Avalduse asjaolud. 09.04.2008 Harju Maakohtule esitatud avalduse kohaselt on AS vanemliku hoolitsuseta laps, tema ema OS on probleemse lapsevanemana arvele võetud 2004 aastal, tema arusaamised elust, kohustustest ja lastekasvatusest ei ole küllaldased. Lapse emal on tervisehäire tõttu madalad vanemlikud ja sotsiaalsed oskused ning tal puuduvad sisemised ressursid tütrele sobiva kasvukeskkonna loomiseks. AS kahe vanema lapse XXX sündinud L ja XXX. sündinud M kasvatamises ei ole ta samuti osalenud. OS kooselu lapse isa S G (C) kujunes probleemseks, sest viimane kuritarvitas alkoholiga ja kasutas füüsilist vägivalda. 2007 a märtsis lahkus OS lapsega kodunt ja sai peavrju XXX alates 17.07.1007 on ta elanud sotsiaalmaja varjupigas. OS palus paigutada laps laspe varjupaika, last on külastanud kümnel korral, lapse käekäigu vastu huvi tundmata. Lapse isa ei ole lapse vastu mingusugust huvi näidanud. Avaldaja palub ära võtta SG(C) ja OS vanema õigused tütre AS suhtes PkS § 54 lg 1 p 1 alusel. Lapse esindaja arvamus. OS puudub elukoht, ka töökohti ta ei pea. Tema elukorraldus on ebastabiilne ning eluga ja lapse eest hoolitsemisega toimetulekuvõime on madal. OS on paiguti olnud ema ja lapse varjupaigas, kuid oma isikuomaduste (ennekõike hügieenipidamatuse ja korratuse) tõttu ei ole seal kaua püsinud. Alates 2007.a. suvest elab sotsiaalmaja-varjupaigas. OS on kalduvus sõlmida juhusuhteid alkoholi tarvitavate meestega ja seetõttu lahkuda varjupaigast mitmeks päevaks. OS suhtes läbiviidud sotsiaaltöö ei ole tulemusi andnud O soovimatuse tõttu. Tema suhtes läbiviidud klienditöö kokkuvõttest nähtub, et tal puudub võime lapse eest hoolitsemiseks väheste vanemlike oskuste ja valmisoleku puudumise tõttu. SG asukoha kohta andmed puuduvad. Samas on teada, et ta ei ole alates lapse sünnist tundnud lapse käekäigu vastu huvi ega andnud lapsele ülalpidamist. SG suhted OS olid pingelised ennekõike SG alkoholilembuse tõttu, aga samuti tema kalduvuse tõttu kasutada vägivalda. Lapse esindaja leiab, et kirjeldatud olukorras ei ole A kohta, kus oleks tagatud talle vajalikud kasvutingimused. Ema suhtumine lapse vajadustesse ja hoolitsusse ei ole adekvaatne. Ema senine käitumine ei anna alust veendumuseks, et talle vanemaõiguste säilitamine oleks lapsele ohutu. Toimetulekuoskuste puudumise, tervisliku seisundi, samuti isikuomaduste tõttu ei ole ta võimeline last kasvatama ega tagama talle turvalist elukeskkonda. A viibib alates 2.07.2007.a. lastekeskuses. Käesolevaks ajaks on Arina terve ja rõõmsameelne tüdruk. Ema külastas last viimati 17.09.2007.a., isa pole kordagi külastanud. Lastekodus on A tagatud stabiilne, turvaline ja tema eale vastav kasvukeskkond, mida ema ja isa talle ei suuda võimaldada. Vaidluses on m.h. OS omaksvõtuga leidnud tõendamist, et O. S ei täitnud oma kohustusi lapse kasvatamisel. O. S on ise nõustunud vanemaõiguste äravõtmisega. OS vanemaõiguste äravõtmine A suhtes vastab lapse huvidele. SG kohta puuduvad igasugused andmed, tema huvipuudus lapse käekäigu vastu on pikaajaline, mistõttu on põhjendatud vanemaõiguste äravõtmine ka tema suhtes. Lapse õiguste konventsioonis märgitakse, et lapse isiksuse täielikuks ja harmooniliseks arenguks peab laps kasvama perekonnas, kus õnne, armastuse ja üksteisemõistmise õhkkonnas valmistatakse teda põhjalikult ette iseseisvaks eluks ühiskonnas. A on paigutatud põhjendatult lastekodusse, kus tal on tagatud eakohane kohtlemine, meditsiiniline järelevalve ning regulaarne toit. On vähetõenäoline, et ema suudaks A pakkuda lastekoduga samaväärset hooldust ja järelevalvet. Lapse huvides on välistada olukord, kus ema võib oma suva järgi korraldada lapse elu, kui ta ei suuda adekvaatselt korraldada oma elu. Seega on vanemaõiguste äravõtmine OS põhjendatud. Tallinna linna esindaja avaldas kohtuistungil, et on olemas inimesed, kes A eest hoolt kandma hakkavad. A lapsendada sooviv perekond on olemas ning vanemaõiguste äravõtmine loob õigusliku võimaluse lapse lapsendamiseks. Vastavalt Lastekaitse seaduse § 9 lg-le 1 on igal lapsel õigus oma vanematele ja hooldamisele oma vanemate poolt. Esindaja on seisukohal, et olukorras, kus lapse lapsendamine sõltub üksnes vanemaõiguste äravõtmisest ja mitte lapsendajate puudumisest, on lapse huvides anda neile võimalus elada edaspidist elu perekonnas. Eeltoodud põhjendustel toetab lapse esindaja Tallinna linna avaldust ja palub kohtul see rahuldada. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et avaldus on põhjendatud ja tõendatud ning tuleb rahuldada vanema õiguste äravõtmise osas. Kooskõlas Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 550 lg 1 p 2 kohaselt vanema õiguste määramise lapse suhtes ja lapsega suhtlemise korraldamine, vaatab kohus läbi hagita menetluses.
kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse § 54 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel vanema õigused ära võtta, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastavate toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel, kuritarvitab vanema õigusi või kohtleb last julmalt, lg 4 kohaselt kui vanem avaldab muul viisil lapsele kahjuliku mõju. Kohus juhindub asja läbivaatamisel ka lastekaitseseaduse § - dest 27, 28, 31, sotsiaalhoolekandeseaduse § 25 ning lapse õiguste kaitse konventsiooni artiklist 9, 19. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et XXX sündinud AS bioloogilised vanemad on OS ja SG(C). Vanema õiguste äravõtmine kui rangeima abinõu kohaldamine eeldab vanema sellist käitumist, mille tulemusena on ohustatud lapse elu, tervis, tema seadusega kaitstud huvid ning vanema suhtes muud kasutuselevõetud abinõud ei ole osutunud küllaldaseks või ei ole kasutamine võimalik.
lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Avalduse kohaselt mõjutab lapse ema ebaadekvaatne käitumine last ning võib asetada lapse tingimustesse, mis ohustavad tema elu ja tervist, see omakorda kahjustab last. Lapse isa ei ole tema vastu ning tema käekäigu üle mingisugust huvi üles näidanud. Kohus on ära kuulanud nii avaldaja kui puudutatud isiku OS esitatud avalduse asjaolude osas. OS avaldas ärakuulamisel arvamust ei ta ei soovi oma last ise kasvatada ning nõustus esitatud avalduse asjaoludega . Kohus, arvestab eestkosteasutuse arvamusega, lapse esindaja seisukohaga ja tsiviilasja materjalidega, olles ära kuulanud OS ning leiab, et vanema õiguste äravõtmine OSj a SG(C) lapse A suhtes on piisavalt tõendatud ja põhjendatud. OS on ise kohtuistungil avaldanud suutmatust ja tahtmatust korraldada oma tütre elu, Tallinna Linnavalitsuse Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti Tallinna Perekeskuse polt on läbi viidud klienditöö OS eesmärgiga välja selgitada, kas viimane on võimeline iseseisvalt A kasvatama ja täitma vanemlikke kohustusi. Selgitati välja, et tal on vaimse häire tõttu madalad vanemlikud ja sotsiaalsed oskused ning puuduvad sisemised ressursid A sobiva kasvukeskkonna loomiseks Ka lapse isa ei ole avaldanud soovi osaleda tütre kasvatamisel. Tallinna Sotsiaaltöökeskusest on avaldatud arvamust, et OS on ebastabiilse käitumisega ja majanduslikult toimetulematu, puudub oskus planeerida rahalisi vahendeid ning aega, suutmatus pidada korda isiklikes asjades ja jälgida hügieeni. Tallinna Linnavalitsuse Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti Lastekodu teatise nr 5 – 36/83, 18.01.2008 kohaselt on OS väga ükskõikne külastuskäikude ajal lapse suhtes, viimane külastuskäik oli 2007 septembris ja lapse isa ei ole kordagi last vaatamas käinud. XXX teatise nr 1-15, 12.07.2007 kohaselt OS puudub oskus lapsega suhelda ja teda rahustada, rahustamiseks plaksutas lapse näo eest käsi ja tegi imelikke hääli. Mustamäe Haiglas läbiviidud uuringute järgi oli laps poole aastaselt oma ea kohta vähe arenenud ning häiritud närvisüsteemiga. Seega on piisavalt tõendeid, et lapse ema OS ja isa SG(C) on jätnud vanemliku hoolitsuseta oma alaealise lapse, mis aga ei ole lapse huvides. Esitatud tõendeid hinnates on võimalik hinnata, et tekkinud olukord ei ole ajutine vaid püsiv ja seega on tõendatud PkS § - st 54 lg 1 p 1 toodud alus vanema õiguste äravõtmiseks. Liili Lauri Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.