KOHTUOTSUS (tagaseljaotsus) EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Pärnu Maakohus Sirje Lahesoo Otsuse tegemise aeg ja koht 15.mai 2006.a Paide Tsiviilasja number 2-06-5101 Tsiviilasi Balti Investeering

) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hageja hagi omal algatusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Menetlusdokumendid on kostjale isiklikult allkirja vastu kätte antud (tl 25).

§ 407lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine.

2. Pooled sõlmisid 03.08.2005.a tarbijakrediidilepingu (edaspidi Leping) võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 mõttes. Pooled leppisid kokku, et Lepingule kohaldatakse Balti Investeeringute Grupi Pank AS-i Krediidilepingute üldtingimusi nr S 1.0 (edaspidi Üldtingimused). VÕS § 76 lg 1 kohaselt pidid pooled endale Lepinguga võetud kohustusi täitma vastavalt Lepingule. Hagi asjaolude kohaselt, millised

§ 407

lg 1 kohaselt loetakse kostja poolt omaksvõetuks, rikkus kostja poolte vahel sõlmitud Lepingust tulenevaid rahalisi kohustusi (krediidi tagastamine, intressi maksmine). Sellest tulenevalt on hageja VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel õigus- Tsiviilasi nr 2-06-5101 tatud nõudma kostjalt nende kohustuste täitmist. Hageja nõue tagastamata krediidisumma ja sissenõutavaks muutunud tasumata intressi saamiseks hagis esitatud ulatuses on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. 3. Asjaolu, et kostja ei täitnud tähtaegselt oma lepingulisi rahalisi kohustusi, st viivitas kohustuste täitmisega, annab hagejale VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt õigustuse nõuda kostjalt viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kuni 31.12.2005.a kehtinud VÕS § 113 lg 1 kohaselt juhul, kui lepinguga oli ette nähtud kõrgem intressimäär kui VÕS §-s 94, loeti viivisemääraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub 7% aastas. Alates 01.01.2006.a kehtiva VÕS § 113 lg 1 kohaselt juhul, kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on hagiavalduses viivise arvestust seisuga 09.03.2006.a põhjalikult kirjeldanud. Kostja ei ole viivise suurust ega selle arvestuslikku õigsust vaidlustanud. Hageja nõue viivise saamiseks seisuga 09.03.2006.a on hagis esitatud ulatuses õiguslikult põhjendatud ja kohus rahuldab selle. 4.

§ 367

kohaselt on hageja õigustatud hagis esitama viivisenõude koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõue viivise saamiseks alates 10.03.2006.a kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni määras 42,84% tagastamata krediidisummalt aastas on õiguslikult põhjendatud ja kohus rahuldab selle.

1. Lepingu sõlmimisega aktsepteeris kostja, et Üldtingimuste p-des 5.
2. ja 8.
3. sätestatud eelduste esinemisel on ta kohustatud maksma hagejale leppetrahvi ning hageja nõudmisel hüvitama ka võla sissenõudmisega ja muude kirjalike teadete saatmisega seotud kulud. Leppetrahvi suuruse ja võla sissenõudmisega seotud kulude suuruse kujunemist on hageja hagiavalduses kirjeldanud. Kostja ei ole vastuväiteid esitanud. Hageja nõue leppetrahvi saamiseks ning võla sissenõudmisega seotud teadete saatmise kulude hüvitamiseks hagis nõutud ulatuses on õiguslikult põhjendatud ja kohus rahuldab need. 6.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud, sealhulgas nii hageja kohtukulud (riigilõiv) kui asja läbivaatamiskulud (menetlusdokumentide kättetoimetamise kulud) pool, kelle kahjuks otsus tehti, st kostja. Sirje Lahesoo Kohtunik 2