lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
kohaselt, kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kohus leiab, et hageja loobumine hagist, kuna kostja on võla tasunud pärast hagi esitamist, tuleb vastu võtta ning asja menetlus otsust tegemata lõpetada. Hageja taotleb kostjalt menetluskulude väljamõistmist.
lg 5 kohaselt võib kohus hageja taotlusel menetluse lõpetamise määrusega kostjalt välja mõista hageja menetluskulud, kui hageja loobub hagist seoses sellega, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud. Kohus on andnud kostjale
lg 3 kohaselt tähtaja hagist loobumise ja menetluskulude väljamõistmise avaldusele vastuse esitamiseks kohtule 7 päeva jooksul alates kostjale avalduse kättetoimetamisest. Hagist loobumise ja menetluskulude väljamõistmise avaldus on kostjale kättetoimetatud 21.detsembril 2006 (tl 40). Seega on kostja teadlik ka vastuse andmise õigusest. Kostja ei ole määratud tähtpäevaks kohtule vastanud.
lg 1, 3 analoogia kohaselt, kui menetlusosaline peab kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 15.detsembri 2005 määrusega nr 306 Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärade kohaselt on tsiviilasja hinnalt kuni 5 000 krooni maksimaalselt sissenõutav kulu 2 500 krooni. Hageja on asja menetlemisel kandnud esindaja kulusid summas 900 krooni (tl 5). Eeltoodust lähtudes loeb kohus
Vastavalt RLS § 37 lg 1 tuleb tsiviilasja hinnalt 1844,25 kroonilt tasuda riigilõivu 250 krooni. Hageja taotleb seoses hagist loobumisega poole riigilõivust (125 krooni) tagastamist. Taotlus lahendatakse pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist.
lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude kindlaksmääramise määruses. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kostja rahuldas hageja nõude pärast hagiavalduse esitamist hageja poolt, kostja ei ole esitanud kohtule menetluskulude osas vastuväiteid, tuleb jätta hageja menetluskulu kostja kanda ja kostjalt M. V. lt välja mõista AS EMT kasuks menetluskuluna riigilõiv summas 125 krooni ja hageja esindaja kulu summas 900 krooni, 2
§-dele 178 lg 2, 466 lg 3 pole määrus menetluskulude osas edasikaevatav. Kohtunik: 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.