Obsah (5)

§ 142§ 322§ 407§ 444§ 162

KOHTUOTSUS (tagaseljaotsus) EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Sirje Lahesoo Otsuse tegemise aeg ja koht 04.august 2006.a Paide Tsiviilasja number 2-06-17655 Tsiviilasi AS-i Koeru Kom

§ 142lg 1,2).

Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või arveldusarvele nr 221013921094 Hansapangas, viitenumber mõlemal juhul

1. AS Koeru Kommunaal võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTU SEISUKOHAD
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hageja hagi omal algatusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Kostja ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Hagimaterjalid on kostjale

§ 322

lg 1 sätestatud viisil kätte toimetatud (tl 16).

§ 407

lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine.

§ 444

lg 1 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ning märgib kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Tsiviilasi nr 2-06-17655

1. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg-te 1 ja 2 kohaselt enne 1.juulit 2002.a sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates 1.juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut ning kestvuslepinguga seotud asjaoludele ja toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 1.juulit
2. kohaldatakse senikehtinud seadust. Hageja nõue tuleneb poolte vahel 03.07.2000.a sõlmitud eluruumi üürilepingust (edaspidi Leping), st kestvuslepingust. Arvestades, et kostjapoolne raha maksmise kohustuse rikkumine algas hagi asjaolude kohaselt 31.05.2003.a, kuulub asjas kohaldamisele võlaõigusseaduses sätestatu.
3. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Hagi asjaolude kohaselt, millised

§ 407

lg 1 alusel loetakse kostja poolt omaksvõetuks, andis hageja Lepingu alusel kostja kasutusse eluruumi asukohaga xxxxxxxxxxxx Järvamaa ning kostja võttis endale kohustuse maksta hagejale õigeaegselt nii üüri kui tasuda kommunaalteenuste eest. Seda kohustust kostja alates 31.05.2003.a Lepingus kokkulepitud viisil ei täitnud. Asjaolu, et kostjal on hagejale Lepingu alusel tasumata üür ja maksmata kommunaalteenuste eest kokku 2930.50 krooni annab tunnistust, et kostja on rikkunud pooltevahelistest võlasuhetest (Lepingust) tulenevat raha maksmise kohustust. Nimetatud asjaolu esinemisel oli hageja õigustatud Lepingu üles ütlema ning nõudma kostjalt raha maksmise kohustuse täitmist, st võlgu oleva 2930.50 krooni tasumist. Kuna kostja seda kohustust, vaatamata hageja korduvatele meeldetuletustele, vabatahtlikult täitnud ei ole, on hageja õigustatud nõudma kostjalt nimetatud kohustuse täitmist kohtu kaudu. Hageja nõue põhivõla saamiseks hagis nõutud ulatuses on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus rahuldab selle. 3. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, kusjuures viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui VÕS §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas Asjaolu, et kostja ei täitnud omapoolseid raha maksmise kohustusi tähtaegselt, annab tunnistust sellest, et kostja viivitas nende kohustuste täitmisega. See asjaolu annab hagejale õigustuse nõuda temalt viivist ja seda ka Lepingus kokkulepitud määras. Hageja arvestuse kohaselt on peab kostja maksma viivist 2254.75 krooni. Viivise arvestuse on hageja esitanud. Viivise suurust, määra ja arvestuslikku õigsust kostja vaidlustanud ei ole. Hageja nõue viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus rahuldab selle. 4.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud, sealhulgas nii hageja menetluskulud (riigilõiv) kui ka asja läbivaatamiskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, st kostja. Sirje Lahesoo Kohtunik