lg-te 1 ja 4 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda kuid vanem ei või vanemaõigusi teostada vastuolus lapse huvidega. Eesti Vabariigi Lastekaitse seaduse § 3 kohaselt on lastekaitse põhimõte alati ja igal ajal seada esikohale lapse huvid, vastavalt §-le 8 on igal lapsel sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule ja hea olule.
1 p. 1 kohaselt võib kohus vanema õigused ära võtta, kui vanem ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks.
lg 1 p 4 sätestab, et ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel võib kohus vanema õigused ära võtta, kui vanem ei ole kasvatusasutuses viibiva lapse kasvatamises mõjuvate põhjusteta osalenud aasta jooksul.
lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel otsustada võtta lapse ühelt või mõlemalt vanemalt ära vanema õiguste äravõtmiseta, kui last on ohtlik jätta vanemate juurde. Kui lapse äravõtmisel vanemalt jääb laps ilma vanemlikust hoolitsusest, korraldab lapse elu eestkosteasutus. TsMS § 558 lg 1 kohaselt kuulab vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses kohus vanemad ära. Vanemate isiklike õiguste osas kuulab kohus vanemad ära isiklikult. Kuna antud asjas on kohtule ja avaldajale teadmata asjast puudutatud isiku GM’i elukoht ja kuna A on tugevate autistlike joontega laps, kellel on ka muud terviseprobleemid ning kes vajab meditsiinilise iseloomuga ravi, mille saamiseks lastekodus võimalused puuduvad ning GMei ole kordagi lapse vastu huvi tundnud ega last külastanud, siis leiab kohus, et antud asjas tuleb vanema õigused GM’ilt ära võtta ilma vanemat isiklikult ära kuulamata. Vastasel juhul jäävad alaealise lapse huvid kaitseta. Vastavalt sünnitunnistusele nr XXXon AM ema OK ja isa GM. OK’ilt on vanema õigused tütre A osas ära võetud tsiviilasjas nr 2-06-12081. GMon A isana sünniakti kantud 02.08.2006.a. OK’i ja GM’i ühise sellekohase avalduse alusel. GMon mitmel korral viibinud kinnipidamisasutustes, mille kohta on kohtutoimikus tõendid. Viimasest vabanemisest kinnipidamisasutuses on möödas üle aasta ja selle aja jooksul ei ole GMkordagi oma tütart At külastanud ega tundnud huvi tütre eluolu vastu. GM’il puuduvad 3 oskused ja soov oma lapse eest hoolitsemiseks. GMei suuda adekvaatselt hinnata lapse olukorda ega tema vajadusi. GM’il puuduvad toimetulekuoskused ja isikuomadused lapse kasvatamiseks. A on tugevate autistlike tunnustega, kelle on ka muid terviseprobleeme. A vajaks meditsiinilise iseloomuga ravi ja taastusravi, mida GMei ole lapsele otsinud. GMei ole kordagi täitnud oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel, milleks puuduvad igasugused mõjuvad põhjused. Riigikohus tsiviilkolleegium on oma 01.03.2007.a. kohtumääruses tsiviilasjas nr 3-2-1-4-07 asunud seisukohale, et: „kohus võib vanemalt vanema õigused ära võtta siis, kui vanem on oma õigusi kuritarvitanud või jätnud lapse suhtes vanema kohustused täitmata õigusvastaselt ja süüliselt. Vanema kõrvalehoidumine oma kohustuste täitmisest lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel võib väljenduda näiteks selles, et ta jätab lapse hoolitsuseta ja järelevalveta, st tema tahtlikus tegevuses lapse vanemana oma kohustusi mitte täita.“ Kohus leiab, et antud asjas on GMjätnud oma kohustused tütre A eest täitmata, samuti ei ole GMkordagi lapse eluolu üle muret tundnud ega last lastekodus külastanud. Samuti puudub GM’il Rahvastikuregistri andmebaasi andmetel elukoht ning kehtivad dokumendid. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes
Tallinna Valitsuse kaudu) avaldus on põhjendatud ning tuleb rahuldada, kuna GM’i käitumine on vastutustundetu ja hoolimatu ning GMei ole täitnud oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel ja seda ilma mõjuva põhjuseta. Toimetulekuoskuste puudumise ning oma isikuomaduste tõttu ei ole GMvõimeline last kasvatama ega tagama talle turvalist elukeskkonda. Seega kohus leiab, et GMei ole võimeline lapse eest hoolt kandma ning GM’ilt tuleb vanema õigused ära võtta tütre AMsuhtes ja kohustada Tallinna Linna (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu) korraldama AM elu.
MS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Seega tuleb menetluskulud, sealhulgas Eesti Vabariigi kantud menetluskulud, jätta avaldaja kanda. Taimi Kollom Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.