lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.
lg 2 kohaselt määratakse elatis igakuise elatisrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.
lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest ning lapse ülalpidamine peab katma lapse igapäevased põhjendatud vajadused. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Kostja on nõus maksma poolte ühisele lapsele elatist 2175 krooni. Kohus loeb põhjendatuks ja vajalikeks järgmised igakuised kulutused lapsele: eluasemekuludele 500 krooni, toidule 1685 krooni, tervishoiule 152 krooni, hügieenitarvetele 484 krooni, riietele ja jalanõudele 1065 krooni, lapsehoidjale 800 krooni ja sidekuludele 50 krooni. Lapse ülalpidamine peab katma lapse igapäevased põhjendatud vajadused. Seega ei ole põhjendatud arvestada 1,5 aastase lapse kulutuste hulka transpordi kulud summas 600 krooni. Lahti seletamata ja tõendamata on muud vältimatud igakuised püsikulutused summas 1124 krooni. Igakuise elatise alla ei käi kasvuportfellile tehtavad kulutused. Seega kulub kohtu hinnangul poolte alaealise poja ülalpidamiseks 4736 krooni kuus ning kummagi poole kanda jääb 2368 krooni. Eeltoodust tulenevalt, hinnates kohtule esitatud tõendeid ning lähtudes kummagi vanema kohustusest ülal pidada oma alaealist last, lapse vajadusi, peab kohus käesoleval ajal põhjendatuks kostjalt välja mõista ühe lapse ülalpidamiseks 2368 krooni kuus. Kohus ei saa käesoleval ajal elatise väljamõistmisel arvestada asjaoluga, et kostjal sünnib koheselt teine laps, kuna laps on käesoleval ajal sündimata. Elatis kuulub kostjalt välja mõistmisele alates kohtuotsuse tegemisest, s.o alates 11.06.2008. a.
lg 3 alusel võib kohus huvitatud isiku nõudel vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel elatise suurust muuta. Menetluskulud Riigilõivuseaduse § 22 lg 2 kohaselt on hageja elatise nõudmise hagis vabastatud riigilõivu tasumisest. Eesti Vabariigi kasuks kuulub kostjalt TsMS § 179 lg 1 alusel väljamõistmisele riigilõiv mille tasumisest oli hageja vabastatud. Kooskõlas TsMS § 129 lg 2 seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Seega on hagihind 21 312 krooni (9 x 2368 = 21 312). Riigilõivuseaduse 56 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasutakse hagihinnalt 21 312 krooni riigilõivu 1500 krooni. Maie Seppo kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.