesse üldiselt ning kitsamalt uute mängusaalise avamise kohta Posti 43 ja
2. Küsitlusest nähtuvalt ei pooldanud 78.5 % küsitletuist kahe uue mängusaali avamist Haapsalu kesklinnas nimetatud aadressidel. Kaebuse esitaja väitel ei soovinud ta saada nõusolekut Haapsalu kesklinnas uue mängusaali avamiseks, vaid soovis nõusolekut Haapsalu kesklinnas asuva mängusaali ümberpaigutamiseks Haapsalu kesklinnas, seega tulnuks avalikkuselt küsida täpset arvamust ümberpaigutamiseks.
3. Käesoleval juhul ei veena haldusakti põhjendus selles, et diskretsiooni teostades on arvestatud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning et kaalumine on toimunud ratsionaalselt. Korraldusest ei selgu, kas ja mil moel on korralduse vastuvõtmisel hinnatud ja kaalutud kaebaja jaoks olulisi asjaolusid ja huve, näiteks AS Novoloto õigust ja huvi tegeleda ettevõtlusega sisuliselt muutumatus ulatuses, kuivõrd oluliselt ei oleks muutunud mängusaali asukoht.
4. Kaebuse kohaselt on korralduse andmisel rikutud menetlusnorme, kaebajat ei ole piisavalt kaasatud korralduse andmise ettevalmistamisele, kuigi otsustati kaebuse esitaja subjektiivsete õiguste üle ning kaebuse väitel on kaasamata jätmine viinud vale otsuse vastuvõtmiseni. Kaebuse esitaja arvates tulnuks AS Novoloto kaasata Saar Polli läbiviidud avalikkuse seisukohtade kindlakstegemise menetlusse, millega olnuks tagatud avalikkusele objektiivse küsimuse esitamine. Samuti on haldusmenetluses antud tähtaeg 3 päeva liialt lühike sisuliseks ja kirjalikuks vastamiseks. Lisaks leiab kaebuse esitaja, et temalt ei ole nõutud dokumentide ja tõendite esitamist, põhjendamaks mängusaali ümberpaigutamist, mistõttu selgitamiskohustuse täitmata jätmine on samuti viinud vale otsuseni. Linnavalitsus jättis korralduses vastamata kaebuse esitaja küsimusele edaspidi hasarmängude korraldamisega tegelemise võimaluse kohta Haapsalu kesklinnas.
5. HasMS § 7 lg 3 sätestatud kirjaliku nõusoleku andmine on kaalutlusotsus, haldusakti õiguspärasuse eeldused on sätestatud

§ 54

, muu hulgas on üheks õiguspärasuse eelduseks, et kaalutlusõiguse alusel antav haldusakt on kaalutlusvigadeta,

§ 4lg 2 sätestab nõuded kaalutlusõiguse teostamisele.

Korralduse andmisel on jäänud kaalutlemata AS Novoloto sisuline taotlus mängusaali ümberpaigutamiseks, millega on riktud

§ 54

sätestatud nõudeid ning korraldus ei ole kaalutletud haldusaktiks

mõttes ja tähenduses. Korralduse andmisel on väljutud kaalutlusõiguse eesmärgi piiridest ning toetutud mittetarvilikule kaalutlusele. Kaaluda oleks tulnud olemasoleva mängukoha ümberpaigutamist taotluses esitatud andmetel.

1. Viimaks leiab kaebuse esitaja, et vaidlustatud korralduses puudub põhjendus olukorrale, kus Haapsalu Linnavalitsuse varasema, s.o.21.02.2007 korraldusega nr 134 lubati AS-l Novoloto tegutseda Haapsalu kesklinnas hasartmängudega, ent tegevuskoha ümberkandmine uude tegevuskohta ei ole lubatud. Samas ei ole muutunud seadusandlus ning ka faktilised asjaolud on peaaegu muutumatud. III VASTUSTAJA VASTUVÄITED 3
2. Haapsalu Linnavalitsus vaidleb kaebusele vastu ja palub see jätta rahuldamata. Kaebuse esitajale nõusoleku mitteandmisel on järgitud kõiki asjassepuutuvaid kaalutlusreegleid ning menetlusreegleid. 13.Vastustaja hinnangul on asjakohatud kaebuse arutlused selle üle, et lahendamata on jäetud ümberpaigutamise taotlus. Vastustaja leiab, et HasMS ei erista, mil viisil ettevõtja jõuab soovitud asukohani, samuti ei piira ega laienda nimetatud säte mängukoha avamiseks nõusoleku andmist asjaolust, kas tegemist on uue mängukohaga või senise mängukoha nn ümberpaigutamisega. Kohalik omavalitsus menetleb konkreetsel aadressil avatavale mängusaalile nõusoleku andmist ning olenemata sellest, kas tegemist on juba mängusaali omava ettevõtjaga või mitte, tuleb mängusaali avamise taotluse lahendamisel juhinduda faktist, et soovitav uus asukoht on kohaliku omavalitsuse jaoks uue asukohaga uus mängusaal. Korralduses ei kaaluta asjaolu, et uue asukohaga mängusaal tõstab mängusaalide arvu kohaliku omavalitsuse territooriumil. Linnavalitsus on kaalunud mängusaali avamisele nõusoleku andmist konkreetses asukohas ning asukohale nõusoleku andmisel kaasnevaid avalikke ja kolmandate isikute huvisid, ka olid teada taotluse esitaja huvid ja seisukohad. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud väited, mille kohaselt mängusaali avamisega oleks tegemist sisuliselt muutumatute asjaoludega.
3. Küsitlus korraldati, saamaks teada elanike suhtumist õnnemängudesse üldiselt ja õnnemängukohtade paiknemisele linnas. Konkreetsed aadressid olid küsitluses põhjusel, et neil aadressidel asuvad vastustaja hinnangul kõige enam domineerivad hooned Haapsalu kesklinnas, kuhu võivad asuda tegutsema hasartmängukorraldajad. Konkreetsete aadresside kohta seisukoha küsimine ei anna kaebuse esitajale õigust nõuda enda kaasamist uuringu läbiviimisele.
4. Haldusmenetluse läbiviimisel ei rikutud

§ 36lg 1 p 3 ja § 40 lg 1 ja 2 ega hea halduse tava.

Taotluses oli piisavalt selgitatud taotluse eesmärki ning korratud neid kohtumistel linnavalitsuse esindajatega ja telefonivestlustes. Kaebuse esitajale oli algusest peale avaldatud seisukoht, et taotletavas asukohas nõusoleku saamine on vähetõenäoline. Vastustajal ei tekkinud menetluse läbiviimisel täiendavaid küsimusi ega vajadust täiendavate tõendite järgi.Kaebaja esitatud retooriline küsimus ei ole kaalutlusargumendiks. Kaebuse esitajale vastamiseks aja andmisel lähtus linnavalitsus eeldusest, et kaebuse esitajale oli teada taotletud aadressile nõusoleku andmisest keeldumisest. Samuti leiab vastustaja, et antud juhul võis

§ 40

lg 1 kohaldamine olla isegi üleliigne ning võinuks lähtuda

§ 40lg 3 p 2 sätestatust.

Kuna kaebuse esiyajal ei saanud olla tekkinud õiguspärast ootust , ei olnud

õ 40 lg 2 asjassepuutuv.

1. Korralduses on kajastatud kaalutluste analüüs , linnavalitsus on piisavalt selgitanud, miks nõusolekut uue mängukoha avamiseks ei antud. Kuigi jõusoleva ja vaidlustatud haldusakti asjaolud on sarnased, ei saa nende vahele tõmmata võrdlusmärki. Peamiseks nõusoleku mitteandmise põhjuseks oli töötava mängusaali ja taotletava mängusaali erinev positsioon üldises linnapildis ning korralduses on toodud esile kaalutlus, milleks on linnapildis domineerivuse aste, sissepääs, juhukülastajatele kättesaadavus. Linnavalitsus on igakülgselt kaalunud erinevaid huve. IV KOHTU PÕHJENDUSED 4
2. Kaebuse kohaselt on Haapsalu Linnavalitsus korralduse andmisel rikkunud kaalutlusreegleid ning rikkumised on väidetavalt saanud alguse aset leidnud menetlusvigadest, mida kohus alljärgnevalt esmalt käsitleb. Kohus peab põhjendamatuks kaebuse väidet, mille kohaselt linnavalitsus on rikkunud

§ 36

lg 1 p3, kuna kaebuse esitajalt ei ole nõutud tõendite esitamist, millega AS Novoloto oleks pidanud põhjendama ja oleks saanud põhjendada mängusaali ümberpaigutamist aadressilt Posti 37 aadressile Posti 41.

§ 36sätestab haldusorgani selgitamiskohustuse ja näeb lõikes 1 ette :

§ 6

sätestatud uurimispõhimõte, millest tulenevalt on haldusorganil kohustus välja selgitada olulise tähendusega asjaolud ning vajadusel selleks koguda tõendeid omal algatusel. Tõendite kogumise kohustus on

§-ga 38 pandud ka menetlusosalisele . Käesoleval juhul ei nähtu vaidlustatud korraldusest , et nõusoleku andmisest oleks keeldutud mõne asjaolu tõendamatuks lugemise tõttu ja et kaebuse esitajal jäi oluline tõend esitamata teadmatusest ehk linnavalitsuse poolt selgitamiskohustuse täitmata jätmisest tingituna. Kaebuse esitaja ei ole kohtumenetluses toonud esile ühtegi asjaolu, millele tuginevalt ta väidaks linnavalitsuse korralduse ebaõigsust tingituna puudulikust teabest . Vastustaja seletusel ei tekkinud tal vajadust täpsustavate tõendite järgi ega ka vajadust täiendavate küsimuste esitamiseks, sest taotluses oli arusaadavalt ja piisava põhjalikkusega selgitatud taotluse eesmärki ning seda oli käsitletud ka kohtumistel linnapea ja linnasekretäriga ja telefonivestlustes. Lisaks märgib kohus, et

§ 5

lg 1 kohaselt määrab haldusorgan menetlustoimingu vormi ja muud haldusmenetluse üksikasjad kaalutlusõiguse alusel, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti. Järelikult tõendite kogumisel, mis muu hulgas peab olema eesmärgipärane ja efektiivne vastavalt

§ 5

lg-le 2 ning seatud eesmärgi suhtes kohane, vajalik ja proportsionaalne tulenevalt

§ 3

lg-st 2, määrab haldusorgan tõendite kogumise ulatuse ja viisi, arvestades tõendite kogumise eesmärgi ja antud volitustega . 18.

§ 40lg 1 ja 2 sätestavad:

§ 40rikkumist viisil, mis tingiks vaidlustatud korralduse õigusvastasuse.

Siinkohal tuleb märkida, et kaebuse esitaja ei taotlenud linnavalitsuselt vastamiseks tähtaja pikendamist, millest linnavalitsus oleks keeldunud, teiseks, täiendusena eespooltoodule märgib kohus ka, et linnavalitsuse poolt sellise tähtaja andmine ei olnud meelevaldne, vaid oli põhjendatud linnavalitsuse istungiga.

1. Kaebuse väitel tähendab AS Novoloto kaasamata jätmine sotsiaal- ja turu-uuringu firma Saar Poll läbiviidud uuringusse AS Novoloto haldusmenetlusse kaasamata jätmist . Kuna kõnealuse küsitluse eesmärgiks ei olnud välja selgitada avalikkuse arvamust selle kohta, kuidas suhtuksid Haapsalu elanikud AS Novoloto asumisse aadressile Posti 41, vaid linnavalitsus soovis saada teada elanike õnnemängudesse suhtumist üldiselt ja arvamust mängusaalide paiknemise kohta linnas, sealhulgas Haapsalu kesklinnas enim domineerivatel aadressidel asuvates hoonetes, nõustub kohus linnavalitsuse seisukohaga kaebuse esitaja kaasamata jätmise õigustatusest.
2. Hasartmänguseaduse (HasMS) § 7 lg 1 sätestab, et õnnemängu, kihlvedu või totalisaatorit võib korraldada ainult käesoleva seaduse paragrahv 12
3. lõikes sätestatud korraldusloal märgitud asukohas. Osavusmängu võib korraldada valla- või linnavalitsuse lubatud kohas. Sama paragrahvi lg 3 näeb ette, et õnnemängu, kihlveo või totalisaatori mängukoha võib avada üksnes aadressil, mille kohta vastav vallavõi linnavalitsus on andnud kirjaliku nõusoleku enne käesoleva seaduse paragrahv 12
4. lõikes nimetatud korraldusloa taotlemist. Valla- või linnavalitsus otsustab nõusoleku andmise või mitteandmise hiljemalt kahe kuu jooksul vastava taotluse laekumisest, lähtudes kohalikule omavalitsusele õigusaktidega pandud ülesannetest. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selles, et mängukoha asukoha kohta linnavalitsuse poolt nõusoleku andmise otsustamisel teostab kohalik omavalitsus diskretsiooni.

§ 4

lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse 6 piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huvi.. Kaalutlusõiguse alusel antud akti põhjenduses tuleb Haldusmenetluse seaduse (

) § 56 lg 3 kohaselt märkida kaalutlused, millest haldusorgan on akti andmisel lähtunud ning kohus kontrollib kaalutlusõiguse teostamise korral diskretsiooni õiguspärasust lähtuvalt haldusakti põhjendustest. Riigikohus rõhutas

1. oktoobri
2. a otsuses haldusasjas nr 3-3-142-02 "Haldusakti põhjendus peab ka kohut veenma, et haldusorgan on diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning et kaalumine on toimunud ratsionaalselt .“. 21.Kaebuse esitaja taotles tulenevalt HasMS § 18 lg 2 p-st 5 ( mille kohaselt korraldusloa taotlemise avaldusele tuleb lisada valla- või linnavalitsuse kirjalik nõusolek mängukoha avamiseks korraldusloa taotlemise avalduses näidatud aadressil) Haapsalu Linnavalitsuselt kirjalikku nõusolekut mängukoha avamiseks Haapsalus aadressil Posti 41.Vaidlust ei ole selles, et samas avalduses on AS Novoloto selgitanud, et äriühing on otsinud võimalusi laienemiseks ja uute süsteemide väljaehitamiseks ka praeguses tegutsemiskohas Posti 37 , mis seni tulemusi andnud ei ole, ka on taotluses märgitud, et äriühing kohustub nõusoleku saamisel olemasoleva Posti 37 asuva mängukoha sulgema. Kohtu hinnangul on linnavalitsus põhjendatult menetlenud esitatud taotlust kui taotlust konkreetsel aadressil avada soovitavale mängusaalile nõusoleku andmiseks. HasMS eespooltoodud § 7 lg-ga 3 on antud kohalikule omavalitsusele õigus otsustada konkreetsel aadressil mängukoha avamise üle ning Haapsalu linnavalitsus on korralduse andmisel jäänud volitusnormis antud piiridesse. Põhjendatud on vastustaja seisukoht, et seadusest ei tulene eriregulatsiooni kohaliku omavalitsuse territooriumil juba tegutsevate hasartmängukorraldajate kohta, kes soovivad oma tegutsemiskohta muuta. Kohus nõustub vastustajaga selles, et olenemata asjaolust, kas tegemist on uue või juba tegutseva ettevõtjaga, kes soovib muuta tegutsemiskohta, tuleb valla- või linnavalitsusel lahendada küsimus konkreetses asukohas mängusaali avamiseks nõusoleku andmiseks või sellest keeldumiseks. See tähendab, et kohalikul omavalitsusel tuleb taotluse esitaja, avalikkuse ja kolmandate isikute huve kaaludes otsustada soovitaval aadressil mängukoha avamise üle. Seetõttu leiab kohus, et kaebuse esitaja on korralduse vaidlustamisel ekslikult omistanud määrava tähenduse asjaolule, et äriühing soovis avada mängukoha uuel aadressil ehk taotlus oli esitatud „mängukoha ümberpaigutamiseks“. Linnavalitsus on HasMS § 7 lg 3 tuleneva volituse alusel esitanud korralduses kaalutlused, millele tuginevalt on keeldutud taotletaval aadressil mängusaali avamiseks nõusoleku andmisest. Ülaltoodust tulenevalt on põhjendamatu ka kaebuse väide esitatud taotluse – senise mängukoha Posti 37 asendamine hasartmängukohaga aadressil Posti 41 lahendamata jätmisest. Linnavalitsus on põhjendatult lähtunud esitatud taotluse , milles paluti nõusolekut mängukoha avamiseks Haapsalus aadressil Posti 41, lahendamisel sellest, et uus soovitav asukoht on uue asukohaga uueks mängusaaliks ning seega on kohalikul omavalitsusel vaja võtta seisukoht taotletavas asukohas mängusaali avamise kohta. 22.Vaidlustatud otsuses ei ole linnavalitsus keeldunud nõusoleku andmisest põhjusel, et kaebuse esitajale on juba antud luba hasartmängukohaks Posti 37 või seetõttu, et oleks pidanud põhjendamatuks lubada hasartmängukohtade arvu kasvu linnas või mingil muul HasMS § 7 lg 3 mittetulenevast kaalutlusest. Seega on linnavalitsus lähtunud oma seisukoha kujundamisel sellest, millised on poolt- ja vastuargumendid Posti 41 mängusaali avamisele ning on neid kaalunud, esitas piisavad põhjendused. 7 Kaebuse esitaja vastulausete arvestamata jätmisena ei ole käsitetav see, et linnavalitsus ei pidanud põhjendatult vajalikuks korralduses arutleda Haapsalu keskja äärelinna piiri kulgemise üle . Korraldusest nähtuvalt on linnavalitsus nõusoleku andmisest keeldunud mitte seetõttu, et oleks asunud eitavale seisukohale kesklinnas hasrtmängukohtade avamisest üldse,märkides muu hulgas, et Haapsalus on peatänava ääres hasartmängusaalid, sealhulgas kaebuse esitajale kuuluv,mille tegevuse suhtes linnavalitsusel etteheiteid ei ole, vaid on konkreetses asukohas sellise mängukoha avamist pidanud ebasobivaks, arvestades hoone keskset ja domineerivat rolli üldises linnapildis , mis lisaks sellise keskse ja silmatorkava positsiooni tõttu on juhukülastajale hõlpsasti kättesaadav, ent ei jäta avaldamata ka mõju Haapsalu üldisele maine ja kuvandile. Muu hulgas on linnavalitsus märkinud, et kõnealuses asukohas Posti 41 on nimelt selle domineeriva asukoha ja keskse positsiooni tõttu taunitav ka tantsusaali või diskoteegi avamine, seega on linnavalitsus avaldanud korralduses ka linnavalitsuse nägemuse kõnealuse hoone võimalikust kasutusest üldse. Eespooltoodust tulenevalt iseenesest asjaolu, et taotluse esitaja praegune tegutsemiskoht, mida ta oli nõus uues kohas mängusaali avamiseks loa saamisel sulgema, asub uue avada soovitava mängusaali lähedal, samuti hasartmängu korraldamiseks vajalike lubade olemasolu ei saa anda alust õiguspäraseks ootuseks, et uue mängusaali avamiseks antakse nõusolek. Kohalik omavalitsus ei otsusta mängusaali avamist piirkonna või kvartali tasandil , vaid konkreetse asukoha järgi ning linnavalitsus on korralduses ka esitanud põhjendused, miks linnavalitsus leiab, et uues asukohas mängusaali avamiseks nõusolekut anda ei saa, samuti on korralduses käsitletud erinevusi kaebuse esitaja tänases asukoha ja taotletava asukoha vahel. Kuna Posti 37 mängusaal asub küll samuti peatänava ääres, ent sel ei ole otsest sissekäiku peatänavalt ja üldises linnapildis jääb ta tagaplaanile, on põhjendamatu kaebuse väide diskretsiooniõiguse kuritarvitamisest . Käesoleval juhul ei olnud faktilised asjaolud korralduse nr 595 tegemisel samad mis 21.02.2007.a. korralduse puhul, sest kõnealuste mängusaalide asukoha positsioon üldises linnapildis on erinev.
3. Kohalikul omavalitsusel tuleb otsustada ja korraldada kohaliku elu küsimusi ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi.Õnnemängukoha avamise lubatavuse üle otsustamisel on Haapsalu linnavalitsus esitanud põhjendused hasartmängurluse kui teravalt tõusetunud sotsiaalse probleemi kohta, hinnanud kaasnevaid sotsiaalseid mõjusid ja ümbritseva infrastruktuuri mõju, samuti on kaalunud taotleja ning kohaliku kogukonna huvisid. Siinkohal tuleb märkida, et Haapsalu elanike hasartmängukohtadesse ja aadressidel Posti 41 ja 43 mängusaalide avamise kohta suhtumise väljaselgitamiseks tellitud uuringu tulemused ei ole ainsaks ja peamiseks korralduse kaalutluseks, ent avalikkuse üldiste seisukohtade väljaselgitamine enne vastavate kaalutlusotsuse tegemist on kindlasti asjakohane ja ei tähenda, et korralduse aluseks on ainuüksi avaliku arvamuse uuring. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul kaalutlusotsuse tegemisel jäetud arvestamata olulisi argumente või tuginetud otsuse tegemisel mitteasjakohastele asjaoludele, millisel juhul saaks rääkida kaalutlusvigadest, mis oluliselt mõjutavad tehtud otsust ja tingivad selle õigusvastasuse. Haapsalu Linnavalitsus on korralduses toodud kaalutlustele tuginevalt põhjendatult leidnud, et eitava vastuse andmisega kaasnev riive kaebuse esitaja ettevõtlusvabadusele on õigustatav avalikkuse ja kolmandate isikute huvide kaitsega. V MENETLUSKULUD 8
4. HkMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HkMS § 93 lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kuna Haapsalu Linnavalitsus menetluskulude väljamõistmist taotlenud ei ole, menetluskulude jagamise küsimust ei tõusetu ning kaebuse esitaja kanda jäävad tema enda menetluskulud. Lea Kuuse kohtunik 9