2-06-15640/10

(5)2006 elektronkirjaga, et soovib alustada seadmete demontaaži, kuid ruumid, kus seadmed asuvad, on suletud. Kostja hageja kirjadele ei vastanud. Hageja kasutas tootmiseks … renditud seadmeid. Need seadmed oli … liisinud …. Hageja sõlmis

1. aprillil 2006 uue rendilepingu, kuid ei saanud tootmist alustada, kuna kostja ei võimalda hagejale ligipääsu endistele ruumidele seadmete demonteerimiseks ja äraveoks. Hageja leiab, et kostjal ei ole õigust takistada seadmete väljaviimist renditud ruumidest peale rendilepingu ülesütlemist ning kostja valdab hageja asja ilma õigusliku aluseta. Kostja tegevuse tõttu ei saa hageja jätkata tootmistegevust ning seeläbi on hagejale tekitatud majanduslikku kahju. Hageja esitas
2. aprilli 2006 tähitud kirjaga kostjale pretensiooni, milles nõudis juurdepääsu renditud ruumidele
3. aprillil 2006 kell 9.00, et korraldada seadmete demontaaž ja äravedu. Kostja juurdepääsu ei võimaldanud, lubas vaid hageja töötajatel isiklikud asjad ära võtta. Pretensioonile vastas kostja, et tal ei ole hageja seadmetega mingit pistmist. Hageja esitas kostjale
4. mail 2006 tähitud kirjaga teistkordselt pretensiooni, et kostja tagaks
5. mail 2006 kell 9.00 juurdepääsu rendiruumidele seadmete demontaažiks ja äraveoks. Kostja hagejale juurdepääsu jällegi ei võimaldanud. Kostja vastas hageja pretensioonile, et seadmete väljavedu kostja pädevusse ei kuulu. Hageja arvates on kostja ruumide omanik ja seega on ligipääs nendele ruumidele kostja otsustada. Hageja leiab, et ta on ammendanud kõik võimalused oma vara kättesaamiseks läbirääkimiste teel. Hageja palub välja nõuda kostja ebaseaduslikust valdusest hageja tootmisvahendid – ekstruuder ja 9 kudumistelge. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja on oma väidete kinnitamiseks esitanud järgmised tõendid: liisinguleping nr 0048004L (t.l.3-6), seadmete rendileping (t.l.-7-10), rendileping nr SS-1 (t.l.-11-15 ja 26-29), teade võlgnevuste puudumise kohta (t.l.-16,17), vastus
6. aprilli 2006 pretensioonile (t.l.-21), vastus
7. mai 2006 pretensioonile (t.l.-22), E-kiri
8. märtsist 2006 (t.l.-23), E-kiri
9. aprillist 2006 (t.l.-24), E-kiri
10. märtsist 2006 (t.l.-25), pretensioon
11. aprillist 2006 (t.l.-30,31), pretensioon
12. maist 2006 (t.l.-32), ettepanek
13. juunist 2007 (t.l.-96). Kostja vastus Viru Maakohtule
14. detsembril 2006 esitatud vastuses hagiavaldusele kostja hagi ei tunnista. Kostja väitel ei ole … kunagi kudumistoodete valmistamisega tegelenud ning samuti ei ole ta selle tegevuse jaoks vajalike seadmete valdaja. Kostja poolt rendile antud tootmispindadel, asukohaga …, tegutseb alates
15. aasta suvest …. Hageja on sellest asjaolust teadlik. Kostja teatab, et sõlmis hagejaga ruumide rendilepingu, kuid hageja osutus pahauskseks partneriks – jättis oma tootmise unarusse ning tasus ettenähtud makseid ebaregulaarselt. Tehnoküla Plastiku territoorium kuulub kostjale ning sellel territooriumil rendivad ruume … ning ka teised ettevõtted. Kostja teatab, et tema andmetel ei ole hageja selle vara, mida ta kavatseb demonteerida ja ära vedada, omanik ega valdaja. Kostja leiab, et tema kui kinnistu omanik, ei saa lubada omavoli temale kuuluval territooriumil. Kostja on seisukohal, et seadmete demonteerimine ja äraviimine tuleb kooskõlastada huvitatud isikutega ning sellise kokkuleppe saavutamisel kostja kõrvaliste isikute viibimisele oma territooriumil takistusi tegema ei hakka. Kostja leiab, et hagi on esitatud põhjendamatult, kuna kostja ei ole seadmete vahetu valdaja ning seetõttu ka see isik, kelle vastu hagi esitada. Samuti ei ole vaidlusalune asi hageja poolt kindlaks määratud ning tõendamata on hageja õigus asja käsutada. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja esitas kohtule järgmised tõendid: eelkokkulepe
16. maist 2003 (t.l.-52), … kiri
17. maist 2005 nr 21 (t.l.-54), … kiri
18. novembrist 2006 nr 01/K-305 (t.l.-56), … kiri
19. maist 2005 nr 11 (t.l.-58), … kiri
20. detsembrist 2005 (t.l.-60), … kiri „Lepingulistest suhetest kinnipidamise 2

(5)kohta“ (t.l.-62), Ida-Virumaa Tööinspektsiooni ettekirjutus

1. aprillist 2006 nr 8.02-19/5787-2 (t.l.-63-65), … kiri
2. detsembrist 2006 nr 7/11448 (t.l.-67), vastus järelpärimisele
3. detsembrist 2006 (t.l.-69), … vastus (t.l.-71), maksehäireregistri raport (t.l.-73). Kohtuistung Kohtuistungil
4. juunil 2007 väitis hageja, et rendileping ruumide osas, kus vaidlusalused tootmisvahendid asuvad, sõlmiti hageja ja kostja vahel. Kostja on nende ruumide omanik ja seadmed asuvad käesoleva ajani seal. Hageja õigust tootmisvahendeid vallata kinnitab liisinguleping ja rendileping. Kostja esitas vastuväite, et ta on küll ruumide omanik, kuid neid ruume rendib temalt …. Kostja andmetel asuvad seal mingid seadmed, mis on seotud polümeeridega. Kostja nõustub, et ta ei ole nende seadmete omanik ja kui ruumide valdaja ei ole vastu, võib hageja need seadmed sealt ära viia. Selleks on vaja pöörduda … omanike poole, kes nimetatud ruume rendivad. Kohtuistungil
5. juulil 2007 teatas hageja, et jääb esitatud nõude juurde. Kostja hagi ei tunnista ja jääb kirjalikult esitatud vastuväidete juurde. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohus tuvastas, et seadmete rendilepinguga, sõlmitud … ja hageja vahel
6. aprillil 2005 (t.l.-710), anti hagejale kasutada vara - ekstruuder ja 10 kudumistelge. Hageja ja kostja vahel
7. veebruaril 2006 sõlmitud rendilepingu nr SS-1 (t.l.-11-15 ja 26-29) kohaselt andis kostja hageja kasutada renditava objekti, mis kujutas endast tehnoloogilist ruumi sinna juurde kuuluvate kõrvalja abiruumidega üldpindalaga 756 m2 ja asukohaga …. Renditava mitteeluruumi kasutamise eesmärgiks oli polüpropüleenist kanga tootmine. Hageja teatas
8. märtsi 2006 E-kirjaga (t.l.-23) kostjale rendilepingu ühepoolsest lõpetamisest
9. aprillil
10. Rendilepingute ning poolte vahel
11. veebruaril 2006 sõlmitud rendilepingu nr SS-1 lõpetamise osas vaidlus puudub. Samuti puudub vaidlus, et kostja on kinnisasja ning sellest tulenevalt ka hoonete, asukohaga … omanik. Vaidlust ei ole ka selle üle, et tootmisvahendid - ekstruuder ja kudumisteljed asuvad kostjale kuuluvas hoones, asukohaga Plastiku, Sõtke küla, Vaivara vald. Hageja väitel soovib ta oma tootmisvahendid - ekstruuderi ja 9 kudumistelge renditud hoonest ära viia, kuid kostja ei võimalda juurdepääsu ruumidele, kus seadmed asuvad. Kostja on esitanud vastuväite, et hageja ei ole selle vara, mida ta kavatseb demonteerida ja ära vedada, omanik ega valdaja. Kohus ei nõustu kostja väitega. Lähtuvalt asjaõigusseaduse (AÕS) § 36 lg 1 ja 2, valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle või abinõude üle, mis võimaldavad tegelikku võimu asja üle. Valduse omandamiseks piisab senise valdaja ja omandaja kokkuleppest, kui omandaja suudab teostada tegelikku võimu asja üle. Hageja puhul on tõendatud, et tootmisvahendite, ekstruuderi ja 9 kudumistelje valdus põhineb … ja hageja vahel
12. aprillil 2005 sõlmitud rendilepingul, millega … andis eelnimetatud vara hagejale kasutamiseks. Vastavalt AÕS § 39 lg 1 ja 2, valdus lõpeb, kui valdaja loobub tegelikust võimust asja üle või kaotab selle muul viisil. Mööduv takistus või katkestus tegeliku võimu teostamisel valdust ei lõpeta. 3

(5)Hageja poolt seadmete valduse üleandmist kolmandatele isikutele kohus ei tuvastanud. Asjaolu, et hageja on ajutiselt valdusest loobunud, kuna tal ei ole võimalik tegelikku võimu teostada põhjusel, et kostja takistab ligipääsu seadmetele, ei lõpeta iseenesest veel hageja valdust. Hageja tahet seadmeid ka edaspidi vallata kinnitavad tõendid, E-kiri

1. aprillist 2006 (t.l.-24), millest selgub, et hageja soovib alates
2. aprillist 2006 alustada seadmete väljavedu kostjalt renditud ruumidest; pretensioon
3. aprillist 2006 (t.l.-30,31), milles hageja esitab kostjale nõude võimaldada
4. aprillil 2006 kell 9.00 juurdepääs Sõtke külas, Vaivara vallas asuvatele rendiruumidele seadmete demontaažiks ja äraveoks; pretensioon
5. maist 2006 (t.l.-32), milles hageja nõuab kostjalt juurdepääsu Sõtke külas, Vaivara vallas asuvatele rendiruumidele
6. mail 2006 kell 9.00 ning seda samuti seadmete demontaažiks ja äraveoks. Hageja on kostjale teinud ka kirjaliku ettepaneku
7. juunist 2007 (t.l.-96), milles pakub kostja jaoks välja kaks erinevat seadmete üleandmise võimalust. Seega leiab tõendamist, et hageja tahe on suunatud valduse jätkamisele ning ta ei soovi loobuda asja üle tegeliku võimu teostamisest. Kohtule ei ole esitatud ka andmeid selle kohta, et hageja oleks valduse kaotanud muul viisil. AÕS § 34 lg 1 ja 2 kohaselt valdus on seaduslik või ebaseaduslik sõltuvalt sellest, kas see põhineb õiguslikul alusel või mitte. Valdus loetakse seaduslikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. Tõendeid selle kohta, et hageja valdus oleks ebaseaduslik, kohtule esitatud ei ole. Kohus jõuab järeldusele, et hageja on tootmisvahendite, ekstruuderi ja 9 kudumistelje valdaja ning hageja valdus on seaduslik. Hageja väitel ei võimalda kostja hagejale ligipääsu endistele ruumidele seadmete demonteerimiseks ja äraveoks ning et kostjal ei ole õigust takistada seadmete väljaviimist renditud ruumidest peale rendilepingu ülesütlemist. Hageja on teatanud kostjale soovist seadmed demonteerida ja ära vedada, kuid tulemusi see andnud ei ole. Hageja väitel esitas ta
8. aprilli 2006 tähitud kirjaga kostjale pretensiooni (t.l.-30,31), milles nõudis juurdepääsu renditud ruumidele
9. aprillil 2006 kell 9.00, et korraldada seadmete demontaaž ja äravedu. Kostja juurdepääsu ei võimaldanud, lubas vaid hageja töötajatel isiklikud asjad ära võtta. Pretensioonile vastas kostja, et tal ei ole hageja seadmetega mingit pistmist. Hageja esitas kostjale
10. mail 2006 tähitud kirjaga teistkordselt pretensiooni (t.l.-32), et kostja tagaks
11. mail 2006 kell 9.00 juurdepääsu rendiruumidele seadmete demontaažiks ja äraveoks. Kostja hagejale juurdepääsu jällegi ei võimaldanud. Kostja vastas hageja pretensioonile, et seadmete väljavedu kostja pädevusse ei kuulu. Kostja on esitanud vastuväite, et ta ei takista hagejal ligipääsu seadmetele. Kohus ei nõustu kostja väitega. Lähtuvalt AÕS § 32, valdus on tegelik võim asja üle ning AÕS § 40 lg 3 kohaselt, valduse rikkumine on valdaja takistamine asja üle tegeliku võimu teostamisel, samuti asja äravõtmise katse või ähvardus, kui on alust karta selle täideviimist. Riigikohus on tsiviilasja nr 3-2-1-154-01 lahendis leidnud, et „valduse rikkumine võib seisneda asja üle tegeliku võimu teostamise takistamises. Olenevalt asjaoludest võib tegeliku võimu teostamine olla takistatud ka juurde- või väljapääsu sulgemise tõttu“. Kohus leiab, et hageja poolt kirjeldatud kostja tegevusetus on piisav asjaolu, et lugeda seda hageja kui valdaja takistamiseks seadmete väljaveol. Vaidlust ei ole, et kostja on hagejale rendile antud hoonete omanik ja seega on ta hoonete valdaja ning võimeline teostama faktilist võimu asja üle, st tagama ligipääsu hageja seadmetele. Seda kinnitab ka asjaolu, et kostja lubas hageja töötajatel isiklikud asjad renditud ruumidest ära võtta. Kostja selles osas vastuväiteid ei esitanud. 4

(5)Kostja väitel on ruumide valdajaks kolmas isik …, kes kostjalt nimetatud ruume rendib. Kohus leiab, et kostja väide ei ole tõendatud. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et eksisteeriks kehtiv rendileping kostja ja kolmanda isiku vahel ning samuti ei ole tõendatud, et kolmas isik oleks asunud hageja poolt renditud ruume valdama. Kohus jõuab järeldusele, et territooriumi ja hoonete, asukohaga …, valdaja on kostja. Kuna hagejal ei ole võimalik kostjale kuuluval territooriumil iseseisvalt toimetada, on ilmne, et suuregabariidiliste seadmete väljaveoks on hagejal vajalik tegevuse kooskõlastamine territooriumi ja hoonete valdajaga, so kostjaga, et oleks tagatud juurdepääs hoonetesse, kus seadmed asuvad. Kostja on juurdepääsu lubamisest keeldunud. Kohus jõudis järeldusele, et kostja on takistanud valdajat asja üle tegeliku võimu teostamisel ning sellega rikkunud hageja valdust. Lähtuvalt AÕS § 44 lg 1, valduse rikkumise korral on valdajal õigus nõuda rikkumise kõrvaldamist ja edasise rikkumise ärahoidmist. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ning kohustada kostjat tagama hagejale juurdepääs hageja tootmisvahenditele, milleks on ekstruuder ja 9 kudumistelge, nende äraveo kindlustamiseks. Kostja esitatud tõenditel ei ole kohtu arvates tähtsust ja kohus neid ei arvesta, sest asjaolude üle, mille kohta kostja on esitanud tõendeid, kohtus vaidlust ei ole. Menetluskulud Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning menetluskulud tuleb jätta täies ulatuses kostja kanda. Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik 5