Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või arveldusarvele nr 221013921094 Hansapangas, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. AS EMT võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTU SEISUKOHAD 1.
lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hageja hagi omal algatusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Kostja ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Hagimaterjalid on kostjale isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud 19.05.2006.a. (tl 31).
lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine.
lg 1 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ning märgib kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Tsiviilasi nr 2-06-11598 2. Hageja nõue tuleneb 23.05.2003.a sõlmitud Liitumislepingust ning 09.02.2004.a sõlmitud Mobiiltelefoni järelmaksuga müügilepingust. Hagi asjaolude kohaselt ei täitnud kostja nimetatud lepingutes kokkulepitud omapoolseid raha maksmise kohustusi, st ei tasunud hagejale raha viimase poolt esitatud arvete nr B04036124188, V04046299859, b04025927678 ja V04025882999 alusel.
lg 1 alusel loetakse hagiavalduses esitatud hageja faktilised väited (asjaolud) kostja poolt omaksvõetuks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Hagi esitamise aja seisuga võlgneb kostja hagejale eelmärgitud lepingute alusel kokku 5697.14 krooni. Seega on kostja rikkunud pooltevahelistest võlasuhetest tulenevat raha maksmise kohustust. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Asjaolu, et kostja rikkus lepingutest tulenevat omapoolset raha maksmise kohustust, annab hagejale õigustuse nõuda temalt kohustuse täitmist, st 5697.14 krooni tasumist. Kuna kostja, vaatamata hageja kirjalikule meeldetuletusele, seda kohustust vabatahtlikult ei täitnud, on hageja õigustatud nõudma temalt kohustuse täitmist kohtu kaudu. Hageja nõue põhivõla osas on hagis nõutud ulatuses asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus rahuldab selle. 3. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, kusjuures viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Asjaolu, et kostja ei täitnud omapoolseid raha maksmise kohustusi tähtaegselt annab tunnistust sellest, et kostja viivitas nende kohustuste täitmisega. Seetõttu on hageja õigustatud nõudma temalt viivist ja seda ka lepinguga kokkulepitud määras. Viivise arvestust on hageja hagiavalduses piisava selgusega kirjeldanud. Hageja arvestuse kohaselt on kostja viivisvõlg hageja ees 6198.75 krooni. Viivise suurust, määra ja arvestuslikku õigsust kostja vaidlustanud ei ole. Hageja ei nõua kostjalt viivist mitte täies ulatuses, vaid põhivõlast väiksemas ulatuses, st summas 5697.13 krooni. Hageja nõue viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus rahuldab selle. 4.
lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud, sealhulgas nii hageja menetluskulud kui ka asja läbivaatamiskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, st kostja. Sirje Lahesoo Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.