KOHTUOTSUS (tagaseljaotsus) EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Sirje Lahesoo Otsuse tegemise aeg ja koht 28.märts 2006.a Paide Tsiviilasja number 2-05-21423 Tsiviilasi Albu valla hagi

§ 271

kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).

§ 292

lg 1 kohaselt lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu Tsiviilasi nr 2-05-21423 üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega). Samad põhimõtted kehtisid ka võlasuhte tekkimise ajal kehtinud Elamuseaduse §-des 28 lg 1 ja 37 lg 1-

1. 01.02.2001.a poolte vahel sõlmitud eluruumi üürilepingu nr 18 alusel andis hageja kostjale kasutamiseks eluruumi xxxx xxxxxx xxxx, kostja omakorda kohustus maksma hagejale eluruumi kasutamise eest tasu (üüri) 4 krooni/m2, st 265.60 krooni kuus, samuti tasuma üüritud eluruumis kasutatud soojusenergia eest 11 krooni/m2, st 730.40 krooni kuus. Üürilepingu p 4.
2. alusel muutis hageja iga kütteperioodi alguses üüri ja soojusenergia maksumust vastavalt Albu Vallavalitsuse kehtestatud hindadele ning teavitas uutest hindadest elanikke, sealhulgas ka kostjat. Vastavalt kehtestatud hindadele esitas hageja kostjale arved üüri ja soojusenergia eest tasumiseks. Kostja tasus üüri ja soojusenergia eest vaid osaliselt. Perioodil veebruar 2001.a kuni oktoober 2005.a on kostjal tasumata üür ja maksmata soojusenergia eest kokku 14 725.86 krooni. Sellega on kostja rikkunud oma üürilepingust tulenevat raha maksmise kohustust, milline asjaolu andis hagejale õigustuse nõuda temalt selle kohustuse täitmist. Kuna kostja, vaatamata hageja sellekohasele nõudele, oma lepingulist raha maksmise kohustust vabatahtlikult ei täitnud, on hageja õigustatud nõudma temalt selle kohustuse täitmist kohtu kaudu. Hagiavalduses nõutud üüri ja soojusenergia võlgnevuse suurust kostja vaidlustanud ei ole. Hageja nõue tasumata üüri ja soojusenergia eest tasu saamiseks on õiguslikult põhjendatud ning kohus rahuldab selle hagiavalduses nõutud ulatuses.
3. Võlaõigusseaduse (

) 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Sama põhimõte olid sätestatud ka võlasuhte tekkimise ajal kehtinud Tsiviilkoodeksi § 173 lg-s 1. 14.01.2001.a Lepingu nr 205 „Kommunaalteenuste osutamise kohta“ (edaspidi Leping) sõlmimisega võttis hageja oma vallaasutuse kaudu kohustuse varustada kostjat ühisveevärgist külma veega aadressil xxxxx xxxx xxxxx, sealt ühiskanalisatsiooni abil ära juhtima heitvee, selle puhastama ning korraldama prügiveo. Kostja kohustuseks oli tasuda osutatud teenuste eest vastavalt kehtestatud hindadele Lepingus kokkulepitud korras ja tähtajaks. Hagi asjaolude kohaselt ei ole kostja tasunud Lepingu alusel saadud teenuste eest tähtaegselt ja täies mahus. Kostjal on hagejale Lepingu alusel tasumata ajavahemikus veebruar 2001.a kuni oktoober 2005.a kasutatud teenuste eest kokku 8020.15 krooni. Sellega on kostja rikkunud oma lepingulist rahalist kohustust, mistõttu hageja on õigustatud nõudma temalt nende kohustuste täitmist (

§ 101lg 1 p 1).

Hageja nõue rahalise kohustuse täitmiseks on hagi asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus rahuldab selle hagis nõutud ulatuses. õiguslikult põhjendatud ning tuleb hagis nõutud ulatuses kostjalt välja mõista.

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Käesoleva tsiviilasja menetlust alustati enne 01.01.2006.a. Seega tuleb menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kohaldada kuni 01.jaanuarini 2006.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 60 lg 1 kohaselt mõistetakse hagi rahuldamise korral hageja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud välja kostjalt. Hageja tasus hagiavalduse esitamisel 1750 krooni riigilõivu (tl 30). Vajadus teha sellises ulatuses kulutusi riigilõivu tasumiseks tulenes kulutuse tegemise ajal kehtinud seadusest. Sellest tulenevalt on hageja kulutus riigilõivule vajalik ja põhjendatud ning tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
3. Tsiviilasja menetlemisel tegi kohus riigi vahendite arvelt 60 krooni kulutusi menetlusdokumentide kättetoimetamiseks. Tegemist on asja läbivaatamiskuluga enne 01.01.2006.a kehtinud TsMS § 52 p 5 mõttes, milline tuleb kostjalt riigituludesse välja mõista. Sirje Lahesoo Kohtunik 2