← Eesti

2-07-46161/6

KOHT UMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtuniku nimi Ene Tsefels Määruse tegemise aeg ja koht 24.04.2008.a., Tallinn, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-46161 Tsiviilasi Nissi valla avald

§-st 50 lg 1. I, Tl ja JS elama jätmine ema TS juurde võib lastele ohtlikuks osutuda. Nimetatud asjaolu on

§ 53

lg 1 eestkosteasutusele aluseks nõude esitamisele lapse ära võtmiseks vanemalt ilma vanema õiguste ära võtmiseta. Puudutatud isikute arvamused Puudutatud isk TS leiab, et ta suudaks külla lapsi kasvatada, kui võlad saaks makstud. Selgitab, et vanem laps I ei kuula teda, peab vajalikuks, et I võtaks ennast kokku siis saaks ka temaga hakkama. Puudutatud isik AS leiab, et TS suhtub lastesse väga hästi ja leiab, et ta saaks laste kasvatamisega ka hakkama. Selgitas, et elas perest lahus 2004.aastast, pere juures käis vaid nädalavahetustel. Edaspidi laseb lastel valida, kas nad soovivad temaga suhelda või mitte. Eitab vägivalda laste suhtes, selgitab, et on lapsi karistanud üksnes sportlikult e sundides neid kätekõverdusi tegema. Ainult 2007.a. jaanuaris lõi Tlit õrnalt vastu põske. Ärakuulamisel puudutatud isik TS kinnitas, et ema suhtub temasse hästi ning ta saab emaga ka hästi läbi ja soovib kindlasti minna koju. Leiab, et ema saab nende kasvatamisega hakkama ja lubab ema kodutöödes aidata. Olenemata sellest, et lastekodutöötajad on head, sooviks ta olla kodus. Ärakuulamisel puudutatud isik JS selgitas, et ta kujutas elu lastekodus ette teisti. Soovib siiski elada kodus koos perega . Ei suuda keskenduda õppimisele, kui mõtleb kodule. Ütleb, et mõlemad vennad on head ning et I on jooksus, sest tahab olla kodus. Ka ema ootab neid koju. Alaealiste puudutatud isikute esindaja vandeadvokaat Helen Tombergi arvamuse kohaselt laste esindajana ei toeta käesoleval ajal avalduse rahuldamist. Leiab, et avalduses toodud asjaolud ei anna piisavat põhistust laste äravõtmiseks. Arvamuse kohaselt I, Tl ja JS emana on nende sünniaktidesse kantud TS, isana AS. Laste vanemate kooselu on kestnud pikka aega, kogu seda kooselu on saatnud AS süstemaatiline vägivald nii TSkui laste I ja Tli suhtes. Eestkosteasutuse kogutud andmetel on perekond sotsiaalametnike järelevalve all alates 2001.aastast. Esialgselt tulenes järelevalve vajadus vanemate ebapiisavatest sissetulekutest tekkinud rahalise toimetuleku puudumisest. Edasiselt selgus, et vanemad ei suuda tagada laste koolikohustuse täitmist, sest I ja Tl puudusid pikemat aega koolist. Kontrollimisel ilmnes aga, et koolikohustust ei täitnud lapsed isa korraldusel, kes kasutas lapsi kooli ajal kartulivõtul. Järgnevalt pöörati tähelepanu füüsilise vägivalla tunnustele laste kehal, ja siis selgus, et AS tarvitab poiste kallal regulaarselt füüsilist vägivalda. AS ise on sellist käitumist nimetanud laste kasvatamiseks ja distsiplineerimiseks. Laste ema poiste kaitseks välja ei astunud, sest tõenäoliselt oleks ema sekkumine muutnud isa käitumise laste suhtes veel julmemaks, ja seda püüdis ema vältida. Poiste hirm isa ees oli selgeltnähtav. Ärakuulamisel nii Tl kui J avaldasid, et Tl ja I said kogu aeg ei millegi eest peksa, aitas sellest, kui isal oli halb tuju. Isa lõi erinevatesse kehapiirkondadesse, sinikaid nii näopiirkonnas ja kätel kui ka jalgadel on näinud poiste õpetajad ja kaasõpilased. Lisaks füüsilisele peksmisele kasutas AS laste suhtes vaimset vägivalda, mis seisnes laste suhtes ebatsensuursete väljendite kasutamises, sõimus, hirmutamises ja alandamises. AS käitumise talumine kodus muutsid poiste käitumise koolis arglikuks ja hirmunuks. Seega leidis aset ka AS süstemaatiline vaimne vägivald laste suhtes. Arstlikult on fikseeritud IS kaebused käte valutamise ja mälu halvenemise kohta. Jt isa küll ei löönud, kuid avaldas temale muul viisil kahjulikku mõju. Avaldusele lisatud tõenditest nähtub, et AS poolt pereliikmete suhtes vägivalla tarvitamine on tuvastatud ka kohtulikult. Tütar JS kohtles AS piinaval ja julmal viisil 1991.aastast ning selle eest mõisteti AS süüdi ja karistati 1993.a. 1 aasta ja 3 6 kuu pikkuse vangistusega. Ka käesoleval ajal kannab AS 2 aasta ja 8 kuu pikkust vangistust, mille mõistis talle kohus IS ja TS piinamise eest. Harju Maakohtu 4.10.2007.a. otsusega on tuvastatud periood 2006.aastast kuni 21.02.2007.a., kui AS põhjustas järjepidevalt ja peaaegu igapäevaselt valu oma alaealistele poegadele ISl ja Tl S , lüües neid korduvalt käega erinevatesse kehapiirkondadesse. Käesoleval ajal menetleb Harju Maakohus Nissi valla avaldust AS vanemaõiguste äravõtmiseks tsiviilasjas nr.2-07-46162. I ja Tl elavad alates 2007.a. jaanuarikuust ja J alates sama aasta septembrikuust Lastekodus. Laste lastekodusse paigutamise põhjuseks oli see, et laste ema ei suuda ajutiselt laste eest adekvaatselt hoolitseda. Seejuures on säilinud laste ja ema vaheline emotsionaalne seos, avaldaja toetab, et lapsed käivad nädalavahetuseti kodus ema juures ja ema külastab lapsi s. Vastavalt

§ 50

lg-le 1 on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda.

§ 50

lg 2 kohustab vanemat oma lapse õigusi ja huve kaitsma.

§ 53

lg 1 lubab kohtul eestkosteasutuse nõudel otsustada võtta lapse vanemalt ära vanema õiguste äravõtmiseta, kui last on ohtlik jätta vanemate juurde. Laste esindaja hinnangul on aga käesolevas vaidluses vaieldav seaduses märgitud aluse esinemine. Laste esindaja hinnangul on usaldusväärselt ja ümberlükkamatult tõendatud laste julm kohtlemine AS poolt, puuduvad aga andmed laste ohtuseadmisest nende ema poolt käesoleval ajal ja olukorras, kus laste isa viibib kinnipidamisasutuses ning tema mõju kodusele atmosfäärile puudub. Ärakuulamisel Tl ja J mõlemad soovisid elada kodus ema juures ja käia koolis. Lastekodus võivad neil olla küll paremad olmelised tingimused kui kodus, kuid sellele vaatamata soovisid lapsed koju. Laste esindajana olen seisukohal, et laste selline soov on tähelepanu vääriv. Laste igatsus ema järele ja suur vajadus tema läheduse järele kaalub üles vajaduse paremaks olmeliseks kindlustatuseks. Ema olukord võrreldes laste lastekodusse paigutamise ajaga on ka oluliselt muutunud. Ta on lõpetanud oma kooselu MKga. MK viibimine TS kodus oli üheks olulisemaks teguriks, miks lapsed tundsid ennast kõrvalejäetuna ja said emalt ebapiisavalt tähelepanu. MK puudumine jätab emale rohkem aega, mida lastele pühendada. Ema käib käesoleval ajal tööl ja püüab kokkulepitud maksegraafikute alusel likvideerida oma võlgnevusi. Ema ellusuhtumise muutumine ja lahtirabelemine emotsionaalsest ja psüühilisest sõltuvusest oma elukaaslastest (nii ASkui MKst) on tunnustatav. Ema püüd hoida lastega emotsionaalset sidet ja toetada neid lükkab ümber avalduses märgitu, et lapsi on ohtlik jätta ema juurde. Pigem on laste huvides laste jätmine ema juurde, kuid kahtlemata peab sellega kaasnema eestkosteasutuse järjepidev järelevalve ja vajadusel sotsiaalabi. Varasem TS keeldumine sotsiaalabist on tulenenud pigem AS keelust abi vastu võtta. Käesolevaks ajaks AS mõju puudub, mistõttu on eeldatav TS valmisolek koostööks eestkosteasutusega. Ka juhul, kui emal tekib raskusi laste koolikohustuse täitmise tagamisel, on eestkosteasutusel võimalik järjepideva selgitustöö abil meetmeid rakendada. Eeltoodu alusel leiab esindaja, et nõue T laste äravõtmiseks ei ole põhjendatud , mistõttu esindaja ei toeta avalduse rahuldamist. Puudutatud isik IS kohtusse ärakuulamisele ei ilmunud. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 550 lg 1 p 2 kohaselt hagita menetluses lahendatakse perekonnaasjana vanema õiguste määramine lapse suhtes ja lapsega suhtlemise korraldamine. TsMS § 477 lg 2 kohaselt kohus võib hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. 14.08.2007.a. toimus kohtuistung, kus menetlusosalised nõustusid sellega, et edaspidi menetletakse antud tsiviilasja kirjalikus menetluses. AS ja TSon Harjumaa Perekonnaseisuosakonna sünniakti nr XXX, koostatud XXX.a. kohaselt IS, sünniakti nr XXX , koostatud XXX.a. kohaselt TSja sünniakti nr XXX, koostatud XXX.a. kohaselt JS vanemateks. Lapsed on alaealised. Perekonnaseaduse (

) § 50 lg 1 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda, lg 4 kohaselt ei või vanem vanema õigusi teostada vastuolus lapse huvidega. Asja materjalidest nähtuvalt alaealised I ja TS elavad alates 2007.a. jaanuarikuust ja JS alates sama aasta septembrikuust Lastekodus. Lapsed paigutati Lastekodusse, kuivõrd laste ema ei suutnud ajutiselt laste eest adekvaatselt hoolitseda. Avaldaja Nissi vald eestkosteasutusena taotleb alaealiste laste I, Tli ja J S äravõtmist nende ema, TS kasvatamiselt.

§ 53

lg 1 järgi eestkosteasutuse nõudel võib kohus otsustada võtta lapse ühelt või mõlemalt vanemalt ära vanema õiguste äravõtmiseta, kui last on ohtlik jätta vanemate juurde. Seega on põhjendatud laste äravõtmine vanemalt üksnes juhul, kui laste jätmine vanema juurde on lastele ohtlik. Selleks, et kohus saaks otsustada laste äravõtmise vanema, TS kasvatuselt, tuleb esmalt tuvastada, kas laste nende vanema so TS juurde jätmine on lastele ohtlik või mitte. Asja materjalidest lähtuvalt on Harju Maakohtu menetluses tsiviilasi nr 2-07-46162, kus arutatakse Nissi valla avaldust AS vanemaõiguste äravõtmiseks I, Tli ja J suhtes. Käesoleval ajal kannab AS 2 aasta ja 8 kuu pikkust vangistust oma alaealiste laste IS ja TS piinamise eest. Vaieldamatult on avaldaja poolt kohtule esitatud tõenditega tõendamist leidnud AS vägivaldne käitumine pere liikmete suhtes. Kuivõrd käesolevaks ajaks on AS perest eraldatud, on tema vägivaldne käitumine laste suhtes välistatud. 4 TsMS § 559 lg 1 kohaselt kohus kuulab vanema õigusi lapse suhtes puudutavas asjas vähemalt seitsmeaastase ning piisava kaalutlus-ja otsustusvõimega lapse isiklikult ära, kui lapse soovid, suhted või tahe omavad asja lahendamisel tähendust või kui see on ilmselt vajalik asjaolude selgitamiseks. Kohus kuulas isiklikult ära piisava kaalutlus- ja otsustusvõimega Tli ja J Si. Mõlema lapse ainus siiras soov oli elada kodus ema kasvatamisel. Lapsed olid valmis käesoleva aasta suveni olema lastekodus, kuid ei pidanud võimalikuks edaspidiseks jääda lastekodusse olenemata sellest, et lastekodutöötajad nendesse hästi suhtusid. Lastel oli probleeme nn uues koolis harjumisega. Lapsed ei soovinud sisuliselt muud, kui et minna tagasi pere juurde, kus kõik toetaksid teineteist, oleks olemas vajalik sh et üürid oleksid makstud jms. ISkohtusse ärakuulamisele ei ilmunud 04.03. 2008.a. kuivõrd oli omavoliliselt lahkunud lastekodust, ega ilmunud ärakuulamisele ka 19.03.2008.a. koos emaga, olenemata sellest et oli lubanud emale ärakuulamisele tulla. TSon asunud tööle ning maksab maksegraafiku alusel tekkinud võlgnevusi, samuti on TSlõpetanud suhted MKga, milliseid asjaolusid on muuhulgas kinnitanud kohtuistungil nii TS, kui ka tunnistaja Merike Kiisel. Kohus nõustub laste esindajaga, et TSselline käitumine on tunnustatav. On tunnustatav, et ta on muutnud oma ellusuhtumist ja lahti rabelenud emotsionaalsest ja psüühilisest sõltuvusest oma elukaaslastest. Nimetatu annab alust järelduseks, et TSon siiski suuteline ise toime tulema oma elu ja selle korraldamisega. Puuduvad andmed laste ohtuseadmisest TS enese poolt, vastupidi, laste ja ema vahel valitseb vaieldamatult märkimisväärne emotsionaalne side, lapsed käivad nädalavahetuseti kodus ema juures ja ema külastab lapsi Lastekodus. Küll aga möönab kohus tuginedes kogutud tõenditele, et laste ema TS ei ole suutnud varasemalt kaitsta lapsi nende isa ASvägivalla eest. Puudutatud isik TSkinnitab, et tal on toimetulekuraskused, kuivõrd perel on suur võlgnevus neile osutatud kommunaalteenuste eest, samas kinnitab, et suudab lapsi kasvatada ja nende eest hoolitseda, kui on tasutud võlad. Tunnistajate Merike Kiiseli ja SJi ütluste, kui ka TSseletuste kohaselt TSei tuleks veel hetkel toime laste kasvatamisega kuna tal on toimetuleku probleemid ja lapsed on emast üle. Kohus möönab, et hetkel emal kolme lapse kasvatamine pole kerge ei majanduslikust ega kasvatuslikust aspektist lähtudes, kuid samas oleks laste ema kasvatamisele jätmine kohtu hinnangul siiski laste huvides mõistlik vajalik ja ka võimalik tõsises koostöös Nissi vallaga. Kohus möönab, et 05.11.2007.a. kohtule laekunud avalduses kirjeldatud olukorra jätkumisel, oleks laste äravõtmine ema kasvatuselt põhjendatud, kuid käesolevaks hetkeks on olukord Side peres oluliselt muutunud. Laste isa, kes tarvitas laste suhtes vägivalda, mille eest ema ei suutnud oma lapsi kaitsta, asub kinnipidamisasutuses, laste ema töötab ja üritab likvideerida tekkinud võlakohustusi ning oma lõpetanud suhted elukaaslase MKga. Asja kohtuliku arutamise käigus on selgunud, et lapsed ei suuda harjuda eluga kodust eemal ja see tekitab nendes depressiooni. Tunnistaja SJi ütluste kohaselt I ja Tl võtavad hetkel antidepressante. Õigeks tuleb pidada laste esindaja seisukohta, et ema püüd hoida lastega emotsionaalset sidet ja toetada neid, lükkab ümber avalduses märgitu, et lapsi on ohtlik jätta ema juurde. Pigem on laste huvides laste jätmine ema juurde. Vaieldamatult on TSil raske üksinda kolme last kasvatada. Kohus nõustub alaealiste esindajaga selles, et laste jätmisel ema juurde peab sellega kaasnema eestkosteasutuse järjepidev järelevalve ja vajadusel sotsiaalabi. Käesolevaks ajaks varasem ASmõju puudub, mistõttu on eeldatav TSvalmisolek koostööks eestkosteasutusega. Ka juhul, kui emal tekib raskusi laste koolikohustuse täitmise tagamisel, on eestkosteasutusel võimalik järjepideva selgitustöö abil meetmeid rakendada. Kohus nõustub laste esindajaga selles, et lastekodus võivad lastel olla küll paremad olmelised tingimused kui kodus, kuid sellele vaatamata soovivad lapsed koju ja käia koolis ja et laste selline soov on tähelepanu vääriv. Laste igatsus ema järele ja suur vajadus tema läheduse järele kaalub üles vajaduse paremaks olmeliseks kindlustatuseks. Ka ei saa eitada esindaja seisukohata selles, et ema olukord võrreldes laste lastekodusse paigutamise ajaga on ka oluliselt muutunud. Ta on lõpetanud oma kooselu MKga. MKviibimine TSkodus oli üheks olulisemaks teguriks, miks lapsed tundsid ennast kõrvalejäetuna ja said emalt ebapiisavalt tähelepanu. MKpuudumine jätab emale rohkem aega, mida lastele pühendada. Kuivõrd antud ajahetkel puudub reaalne oht laste jätmiseks ema kasvatada, kuid on küsitav ema iseseisev toimetulek majanduslikust aspektist lähtudes, asub kohus seisukohale, et laste huvides on siiski jätta nad ema kasvatamisele. Kohus on seisukohal, et ema majanduslik olukord ei tekitada ohtlikkust

§ 53

lg 1 tähenduses, mis saaks olla eelduseks laste vanema kasvatuselt ära võtmiseks. Eelnevat arvestades ei ole käesoleval hetkel piisavalt põhjendatud Nissi valla avalduse rahuldamine. Kohus leiab, arvestades asjaolu, et lähenemas on õppeaasta lõpp, oleks otstarbekohane võimaldada lastel õppeaasta lõpetamine koolis ja jätta lapsed kuni õppeaasta lõpuni kasvatamisele. Kohtule teadaolevalt ISei viibi lastekodus järjepidevalt ega täida koolikohustust, mida ei kahjuks suuda tagada ei ega ka alaealise ema. Antud ajahetkel peab nii TSkui ka ja kool püüdma teha kõik endast sõltuva, et IStäidaks koolikohustust ja lõpetaks põhikooli. Kohus peab vajalikuks märkida, et laste tagasipöördumisel ema kasvatamisele tuleb TSil tagada piisav vanemlik hool oma laste suhtes ja samas peavad nii I, Tl kui J tegema kõik mõistlikult võimaliku enda poolt, so täitma oma koolikohustust kui ka vajadusel ja võimalusel abistama ema kodutöödes, kasutama mõistlikult vaba aega jms, et võimaldada emal oma vanema kohustusi nõuetekohaselt täita, so lapsi kasvatada ja nende eest hoolitseda. Üksnes vanema ja laste koostöös kui Nissi valla igakülgsel abil ja toetusel, on antud juhul võimalik pere, so ema ja laste, harmooniline toimimine. 5 Kohtumäärus tuleb teha menetlusosalistele teatavaks kohtumääruse kätte toimetamise kaudu (TsMS § 466 lg 1). Ene Tsefels Kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.