← Eesti

2-06-31700/4

Obsah (4)§ 407§ 444§ 468§ 162

2-06-31700 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Roomet Sõnna Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 15. jaanuar 2007 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenet

§ 407lg 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid.

Neil asjaoludel lahendab kohus

§-de 407 lg 1, 3, 5 sätteid arvestades asja tagaseljaotsusega. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele.

§ 407

lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata.

§ 444

lg 1 alusel võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa, välja arvatud juhul, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kuna otsus ei kuulu täitmisele väljaspool Eesti Vabariiki, jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Kostja on hagiavalduse koos selle lisadega kätte saanud ja seega on kostjale teatavaks tehtud hagiavalduses kirjas olev hageja nõudmine kostjalt hageja kasuks 45 367, 85 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 8.märtsil 2006 tarbijakrediidilepingu, mille kohaselt andis hageja kostjale krediiti 25 000 krooni, millest peeti hageja poolt kinni lepingu sõlmimise tasu 300 krooni. Lepingu järgi on kostja kohustatud maksma hagejale intressi 29,01 % krediidisummast ühe aasta kohta ning kogu lepingu perioodi eest on kostja kohustatud hagejale tasuma intressi 18 319, 94 krooni. Krediidi brutosummaks kujunes 43 619, 94 krooni. Lepingu põhitingimuste alusel kohaldatakse lepingule Balti Investeeringute Grupi Pank AS Krediidilepingute üldtingimusi nr S 1.1. Kuna kostja ei tasunud vaatamata meeldetuletusele ning hoiatusele hagejale kolme järjestikust makset ning kuigi hageja andis kostjale võla tasumiseks vähemalt 2-nädalase tähtaja, mille jooksul kostja võlgnevust ei tasunud, ütles hageja 25.augustil 2006 ülesütlemisavaldusega lepingu üles. Kuna kostja ei ole hagejale pärast lepingu ülesütlemist ühtegi makset tasunud, siis on kostja poolt lepingu järgi tagastamata krediidisummaks 25 000 krooni, lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata intress on 5 267, 90 krooni. Üldtingimuste p-de 5.1, 5.2, 4.3; VÕS § 113 lg 1 alusel on seisuga 24.oktoober 2006 kostjalt sissenõutavaks muutunud viivis 1 147, 93 krooni ning vastavalt üldtingimuste p 5.3 on tarbijakrediidilepingu ülesütlemisel krediidiisaaja kohustatud krediidiandjale tasuma leppetrahvi 20 % ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt. Seega on lepingu alusel leppetrahvi suuruseks 5 000 krooni. Võla sissenõudmisega seotud kulud on hageja poolt kostjale saadetud kirjade kulud, mille tasumist nõuab hageja üldtingimuste p 8.3, 4.3 alusel kokku summas 900 krooni. Lisaks ülesütlemisavalduses esitatud nõuetele, esitab hageja leppetrahvi ületavas osas kostja vastu 2

(3)kahju hüvitamise nõude summas 8 052, 04 krooni. Neil asjaoludel esitas Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi E. K. vastu 45 367, 85 krooni nõudes, millest 25 000 krooni on tagastamata krediidisumma; 5 267, 90 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress; 1 147, 93 krooni viivis; 5 000 krooni leppetrahv; 900 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud ning 8 052, 04 krooni kahjuhüvitis. Hageja on hagiavalduses õiguslikult põhjendanud hagis märgitud asjaolusid, viidates VÕS §-dele 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 3,6; 101 g 2 ; 108 lg 1, 113 lg1; 115 lg 1; 127 lg 1; 128 lg 1, 2, 4; 158 lg 1; 161 lg 2; 415; 416 millede kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule, kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist ning lepingut rikkunud lepingupoolel on kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus kokkulepitud leppetrahvi. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus-või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Vastavalt VÕS § 415 lg 1 ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS §-s 113 lg 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist ning VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning

§ 407

lg 1 kohaselt kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 45 367, 85 krooni.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus, rahuldades hagi, jätab

§ 162lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Kohtunik: 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.