Obsah (5)

§ 142§ 407§ 444§ 367§ 162

KOHTUOTSUS (tagaseljaotsus) EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Sirje Lahesoo Otsuse tegemise aeg ja koht 04.august 2006.a Paide Tsiviilasja number 2-06-13840 Tsiviilasi Balti Investee

§ 142lg 1,2).

Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või arveldusarvele nr 221013921094 Hansapangas, viitenumber mõlemal juhul

1. Balti Investeeringute Grupi Pank AS võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Tsiviilasi nr 2-06-13840 KOHTU SEISUKOHAD
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hageja hagi omal algatusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Kostja ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Hagimaterjalid on kostjale isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud (tl 27).

§ 407

lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine.

§ 444

lg 1 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ning märgib kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. 2. Hageja nõue tuleneb poolte vahel 24.10.2005.a sõlmitud tarbjakrediidilepingust nr 0500094/16 (edaspidi Leping), milles kokkulepitud omapoolseid raha maksmise kohustusi kostja hagi asjaolude kohaselt ei täitnud.

§ 407

lg 1 alusel loetakse hagiavalduses esitatud hageja faktilised väited (asjaolud) kostja poolt omaksvõetuks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

1. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kuna kostja rikkus Lepingust tulenevat raha maksmise kohustust, on hageja õigustatud nõudma temalt lepinguliste kohustuste täitmist, sealhulgas nii tagastamata krediidisumma ja intressi tasumist kui ka Lepingus kokkulepitud muude rahaliste kohustuste täitmist, st leppetrahvi ja võla sissenõudmisega seotud kulude maksmist.
2. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, kusjuures viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja ei täitnud lepingutest tulenevaid omapoolseid raha maksmise kohustusi tähtaegselt, st viivitas nende kohustuste täitmisega. Seetõttu on hageja õigustatud nõudma temalt viivist ja seda ka Lepingus kokkulepitud määras. Seejuures on hageja õigustatud nõudma nii hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivist kui

§ 367

kohaselt ka viivist, mis hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud ei ole. Viimast mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

1. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Seega on hageja õigustatud nõudma kostjalt ka kahju hüvitamist leppetrahvi ületavas osas.
2. Hagiavalduses nõudis hageja kostjalt Lepingust tuleneva 64 811.05 krooni tasumist, millest 29 884.15 krooni on tagastamata krediidisumma, 3539.92 krooni intress, 510.17 krooni sissenõutavaks muutunud viivis, 5976.83 krooni leppetrahv, 900 krooni võla sissenõudmisega seotud kulude ja 24 000 krooni kahjuhüvitis, tasumist. Lisaks nõudis hageja hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutumata viivist Lepingus kokkulepitud määras alates hagi esitamisest kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni. Hageja nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus rahuldab selle täies ulatuses. 7.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud, sealhulgas nii hageja kohtukulud (riigilõiv) kui asja läbivaatamiskulud (menetlusdokumentide kättetoimetamise kulu) pool, kelle kahjuks otsus tehti, st kostja. Sirje Lahesoo Kohtunik