) § 206 lg 2). Hagist loobumine ei kahjusta avalikku huvi. Hagist loobumise vastuvõtmist takistavaid muid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus võtab hageja loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse.
kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. 2. Kohus on seisukohal, et kostja menetluskulude väljamõistmise taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
lg 4 mõtte kohaselt kui hageja hagist loobub, mõistab kohus kostja taotlusel menetluse lõpetamise määrusega kostja menetluskulud välja hagejalt, välja arvatud juhul, kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Tsiviilasi nr 2-06-925 Osundatud sätte mõttest tulenevalt on kohus õigustatud hagist loobumise korral jätma kostja menetluskulud hagejalt välja mõistmata vaid juhul, kui hagist loobumine toimus põhjusel, et kostja pärast hagi esitamist rahuldas hageja nõude. Käesolevas asjas selliseid asjaolusid ei esine – hageja ei loobunud hagist mitte seetõttu, et kostja oleks tema nõude kohtumenetluse ajal rahuldanud, vaid põhjusel, et tal ei õnnestunud leida tõendeid oma nõude tõendamiseks. Seega puuduvad alused kostja menetluskulude väljamõistmata jätmiseks. Kohus on seisukohal, et hageja peab kandma kostja menetluskulud (esindaja kulud). 3.
lg 4 kohaselt võib kohus asja menetluse lõpetamisel hagist loobumise tõttu menetluse lõpetamise määruses ette näha ka menetluskulude rahalise suuruse. Kostja palus hagejalt välja mõista 4248 krooni oma esindaja kulusid. Taotlusele on lisatud kohtukulude nimekiri ning kostjale esitatud arve nr 45/06 esindaja kulude tasumiseks menetluskulude nimekirjas märgitud summas (tl 63-64). Hageja arvates on kostja esindaja kulu hagihinnaga võrreldes ebamääraselt suur. Lisaks oli hageja kohtusse pöördumine tingitud just kostja eelnevast kohtuvälisest hoolimatusest tema vastu suunatud nõudele ning seoses sellega on hageja niigi kaotanud 1400 krooni hagi esitamisel tasutud riigilõivu. Kohus on seisukohal, et kostja esindaja kulud on tsiviilasja keerukust ja esindaja töö mahtu arvestades mõistlikud ja põhjendatud. Tsiviilasja materjalid kinnitavad kostja esindaja tegevust kohtukulude nimekirjas kirjeldatud viisil. Asjaolu, et hageja väidetavalt kostja hoolimatust käitumisest tulenevalt pidi pöörduma kohtusse ning on juba selle tõttu niigi kaotanud 1400 krooni hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu näol, ei muuda iseenesest kostja menetluskulude suurust põhjendamatuks ega mittevajalikuks. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kindlaks, et hageja kannab kostja menetluskulu (esindaja kulu) 4248 krooni ulatuses. 4. Kohus peab vajalikuks juhtida hageja tähelepanu asjaolule, et alates 01.01.2006.a kehtiva
lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Seega on hagejal õigus taotleda hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist pooles ulatuses, st summas 700 krooni. 5. Käesolevas tsiviilasjas on riigi vahendite arvel tehtud 101.57 krooni kulutusi menetlusdokumentide kättetoimetamiseks menetlusosalistele. Tegemist on asja läbivaatamiskuluga
Nimetatud kulud kaasnesid hageja esitatud hagiavalduse menetlemisega ning arvestades, et hageja loobus hagist, mille menetlemiseks asja läbivaatamiskulud on kantud, kannab tema nimetatud kulu täies ulatuses. Sirje Lahesoo Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.