Obsah (5)

§ 30§ 396§ 100§ 101§ 113

HARJU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-07-48168 Otsuse kuupäev 20. juuni 2008.a. Kohtunik Tiia Mõtsnik Kohtuasi Menetlusosalised ja nende esindajad VThagi JLvastu võlgnevus

§ 30

lg 1 kohaselt leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Kohus leiab, et hageja poolt kohtule esitatud võlakirju tuleb käsitleda võlatunnistusena, milles võlgnik tunnistab kohustuse olemasolu hageja eest, mis tuleneb pooltevahelisest laenulepingust. 3

§ 396

lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik ( laenuandja) andma teisele ( laenusaajale) rahasumma või asendatava asja ( laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kohus leiab, et hageja poolt kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega on tõendatud, et kostja võlgneb hagejale hagiavalduses nõutud summa 135 000 krooni. Antud tõenditega on üheselt tõendatud, et kostja on hagejalt saanud laenuna 105 000 krooni ja 30 000 krooni. Nimetatut on kostja omakäeliselt kinnitanud 18.04.2005.a. ja 01.11.2005.a. võlakirjades. Kostja ei ole vaidlustanud oma allkirju antud võlakirjadel. Kohus leiab, et kostja ei ole esitanud kohtule mingeid tõendeid selle kohta, et ta oleks hagejalt laenuna saadud rahasummad hagejale tagasi maksnud. Kostja ei ole omapoolsete tõenditega ümber lükanud võlakirjades märgitud rahasummade saamist. Kohus on seisukohal, et antud asjaolu tõendamiskoormis lasub kostjal. Kohus märgib, et kostja vastuväide hagile, mille kohaselt võttis hageja sõprade käest laenu ja palus kostjal kirjutada võlakiri, et sõbrad talle raha laenaksid ning kostja oleks seega talle nagu tagatiseks, ei ole usutav ja on tavaloogikaga vastuolus. Kohus leiab, et kostja vastuväited hagile, nagu oleks kostja hagejat abistanud elukorraldusel ja hageja võlgneks kostjale mingeid rahasummasid, ei oma asja lahendamisel tähendust. Kui kostjal on mingeid väidetavaid nõudeid hageja vastu, on tal õigus esitada need kohtule iseseisva hagina, märkides selles oma selge nõude ja hagi aluseks olevad asjaolud ning esitades kohtule tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid. Käesolevas vaidluses kostja eespool nimetatud vastuväited hagile asjakohased ei ole, millest tulenevalt jätab kohus need tähelepanuta.

§ 100

alusel on võlakohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et asjas on tõendamist leidnud, et kostja ja saanud hagejalt laenulepingu alusel raha kokku summas 135 000 krooni, mida ta ei ole hagejale tagasi maksnud ning hagejal on õigus kostjalt nõuda antud kohustuse täitmist. Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka viivised 130 000 krooni.

§ 101

lg 1 p 1 ja 6 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist, kui võlgnik on kohustust rikkunud.

§ 113lg 1 ( kuni 01.01.2006.a.

redaktsioonis) sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sisenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s

1. sätestatud intressimäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kostja 18.04.2005.a. võlakirjas viitab kostja hageja ja kolmanda isiku vahelise laenulepingu tähtajale ja punktile 5.
2. Kohus nõustub hagejaga, et antud laenusuhte puhul kuulub viivise määra osas kohaldamisele vastavalt võlakirjas märgitule hageja ja AK vahelises laenulepingus nr 2645 kokkulepitud viivisemäär. Kohus leiab, et kostja on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendanud oma sellekohast tahet võlakirjas. Seega kohustus kostja hagejale laenu summas 130 000 krooni tagastama hiljemalt 18.10.2005.a. Selle kohustuse täitmatajätmisel kohustus 4 kostja maksma ka viivist 2% päevas. Kohus ei nõustu hagejaga selles, et põhivõlgnevuseks, millele lisandub viivis 2 % päevas tasumata summalt iga viivitatud päeva eest oleks 135 000 krooni. Kohus leiab, et 05.11.2005.a. võlakirjas summas 30 000 krooni ei ole antud viivise määras kokku lepitud. Seega on hagejal õigus viimati nimetatud võlakirja alusel nõuda kostjalt viivise tasumist seaduses sätestatud suuruses. 18.04.2005.a. võlakirjas märgitud laen muutus sissenõutavaks 19.10.2005.a., millest tulenevalt on kostja viivituses antud võla tasumisega 1006 päeva. 05.11.2005.a. võlakirjas märgitud laen muutus sissenõutavaks 02.01.2006.a., millest tulenevalt on kostja viivituses antud võla tasumisega 932 päeva. Hageja on hagiavalduses vähendanud viivise nõuet ja palunud viivist välja mõista kokku 130 000 krooni. Kohus leiab, et kuivõrd tasumisele kuuluv viivis ületaks oluliselt hageja poolt kostjalt hagiavalduses nõutut, siis kuulub hageja nõue rahuldamisele ja kostjalt tuleb välja mõista viivis summas 130 000 krooni. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele täies ulatuses. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 173 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Tiia Mõtsnik Kohtunik 5