KOHTUOTSUS (tagaseljaotsus) EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Sirje Lahesoo Otsuse tegemise aeg ja koht 03.aprill 2006.a Paide Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-06-3184 Menetlusosalise

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hageja hagi omal algatusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Menetlusdokumendid toimetati kostjale isiklikult allkirja vastu kätte (tl 35).

§ 407lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine.

1. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. 26.04.2005.a laenulepingu nr 93 (edaspidi Laenuleping) sõlmimisega võtsid pooled endale kohustused, mida kumbki oli kohustatud täitma. Hagi asjaolude kohaselt hageja oma lepingulised kohustused täitis, st andis kostjale 2000 krooni laenu tähtajaga kaks kuud. Kostja Tsiviilasi nr 2-06-3184 pidi hagejale saadud laenu tagastama alates 2005.a maikuust võrdsetes osades igakuuliste maksetena laenutähtaja jooksul, kusjuures laenu tagastamine pidi toimuma kostja töötasust kinnipidamiste teel. Töölepingu lõpetamisel pidi kostja tagastama laenu koheselt. Kostja seda kohustust ei täitnud. 10.05.2005.a lõpetas kostja töösuhte AS-ga Norma, kuid saadud laenu ta koheselt ja täies ulatuses ei tagastanud. Hagi asjaolude kohaselt on kostjal hagejale tagastamata 325.70 krooni laenu. Sellega on kostja rikkunud oma lepingulist raha maksmise kohustust, milline asjaolu annab hagejale õigustuse nõuda temalt selle kohustuse täitmist. Hageja nõue tagastamata laenu saamiseks on hagis nõutud ulatuses õiguslikult põhjendatud ja kohus rahuldab selle.
2. VÕS § 297 lg 1 kohaselt majandus- ja kutsetegevuses antud laenudelt tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb maksta intressi üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Laenulepingus on kostja võtnud endale kohustuse maksta hagejale laenu kasutamise eest intressi Laenulepingus kokku lepitud määras ja tingimustel. Seda kohustust pidi kostja nõuetekohaselt täitma. Hagi asjaolude kohaselt ei ole kostja intressi maksmise kohustust nõuetekohaselt täitnud. Kostjal on hagejale tasumata 19.50 krooni intressi. Sellega on kostja rikkunud lepingust tulenevat intressi maksmise kohustust, milline asjaolu annab hagejale õigustuse nõuda temalt selle kohustuse täitmist. Hageja nõue intressi saamiseks hagis nõutud ulatuses on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja kohus rahuldab selle.
3. VÕS §-de 113 lg 1 ja 94 lg 1 koosmõju kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda ka lepingus kokku lepitud intressimääras. Asjaolu, et kostja ei tasunud hagejale laenu Laenulepingus kokkulepitud suuruses ja tähtajal, annab tunnistust, et kostja on viivitanud rahalise kohustuse täitmisega. See asjaolu annab hagejale õigustuse nõuda temalt viivist Lepingus kokkulepitud määras. Hageja nõuab kostjalt viivist kokku 29.30 krooni. Viivise perioodi ja määra on hageja hagiavalduses kirjeldanud. Kostja ei ole hageja nõutud viivise määra, suurust ja arvestuslikku õigsust vaidlustanud. Hageja nõue viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses on õiguslikult põhjendatud ja kohus rahuldab selle. 5.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud, sealhulgas nii hageja kohtukulud (riigilõiv) kui asja läbivaatamiskulud (menetlusdokumentide kättetoimetamise kulu) pool, kelle kahjuks otsus tehti, st kostja. Sirje Lahesoo Kohtunik 2