KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks
- juunil 2008.a. kell 10.00 Harju Maakohtus, Kentmanni 13, Tallinnas, tsiviilkantselei kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-07-28515 Tsiviilasi ÜShagi Raul Saani vastu abielu lahutamiseks ja elatise väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: ÜS(i k xxx elukoht xxx) Hageja esindaja advokaat Mare Lust Kostja: RS(i k xxx, elukoht xxx), Kohtuistungi toimumise aeg
- mai
- a RESOLUTSIOON
- Lahutada ÜS ja RS abielu, mis on registreeritud xxx.a. Tallinna Perekonnaseisuametis, kanne nr xxx
- Välja mõista RSelatis tema tütre CS, sünd. XXX.a., ülalpidamiseks tagasiulatuvalt perioodi 21.12.2006.a. kuni 20.12.2007.a. eest summas 72.590.- (seitsekümmend kaks tuhat viissada üheksakümmend) krooni ja perioodi 21.12.2007.a. (hagi esitamine) kuni XXX.a. (lapse täisealiseks saamine) summas 3220.- (kolm tuhat kakssada kakskümmend) krooni ÜS kasuks. Menetluskulude jaotamine. Jätta ÜS poolt abielulahutuse hagi esitamisel tasutud riigilõiv tema enda kanda. Jätta ÜS esindajakulu täies ulatuses RS kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vaidlustamata asjaolud.
- Poolte abielu registreeriti XXX.a. Tallinna Perekonnaseisuametis.
- Abielust sündis XXX.a. tütar C S , kes on saanud käesolevaks ajaks täisealiseks. . Hageja nõue ja põhjendused.
- 02.08.2007.a. kohtusse esitatud hagiavalduses . palus hageja lahutada tema ja kostja vahel registreeritud abielu, kuna poolte abielulised suhted on lõppenud alates 2006.a. novembrikuust, mil kostja lahkus poolte ühisest elukohast jättes maha kirja, et on nõus abielu lahutamisega ning, et tal varalisi nõudmisi ei ole.
- 21.12.2007.a. kohtusse esitatud hagiavalduses palub hageja kostjalt välja mõista elatise tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagi esitamist kokku summas 72.590.- krooni ja alates hagi esitamisest igakuiselt 3220.- krooni.
- Kohus liitis esitatud hagid ühte menetlusse.
- Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja lapse ülalpidamiseks raha andnud alates 2006.a. novembrikuust, mil ta kodust elamast lahkus ja kõik kulutused lapse ülalpidamiseks on pidanud kandma hageja üksi. Kulutused lapsele kuus moodustavad kokku summa 6441.- krooni, millele 2007.a. jooksul lisandusid veel kulud tennisetreeningutele koos kohalike ja välisvõistlustega. Kululiikide lõikes koosnevad tütre ülalpidamiskulud järgmisest: kulust toidule 2000.- krooni, riiete ostmisele 500.- krooni, elusaseme kasutamisega seotud kulud 1541.- krooni, meelelahutusele 300.- krooni, transpordile 100.- krooni, tervisele ja hügieenile 350.- krooni, taskurahaks 500.- krooni, kooliga seonduvateks kuludeks 400.- krooni, sidekuludeks 400.krooni ja huvialadega seonduvateks kuludeks 350.- krooni.
- Oma nõuete tõendamiseks kostja vastu esitas hageja dokumentaalsete tõenditena abielutunnistuse, lapse sünnitunnistuse ja dokumentaalsed tõendid mis tõendavad eluasemekulusid. Kostja seisukoht.
- Kostja hagile vastuväiteid ei esitanud. Menetlusdokumendid on kostjale kätte toimetatud isiklikult keskasutuse kaudu. Kostja ei ilmunud ka kohtuistungile. Kohtuotsuse põhjendused.
- Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja seletuse, uurinud esitatud dokumentaalseid tõendeid ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Lk 2
(3)- Kohtuistungil leidis tõendamist, et poolte abielu on registreeritud 26.05.1990.a. Tulenevalt asjaolust, et poolte abielulised suhted on lõppenud ja pooled suhteid taastada ei soovi, asub kohus seisukohale, et pooltel abielu jätkamine ei ole võimalik ning abielu kuulub lahutamisele PkS § 29 lg. 2 alusel.
- Elatusraha väljamõistmise nõudes otsuse tegemisel juhindub kohus PkS § 60 lg. 1 ja § 61 lg. 1 ja 2 sätetest. Tulenevalt PkS § 60 lg.1 on vanemad kohustatud ülal pidama oma alaealisi lapsi ning sama seaduse § 61 lg.1 ja lg. 2 kohaselt mõistab kohus vanemalt, kes ei täida vabatahtlikult lapse ülalpidamiskohustust, teise vanema nõudel temalt välja elatise lapse ülalpidamiseks ning elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest.
- Tulenevalt ajaolust, et kostja ei ole vaidlustanud elatisehagi aluseks olevat asjaolu, et ta lapsele elatusraha alates 2006.a. novembrikuus maksnud ei ole, loetakse see kostja poolt omaksvõetuks ning nimetatu on ka kostjalt elatise väljamõistmise õiguslikuks aluseks. Kuivõrd kostja ei ole ka vaidlustanud hagetava elatise suurust, kuulub elatis väljamõistmisele hageja poolt nõutud suuruses.
- Kohus asub seisukohale, et juhindudes PkS § 70 lg 2 sätestatust, mille kohaselt võib kohus hageja nõudel välja mõista elatise tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatise hagi esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust, tuleb elatis lapse ülalpidamiseks kostjalt välja mõista tagasiulatuvalt alates 21.12.2006.a., sest kostja ei ole täitnud lapse ülalpidamiskohustust sellel perioodil. Elatis tagasiulatuvalt kuulub väljamõistmisele suuruses 72.590.- krooni ja alates hagi esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni summas 3220.- krooni. Menetluskulude jaotamine. Juhindudes TsMS § 138 lg 1 koosnevad poolte menetluskulud käesolevas tsiviilasjas kohtukuludest ja kohtuvälistest kuludest. Kohtukuludeks on riigilõiv abielulahutuse hagilt ja kohtuväliseks kuluks aga hageja esindaja kulu. Kohus on seisukohal, et tulenevalt sellest, et TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab kumbki pool hagilises abieluasjas oma menetluskulud ise, tuleb hageja menetluskulu – hageja poolt abielulahutuse hagi esitamisel riigituludesse tasutud riigilõiv, jätta tema enda kanda. Tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldab täies ulatuses ka elatise hagi, tuleb hageja esindaja kulu jätta TsMS § 162 lg 1 sätestatust täies ulatuses kostja kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg 1 ja § 175 lg 1 määratakse menetluskulud rahaliselt kindlaks 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtunik: Lk 3
(3)
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.