2-07-46957/6

K O H T U MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Lukiina Vismann Määruse tegemise aeg ja koht

1. mail
2. a Tallinn Tsiviilasja number 2-07-46957 Tsiviilasi Tallinna linna avaldus JP`lt vanema õiguste äravõtmiseks. Kohtuistung 08.04.2008 Menetlusosalised ja nende Avaldaja: Tallinna linn Kristiine Linnaosa Valitsuse kaudu (asukoht XXX); Avaldaja esindaja: Jannu Kuusik esindajad Asjast puudutatud isik: JP (isikukood XXX, aadress XXX ); Asjast puudutatud isik: KP(isikukood XXX, asukoht XXX). Määratud esindaja: vandeadvokaat Tiina Mare Hiob Asukoht: AB T.M.Hiob OÜ; XXX Avaldaja esindaja: Jannu Kuusik Asjast puudutatud isik: KP määratud esindaja: vandeadvokaat Tiina Mare Hiob Istungil osalejad Lastekaitse spetsialist: Reet Laos Resolutsioon
3. Rahuldada Tallinna linna avaldus.
4. Võtta ära JP`lt vanema õigused tema XXX.a. sündinud poja KP( ik XXX, sünd registreeritud Tallinna Perekonnaseisuametis XXX, kanne XXX) suhtes. Menetluskulude jaotamine. Jätta KP esindaja tasu riigi kanda. Määruskaebuse esitamine. Käesolevale kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Menetluse käik 08.
5. 2007 on Tallinna linn (Kristiine Linnaosa Valitsuse kaudu) esitanud Harju Maakohtusse avalduse JP`lt vanema õigused tema XXX.a. sündinud poja KP(ik XXX, sünd registreeritud Tallinna Perekonnaseisuametis XXX, kanne XXX) suhtes. JP sünnitas XXX poja KP. Kuna lapse sünd oli ema poolt registreerimata, tegi seda XXX volituse alusel Kristiine Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna lastekaitse vanemspetsialist Anne Sundja. Lapse isa kohta andmed sünniaktis puuduvad. JP’l Kristiine Linnaosa Valitsusele teadaolevalt rohkem lapsi ei ole. KP’st kui vanemliku hoolitsuseta lapsest sai Kristiine Linnaosa Valitsus teada Laste Keskusest 17.10.
6. Laste Keskusest saadetud andmete kohaselt oli 16.10.2006 õhtul politsei toonud varjupaika aastase lapse, kes oli jäänud vanemliku hoolitsuseta ja kelle ema asukoht oli teadmata. Mahajäetud lapsest oli politseid informeerinud KV(elukoht XXX), kelle juures oli JP koos pojaga lühiajaliselt elanud. Kristiine Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnas toimus 01.02.2007 ümarlaud, kus lapse emaga lepiti kokku kodukülastus ning kohustati teda pöörduma Kodakondsus- ja Migratsiooniametisse isikuttõendavate dokumentide vormistamiseks. Oli selgunud, et tal ei ole ühtegi isikuttõendavat dokumenti. JP lubas korraldada enda elu ja luua tingimused lapse varjupaigast perre võtmiseks. Lubadustele vaatamata ei täitnud JP ühtegi kokkulepet. Ta hoidus kõrvale koostööst lastekaitsetöötajatega, last varjupaigas külastamas ei käinud, telefonikõnedele ei vastanud ja lastekaitsetöötajaga ühendust ei võtnud. Kristiine Linnaosa Valitsuse päringule politseile vastati 27.06.2007 Põhja Politseiprefektuurist, et JP suhtes on alustatud kriminaalasi 19.05.2006 KarS § 263 p1, 4 alusel. Kristiine Linnaosa Valitsuse teistkordsele päringule vastati 09.10.2007 Põhja Politseiprefektuurist, et andmed JP asukoha kohta puuduvad. Kuna JP’l puudusid isikuttõendavad dokumendid, siis pöördus Kristiine Linnaosa Valitsus JP isiku kindlakstegemiseks tema viimase registrijärgse elukoha kohaliku omavalitsuse, Rakvere Linnavalitsuse poole. JP oli ise olnud alates
7. aastast vanemliku hoolitsuseta ja alaealisena elanud hooldusperes ning lastekodus. Rakvere Linnavalitsus saatis Kristiine Linnaosa Valitsusele 18.09.2007 koopiad JP piltidest, mida olid kinnitanud kaks JP’t lapsepõlves tundnud isikut: Põhikooli õpetaja KVja L K , kes oli olnud JP hoolduspereks 5 aastat. Alates kuni tänaseni, ei ole JP külastanud oma poega varjupaigas. Ta on kõrvale hoidunud oma vanema kohustuste täitmisest. Poja vastu ei ole ta üles näidanud mingit huvi. Laps elab tänaseni Laste Keskuses. Tuginedes eeltoodule on Kristiine Linnaosa Valitsus arvamusel, et JP on tahtlikult kõrvale hoidunud oma poja kasvatamisest. Oma poega ei ole JP lastekodus külastanud üle aasta, samuti pole JP oma lapse käekäigu vastu huvi tundnud ega tema ülalpidamiseks elatist hoolekandeasutusele maksnud. Lisaks on oluline märkida, et isegi perioodil, kui veel poeg JP 2 kasvatusel oli, jättis JP sageli lapse järelevalveta ja võõraste isikute hooldada, millega seadis ta otseselt ohtu oma poja KPelu. KP puhul on tegemist väga väikese lapsega, kellel on reaalne võimalus saada lapsendatud kasuperre. See oleks lapse huvides. KP on faktiliselt maha jäetud oma ema JP poolt, seega on Kristiine Linnaosa Valitsus seisukohal, et JP’lt tuleb ära võtta vanema õigused poja KPsuhtes. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes TsMS § 550 lg 1 p 2; PKS § 50 lg 1, § 54 taotleb avaldaja: võtta ära vanema õigused JP’lt (ik XXX) poja KP(ik XXX) suhtes. Asjast puudutatud isiku KPesindaja advokaat Tiina Mare Hiob seisukohad esitatud avalduse suhtes. Juhindudes TsMS § 219 lg 2 p 3 sätestatust määras kohus KP riigi õigusabi korras esindaja. Lapse esindajaks on advokaat Tiina Mare Hiob. Laste õiguste kaitse on kohtu prioriteet. KP riigiõigusabi arvel määratud esindaja on arvamusel, et avaldus tuleb rahuldada. Määratud esindaja on selgitanud, et alaealise õigused ja huvid on käesoleval ajal kaitstud ja lapse heaolu tagatud: laps viibib Tallinna Lastekodus. Määratud esindaja põhjendab oma arvamust alljärgnevalt. K esindaja külastas last Laste Keskuses XXX. K on kena, sõbralik ja arenenud väike poiss, kelle turvalisus ja õigused on käesoleval hetkel tagatud. Eelkõige tuleb Tallinna linna avalduse läbivaatamisel lähtuda lapse huvide ja õiguste kaitsest. Lapse emotsionaalse turvalisuse ja eakohase arengu jaoks on oluline kodune kasvukeskkond ning stabiilne lähisuhe hooliva vanemaga, kuid JP ei ole oma eluviiside tõttu suutnud lapsele turvalist kodust kasvukeskkonda pakkuda. Ka lapse viibimise ajal lastekodus ei ole JP pidanud võimalikuks last üle aasta külastada. Ema on lapse hüljanud. Avaldusest ja lisatud materjalidest nähtub, et JP on jätnud mitmel korral väikese lapse vanemliku hoolitsuseta ja järelevalveta, mis on põhjustanud eluohtliku olukorra lapsele. JP on mõjuvate põhjusteta jätnud täitmata lapse eest hoolitsemise ja lapse ülalpidamise kohustuse. Alates oktoobris 2006 lapse lastekodusse paigutamisest ei ole JP lapse vastu huvi ega vanemlikku hoolt ilmutanud. Pärast poja lastekodusse viimist pole ema last kordagi külastanud. KP tulevikku silmas pidades on lapse huvides, et JPlt vanema õigused KP suhtes ära võetakse. Avaldusest ja lisatud materjalidest nähtub, et ema ei ole suutnud ega püüdnud tagada lapsele turvalist kodu ja vanemlikku hoolitsust. Jana Pakk on end näidanud lapse suhtes hoolimatuna, jätnud lapse mitmel korral järelevalveta ja ohtlikku olukorda ning seadnud esikohale enda soovid. JP ei ole vaatamata Kristiine LOV-le antud lubadustele teinu lapse nimel muudatusi oma senises elukorralduses. JP ei ole võimeline last kasvatama, emal puudub lapse vastu huvi ja armastus. JP suhtumise tulemusel oli ainuvõimalik lapse säästmiseks paigutada K elama lastekodusse. KP määratud esindaja on seisukohal, et JP eluviisid ja hoolimatus lapse suhtes ei võimalda JPl mõjuvate põhjusteta vanemlikku hoolt K suhtes üles näidata ja ema on lapse hooletusse ja järelevalveta jätmisega põhjustanud ohtu lapsele. Ema ei ole üle aasta oma poega lastekodus külastanud, kuigi emale on lapse asukoht teatavaks tehtud. Avaldusele lisatud tõendid kinnitavad avaldaja faktiväiteid. Eeltoodu põhjal on KP määratud esindaja seisukohal, et Tallinna linna avaldus JPlt vanema õiguste äravõtmiseks XXX sündinud KPik XXX suhtes on põhjendatud ja avaldus tuleb rahuldada. 08.04.2008 kohtuistungile ilmumata asjast puudutatud isik JP, istungiajast ja kohast teadlik. Istungile kutsutud kutse avaldamisega Ametlikes Teadaannetes, kuna JPl politseiandmetel kindlat elukohta pole (tl 14,50), samuti rahvastikuregistri andmetel JPl elukoht puudub (tl 9). Kohtu põhjendused 3 Kohus, kuulanud kohtuistungil ära avaldaja ja alaealise esindaja, uurinud kohtu käsutuses olevaid dokumentaalseid tõendeid ning hinnanud neid kogumis, leiab, et avaldus JPlt vanema õiguste äravõtmiseks tema poja KP suhtes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Materiaalõigusliku alusena kohaldab kohus PkS § 54 lg 1 p 1 ja p 4 sätestatut, milliste kohaselt võib kohus vanema õigused ära võtta eestkosteasutuse nõudel kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks põhjuseks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel või kui vanem avaldab muul viisil lapsele kahjulikku mõju. Asjas kogutud tõendid tõendavad, et JPl sündis XXX.a. poeg KP. Kohus on seisukohal, et käesolevas hagita asjas kogutud dokumentaalsed tõendid tõendavad, et JP on jätnud täitmata mõjuva põhjuseta oma vanema kohustused oma alaealise poja KP suhtes ning avaldab oma pojale kahjulikku mõju. Nimetatut kinnitavad kohtu käsutuses olevad järgmised tõendid: 16.10.2006 politsei tõend, et politsei on varjupaika toonud aastase lapse, kes on jäänud vanemliku hoolitsuseta ja kelle ema asukoht on teadmata. Mahajäetud lapsest oli politseid informeerinud KV(eluk. XXX), kelle juures JP oli koos pojaga lühiajaliselt elanud. Alaealine K.P paigutatud lastekeskuse väikelaste varjupaika, aadressil XXX koos lapsevankriga (tl 12, 15-17). Põhja-Politseiprefektuuri andmetel on JP suhtes alustatud kriminaalasi 19.05.
8. KaRS § 263 p 1,4 alusel (tl 13). JP lubas korraldada enda elu ja luua tingimused lapse varjupaigast perre võtmiseks (tl 18-20). Avaldaja andmete kohaselt ei ole lapse ema alates 17.10.2006 kuni käesoleva ajani külastanud oma poega. Seega ta on kõrvale hoidunud vanema kohustuste täitmisest. JP ei ole suhtunud kohusetundliku vanemana oma lapse tervisesse, ta on jätnud isegi lapse sünni kohta dokumendid vormistamata, sünni registreeris XXX volituse alusel Kristiine Linnaosa Valitsuse lastekaitse vanemspetsialist (tl 1). KP on faktiliselt maha jäetud oma ema JP poolt, milles kohus nõustub nii avaldaja, lastekaitse spetsialisti kui ka lapse esindajaga. Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et JPlt tuleb ära võtta vanema õigused tema alaealise lapse KP suhtes. Menetluskulude jaotamine. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 172 lg 1 sätestatust, mille kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kuna käesolevas hagita asjas tehakse lahend lapse huvides ja kohus määras alaealisele riigi kulul õigusabi vastavalt TsMS § 219 lg 2 p 3 sätestatule, jäävad alaealise esindaja kulud riigi kanda. Lukiina Vismann kohtunik 4 5