KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Heino-Vello Pihlak Otsuse tegemise aeg ja koht 31. märtsil 2006.a Paide kohtumajas Tsiviilasja number 2-06-4402 Tsiviilasi

) §dele 8 lg 2; 76 lg 1; 100; 101 lg 1 ja p 6; 108 lg 1 ning tsiviilkohtumenetluse seadustikule (TsMS) §-dele 162 lg 1 ja 173 lg

1. Hageja on nõus kirjaliku menetlusega. Menetluse käik Kostjale on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise teade väljastatud hagiavalduses antud aadressil, millised on kostjale edastatud posti teel. Kostjale anti võimalus kirjalikuks vastamiseks 14 päeva kättesaamisest. Kättesaamise aeg oli 10.03.2006.a. Kostja kirjalikku vastust ei ole esitanud ega ole seda teinud senini, veel ei ole teatanud ka esinevatest mõjuvatest takistustest tagaseljaotsuse tegemise ajani. Kostjat on hoiatatud tagaseljaotsuse tegemise võimalusest. Tsiviilmenetluse seadustiku (TsMS) §-i 407 lg 1 kohaselt võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Tagaseljaotsuse võib
2. lõike kohaselt
3. lõikes nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused Tuginedes dokumentaalsetele tõenditele leiab kohus, et hagi on seaduslik ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Vastavalt TsMS §-le 444 lg 1 põhjendavas osa märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Liitumislepingutega (tl 6-8) ja arvetega (tl 9-11) on hageja põhjendanud oma nõuet, mida kostja ei ole vaidlustanud. Kohus on seisukohal, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele hageja poolt parandatud nõude ulatuses. Kostja ei ole võetud kohustust täitnud. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg ja viivis. Alates 01.07.2002.a reguleerib võlasuhetel põhinevaid kohustusi võlaõigusseadus, mille § 100 sätestab kohustuse rikkumise, milles kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine.

§ 108

lg 1 alusel on õigus nõuda rahalise kohustuse täitmist selle rikkumisel.

§ 76

lg 1 alusel tuleb kohustus täita vastavalt lepingule.

§ 101lg 1 p 6 alusel on kohustuse rikkumise korral õigus nõuda viivist. Ts

MS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud, mis 2 omakorda on menetluskulu. Hageja on tasunud riigilõivu 650 krooni. Tsiviilasja menetlemisel tegi kohus riigivahendite arvelt kulutusi hagimaterjali kättetoimetamiseks 22.50 krooni. Nimetatud kulutus on käsitletav asja läbivaatamise kuluna, milline tuleb riigituludesse sisse nõuda. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsuse tegemisel juhindub kohus TsMS §-dest 143 p 4; 162 lg 1 ja 2; 173 lg 1; 178 lg 1; 407 lg 1, 3; 415; 416 lg 1, 2; 438; 442 lg 1-6, 8; 444 lg 1; 453 lg 2, 456 lg 3. Heino-Vello Pihlak Kohtunik 3