1 Avalduse kohaselt puudutatud isikud on XXX.a. sündinud VS vanemad. Pere elas aadressil XXX. Avaldajale on saadetud Linnavalitsuselt märgukiri nr XXX, millest nähtub, et vanemad suhtuvad hoolimatult oma lapsesse. Hoolimatu suhtumine järeldus naabrite sõnul lapse nutust, arvati, et laps on tihti üksinda kodus. On selgunud, et vanemad ei olnud käinud 7-kuuse V lastearsti vastuvõtul, laps oli vaktsineerimata, tema tervislik seisukord oli mitterahuldav, millest järeldub vanema hoolimatus lapse tervisliku seisundi suhtes. 30.11.2007.a. kella 02.20 paiku toimetas politsei JK koos lapsega K vanaema juurde, sest kodus olid lapse vanemad alkoholi tarvitanud, mille tagajärjel puhkes tüli. Vanaema ütluste kohaselt oli alaealine V närvilise olekuga, näost valge ja värises, lapsel oli näha arm pea piirkonnas. Ta seletas, et JK kannatab elukaaslase VS poolse pideva füüsilise vägivalla all. 05.12.2007.a. Linnavalitsuse sotsiaalosakond teostas kella 11 paiku kodukülastuse VS olukorra väljaselgitamiseks. JK koos alaealise V kodus ei viibinud, vaid asus XXX, kus politsei andmetel toimus öösel so 04.12.2007.a. kaklus, mille tulemusena üks kodanik viidi haiglasse. Naabrite sõnul toimus korteris jooming ja laps nuttis terve öö. JK viibis sellel aadressil, kuna SS oli ta oma korterist välja visanud. Alaealisele osutati vältimatut sotsiaalabi ja ta võeti sotsiaaltöötajate poolt kaasa ja paigutati XXX Lastekodu varjupaika, kus ta viibib käesoleva ajani. 06.12.2007.a. külastasid lapse vanemad, kes olid mõlemad nähtavas alkoholijoobes, Keila valla sotsiaalteenistust. SS käitumises esines verbaalset agressiivsust, oli raskusi kõnelemisega ja ametnike selgituste mõistmisega. 12.12.2007.a. külastas SS Keila valla sotsiaalteenistust sooviga arutada oma alaealise poja elukorralduse küsimust. Ta väitis, et K ei viibi kodus vaid tarvitab koos tuttavatega alkoholi ega soovi elustiili muuta. Puudutatud isikult JK on tema esimese poja, XXX. sündinud K suhtes vanema õigused ära võetud. Puudutatud isikute seisukohad Puudutatud isik JK vaidleb avaldusele vastu ja soovib, et kohtu otsus oleks õiglane ja lapse huvides. JK selgituste kohaselt kodus on väga tihti tülid tema ja S.S vahel, mistõttu ta on olnud sunnitud kodust koos lapsega lahkuma. Kui on tekkinud mingi väljapääsmatu olukord ja et mitte tülitseda, läheb lapsega vanaema juurde. Kaks korda on neid vanaema juurde viinud ka politsei. Kord tüli hoos S.S viskas teda millegagi, mis asi see oli, ei mäleta. Ese tabas last, kes oli tema süles. Mõned korrad on seoses kodutüliga välja kutsutud politsei. J. Kuznetsova ei eita alkoholi tarvitamist ja seda ka koos S.S . On korra küsinud oma emalt raha seoses näopõletikuga, mis peale löömist oli ägenenud. Kinnitas, et ei teadnud lapse keskkõrvapõletikust midagi, kuna laps ei nutnud kunagi. Selgitas, et saab harva last lastekodus külastada, kuna töötab pikad päevad. Puudutatud isik SS vaidleb avaldusele vastu ja leiab, et lapse koht on kodus ja soovib ja suudab ise last kasvatada. Ei eita koduseid nn olmetülisid, seda, et viskas esimese ettejuhtuva asjaga JK, kuid ese tabas hoopiski last. Väidab, et alkoholi pruugib, kuid harva. Selgitas, et 05.12 oli tüli, otsustasid lahku minna. Kinnitas, et J käib vanaema juures tihti, ka öösel. Alaealise VS esindaja on arvamusel, et vanemaõiguste äravõtmine puudutatud isikutelt nende poja Vi suhtes on põhjendatud ja alus tõendatud. Kohtule 02.04.2008.a. esitatud arvamuse kohaselt leiab esindaja, et vanemad on suhtunud lapsesse hoolimatult ja seadnud sellega lapse ohtu. Lapsel puudus stabiilne ja turvaline kasvukeskkond. Arvamusest nähtuvalt ei olnud ema last lastekodus kordagi külastanud ega tundnud huvi tema käekäigu vastu. Isa on siiski last külastanud detsembris ja jaanuaris. Laps ise on eakohase arenguga rõõmsameelne laps. Vanematepoolse hoolimatuse tõttu on lapsel väljaravimata keskkõrvapõletik põhjustanud kuulmislanguse. Esindaja leiab, et vanemad, kes oma alkoholisõltuvuse, ükskõiksuse ja hoolimatuse tõttu on jätnud 1,5 aastase lapse üksinda, järelevalveta ning arsti abita, ei ole võimelised last kasvatama ega tagama talle turvalist elukeskkonda. Vanemad on jätnud täitmata oma esmased vanemakohustused so tagada lapsele turvalisus. Lapsel diagnoositud kuulmislanguse põhjustas keskkõrvapõletik, millele vanemad ei pööranud tähelepanu, Keskkõrvapõletikku loetakse üheks kõige suuremat valuaistingut tekitavaks haiguseks. 1,5 aastase lapse jätmist oma kõrvavaluga üksinda, sellele tähelepanu mittepööramist ja valu leevendamata jätmist käsitleb esindaja lapse julma kohtlemisena, mis koosmõjus teiste teguritega annab aluse vanemaõiguste äravõtmiseks. Vanemate käitumisest järeldub nende soovimatus hoolitseda lapse eest ja huvi puudumine tema käekäigu vastu. Puuduvad mõjuvad põhjused, miks nad ei saanuks täita oma vanemakohustusi. 2 Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 550 lg 1 p 2 kohaselt hagita menetluses lahendatakse perekonnaasjana vanema õiguste määramine lapse suhtes. Asjaolu, et XXX.a. sündinud VS vanemad on SS ja JK, on tõendamist leidnud Paldiski Linnavalitsuse sünniaktiga nr 2, milline on koostatud 14.02.2006.a. Seega on tegemist tänaseks juba 2 aastaseks saanud väikelapsega, kes vajab vanemate igakülgset tähelepanu, järelevalvet ja hoolitsust. Perekonnaseaduse § 50 lg 1 kohaselt on vanematel õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda ja lg 2 järgi kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Asja kohtuliku arutamise käigus on tuvastamist leidnud asjaolu, et lapse vanemad ei ole suutnud tagada oma pojale Vile turvalist kodu ega suutnud tema eest piisavalt hoolitseda. Paldiski Linnavalitsuse 19.09.2006.a. kirjast (t lk 12) nähtuvalt kostis JK korterist tihti lapse nuttu, millest võis järeldada, et laps on jäetud üksinda koju. Asja materjalidest nähtuvalt, on nimelt naabrid olnud need, kes pidevat lapse nuttu kuuldes on pidanud vajalikuks teavitata eestkosteasutust alaealise Vi olukorrast. Lapse pidev nutt, millele juba reageerivad naabridki, kinnitab kohtu hinnangul vaieldamatult vanemate hoolimatut suhtumist oma lapsesse. Et laps ei ole saanud oma vanematelt piisavat hoolitsust ja tähelepanu, kinnitab asjaolu, et lapsel on läbipõetud keskkõrvapõletiku tagajärjel tekkinud kuulmislangus ja häirunud kõneareng. Nimetatu on tõendamist leidnud väljavõttega SA Tallinna lastehaigla VS haigusloost nr XXX t lk 31) ja XXX Lastekodu 26.03.2008.a. kirjaga (t lk 35). Kohtule teadaolevalt on tänaseks lapsele teostatud kõrvaoperatsioon. Hoolimatust lapse suhtes näitab ka asjaolu, et väikelapsega ei käidud arsti vastuvõtul ei analüüside andmiseks ega vaktsineerimiseks. Lapse tervislik seisukord tema varjupaika paigutamisel oli mitterahuldav. Õige on alaealise Vi esindaja seisukoht, et kumbki vanem ei osutanud lapsele vajalikku hoolitsust ja jätsid ta üksinda, järelvalveta ja arstliku abita, seega ei täitnud nad vanema esmaseid kohustusi, tagada lapse turvalisus. Vanemad ei täitnud LkS § 3 sätestatud lastekaitse põhimõtet, seada igal pool esikohale lapse huvid ega ka § 8 sätestatud lapse sünnipärast õigust elule, tervisele, arengule, heaolule. Vanemad ei hoolinud lapse tervisest. Lapsel diagnoositud kuulmislanguse põhjustas keskkõrvapõletik, millele vanemad tähelepanu ei pööranud ega valu millegagi leevendanud. Kohus nõustub lapse esindajaga selles, et sellist vanemate käitumist tuleb pidada lapse julmaks kohtlemiseks, kuna keskkõrvapõletikku loetakse üheks kõige suuremaks valuaistinguks tekitavaks haiguseks. Seda, et vanemad ei ole suutnud väikelapsele tagada turvalist kodu, kinnitab vanemate eluviis. Lääne-Harju politseiosakonna andmetel on ajavahemikul 06.02.2002.a.-15.03.2003.a. SS karistatud väärtegude eest neljal korral (t lk 33). Asjaolu, et alaealise vanemad kuritarvitavad alkoholi, mille tagajärjeks on tülid ja peksmised, on tõendamist leidnud Lääne-Harju politseiosakonna teatega 30.11.2007.a. (t lk 9) kui ka tunnistajate A. A ja J.S ütlustega. Nimetatu järeldub ka puudutatud isikute endi kohtuistungil antud seletustest. Osundatud kuupäeval so 30.11.2007.a., asja materjalidest nähtuvalt oli vanaema sõnul V, kes toimetati politsei poolt koos emaga öösel tema juurde, närvilise olekuga, näost valge, värises ja pea piirkonnas oli arm, mis olevat tekkinud SS poolt visatud esemest. SS nimetatud asjaolu ei eita. Lapse tervislikku seisundit 30.11.2007.a. kajastab ka 03.12.2007.a. kodukülastusakt (t lk 11). Eeltoodule tuginedes on kohus seisukohal, et lapse isa SS seadis oma käitumisega reaalselt ohtu oma alla kahe aastase väikelapse elu ja tervise. Nimetatu annab alust järeldada, et SS oma äkilisuses ja JK oma oskamatuses last kaitsta, ei suuda tagada lapsele turvalist kasvukeskkonda. 03.12.2007.a. kodukülastusakti kohaselt (t lk 11) JK ema ja vanaema sõnul kannatab J.K elukaaslase so S.S füüsilise vägivalla alla. Ka toovat politsei J.K ühes lapsega alatihti vanaema juurde, kui S.S agressiivseks läheb. Eelnevast järeldub, et lapse vanemad ei ole suutelised tagama oma lapsele normaalseid elamis- ega kasvamistingimusi. Nii on ema koos lapsega 30.11.2006.a. kodust tüli tõttu lahkunud ja ööbinud AG elukohas XXX, kus toimus jooming, suitsetati ja kakeldi. Nimetatu on tõendamist leidnud Paldiski Linnavalitsuse sotsiaalosakonna kodukülastusaktiga nr 28 05.12.2007.a. (t lk 14) ja tunnistaja J.S ütlustega, kelle sõnul muuhulgas oli kõnealune korter räpane, puudusid voodiriided jne. Sotsiaaltöötajad, arvestades olukorda ja tingimusi, milles väikelaps viibis, otsustasid lapse perekonnast eraldada. Lastekaitseseaduse §-i 32 kohaselt vajab laps viivitamata abi, kui ta on tingimustes, mis ohustavad tema elu ja tervist. Hädaohus laps paigutatakse viivitamatult ohututesse tingimustesse ohu möödumiseni või hooldusküsimuse otsustamiseni, selleks tema vanemate või hooldajate nõusolekut küsimata. Arvestades eeltoodut, asub kohus seisukohale, et sotsiaaltöötajate sekkumine olukorras, mis ohustas lapse tervist ja 3 elu, oli põhjendatud ja lapse paigutamine XXX Lastekodusse (t lk 13) lapse huvides, kus talle sai tagatud eakohane kohtlemine, meditsiiniline järelevalve ning regulaarne toit. Kohus nõustub alaealise esindajaga, et kummagi vanema suhtumine lapse vajadustesse ja hoolitsusse ei ole olnud adekvaatne. Oma sõltuvuse tõttu alkoholist, ükskõiksusest ja hoolimatusest ei ole nad võimelised last kasvatama ega tagama talle turvalist keskkonda.
lg 1 p 1 kohaselt ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel võib kohus vanema õigused ära võtta, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel või p 3 järgi kohtleb last julmalt. Arvestades asja materjale ja eeltoodut, asub kohus seisukohale, et JK ja SS tuleb vanema õigused poeg Vi suhtes ära võtta, kuivõrd vanemad ei täida oma kohustusi poeg Vi kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel. Seda, et vanematel oleksid mõjuvad põhjused jätta oma alaealine poeg ilma vanemlikust hoolitsusest ja peres kasvamiseks, asja kohtuliku arutamise käigus tõendamist leidnud ei ole. Väikelapse jätmine alkoholisõltuvuses ja pidevalt tülitsevate vanemate kasvatamisele, kellel puuduvad ilmselt oskused ja ka normaalsed tingimused väikelapse eest hoolitsemiseks, ei ole lapse huvides ja seab ohtu lapse elu ja tervise. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole vanemad oma tegevuses lähtunud lapse huvidest vaid enda soovidest ja vajadustest. Üksnes asjaolu, et vanemad hetkel töötavad, ei anna alust arvata, et nad suudaksid lõplikult vabaneda alkoholiprobleemidest ja vägivallast peres ning tagada lapsele turvaline kodu ja tavapärane vanemlik hoolitsus ja tähelepanu. On usutav, et isa soovib oma poega kasvatada ja tema eest hoolitseda, mida kinnitab kas või asjaolu, et ta on last lastekodus külastanud mitmel korral (t lk 35), kuid on äärmiselt küsitav, kas ta suudab iseseisvalt lapse kasvatamisega toime tulla, arvestades tema senist eluviisi ja suhtumist perekonda.
lg 4 kohaselt kui vanemalt vanema õiguste äravõtmisel jääb laps ilma vanemlikust hoolitsusest, korraldab lapse elu eestkosteasutus. Kuivõrd alaealise Vi vanematelt on ära võetud vanema õigused, on laps jäänud ilma vanemliku hoolitsuseta ja seega tuleb alaealiste elu korraldada eestkosteasutusel, so Keila vallal.
järgi, kui vanem ei täida kasvatusasutuses viibiva lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus kasvatus- või eestkosteasutuse nõudel vanemalt välja elatise lapsele kasvatusasutuse kasuks, kus laps viibib. Avaldaja palub puudutatud isikutelt alaealise ülalpidamiseks välja mõista elatise 1800 kr kuus. Puudutatud isikud avaldaja nõudele vastuväiteid ei esitanud. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et laps viibib kasvatusasutuses alates 05.12.2007.a. on põhjendatud tema ülalpidamiseks elatis summas 1800 kr välja mõista nimetatud ajast alates vanematelt solidaarselt. Kohtukulu elatise nõudelt tuleb jätta kogu ulatuses solidaarselt vanemate endi kanda (TsMS §162 lg 1). Vastavalt TsMS § 478 lg 3 kohtumäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Jõustunud kohtumääruse ärakiri saata Paldiski Linnavalitsusele ja XXX Lastekodule, kus alaealine asub (
lg 5) Ene Tsefels Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.